PRLK_O_010 VAKRA VASTULÖÖK #KeskkonnaMEEZ #KajaMouseMagazine #NeleMouseMagazine #EndelLeppFashionHouse #KumariVaimuMuuseum #PoialRaineriLooduskool
Vakra vastulöök: kärbime juba 3 miljonit, nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu!
Keskkonnaameti juht Rainer Vakra leiab, et Kristina Kallase (E200) välja käidud ja tema väitel peaministri Kristen Michaliga (RE) arutatud plaan keskkonnaameti laialituustimiseks on ohtlik just ettevõtjatele, kelle heaks seda väidetavalt tehakse.
«Kogu aeg on jutt, et kärbime õhemaks, aga siis, kui on mingi probleem, nõutakse, et on vaja suurendada järelevalvet ja füüsilist kontrolli,» märkis Vakra. «Usun jätkuvalt, et nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu. Kui hakkavad venima menetlusajad ettevõtluse loastamises, olgu need kompleks- või veeload, on see väga selge väljakutse meie tööstusele, ettevõtjatele, sest väga suur osa nõuetest tulenevad Euroopa Liidu direktiividest.» Kui loaandjaid võetakse vähemaks, hakkavad Vakra sõnul loatähtajad pikenema. «Neli-viis aastat tagasi oli väga suur probleem,» rääkis ta. «Kohtusime siis ettevõtjatega, kes ütlesid, et pigem tõstke lubade hindasid, et aeg on kriitilisem kui need tuhanded eurod.»
Kristina Kallas eksis keskkonnaametnike arvuga
«Mul on kahju, et pean haridus- ja teadusministri öeldud numbreid meedia vahendusel korrigeerima,» ütles Vakra. «Keskkonnaametis on riigieelarvest palka saavaid inimesi 460 (mitte 600, nagu Kristina Kallas Vikerraadios ütles – ÜH). Ülejäänud 85 inimest on meil välisrahastusega projektide peal, kuigi nad on meie nimekirjas. Eelmisel aastal koondasime reaalselt 28 inimest (Kallase juhitav haridus- ja teadusministeerium koondas vaid 12 - ÜH). Oleme praeguseks juba kärpinud eelarvet kaks miljonit ja kohe kärbime veel miljoni.»
460 inimesest 151 õlul on Vakra sõnul kogu Eesti keskkonnajärelvalve, sh kriminaaluurijad. «Räägime siin Olerexi menetlusest, salaküttide tabamisest, metsandusest, kiirgusest, maavaradest, kalandusest jne,» täiendas ta. «Me teeme järelevalvet terves Eestis, kõikides maakondades. Ühel omavalitsusel, Tallinnal on munitsipaalpolitseis tööl ehk – vabandust – haljasalal parkimise eest vastutavaid inimesi kokku 174.»
Jaburate seaduste eest vastutavad ministeerium ja riigikogu
Ebaselgetest regulatsioonidest ja takerdunud seadustest rääkides on Vakra sõnul viimase aja hea näide puurkaevude kooskõlastamine. «Omavalitsus annab loa ja meie oleme üks lisakooskõlastajatest. Oleme seitse aastat rääkinud, et keskkonnaamet ei peaks seal osalema,» sõnas ta. «Riigikogu keskkonnakomisjonis on see päevakorras täna, oli ka kaks nädalat tagasi. Riigikogu pole suutnud seitsme aastaga seda otsust ära teha, et keskkonnaamet tuleks sellest lisakohustusest välja,» viskas ta kivi keskkonnakomisjoni kapsaaeda, mida juhib Kristina Kallase erakonnakaaslane Igor Taro.
Keskkonnaametile tulevad kohustused läbi Riigi Teatajas avaldatud seaduste. «Kui neid muuta, saab hakata rääkima keskkonnaameti koomaletõmbamisest,» selgitas Vakra. «Ei saa alustada valest otsast tegevust. Omal ajal anti meile 0,5 töökohta, et hoida biokütuse kohustuste registrit. Oleme korduvalt võitnud Olerexi riigikohtus, meil on mitmeid inimesi läbi kohtuvaidluste sinna panustanud. Kõik tuleb millegi arvelt.»
Kas plaani tagant paistavad puidutöösturi kõrvad?
Kas Kristen Michal ja Keit Kasemets on andnud märku, millised on etteheited keskkonnaameti juhile, kui Kristina Kallas väidab, et Kasemetsa büroo juurde võiks tulla, mis keskkonnaameti laialilöömisega tegelema hakkav löögiüksus?
Vakra ütles selle peale, et kes iganes on Kallasele Vikerraadios esitatud sõnavõtuks nõu andnud, ei ole need tema hinnangul Michal ja Kasemets. «Kärped oleme nendega koostöös teinud ja nemad on väga hästi kursis,» lisas Vakra. «Et täna seda ütles just haridus- ja teadusminister, siis küsiks tema käest, miks ta just keskkonnaameti välja valis ja kas ta ikka teab, et keskkonnaameti kaelas on ka kogu keskkonnajärelevalve? Kust ta need numbrid ja näited võttis? Võib olla head erakonnakaaslased tegid head lobitööd?»
Eesti200st on keskkonnaametiga vastaseisus olnud ennekõike endine keskkonnakomisjoni esimees, siiani keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu liige, puidutööstur Tarmo Tamm. («Keskkonnakomisjoni esimees võttis seaduseaugu abiga metsast viimast» PM 19.05.2023, «Ärimehed maskeerisid kurikuulsa sauna väikelaevaks» PM 30.01.2024).
Kommentaarid
Postita kommentaar