EOWVLT_031 "KEEGI TUNNEB OMA LAPSE ÄRA?" POLITSEI MÕISTAB HUKKA SOTSIAALMEEDIAGRUPPIDES NOORI HÄBISTAVAD TÄISKASVANUD
"Kas keegi tunneb oma isa / mehe / poja ära?" Lumumba Tölp mõistab hukka sotsiaalmeediagruppides Lääneranna mehi häbistavad lendjänesed Meestemoemuuseumist
*
Postimees:
«Keegi tunneb oma lapse ära?» Politsei mõistab hukka sotsiaalmeediagruppides noori häbistavad täiskasvanud
Triinu Ress
suvereporter
23. juuni 2025, 13:46
Facebooki kogukonnagruppides mõistavad täiskasvanud omakohut, postitades pilte ja videoid pahandusi tegevatest noortest. Kuigi nende korralekutsumine võib tunduda õilsana, rikutakse sellega laste privaatsust.
«Lapsed loobivad banaanikoortega autosid», «Roppuseid lendab igasse ilmakaarde» või «Kui keegi tunneb neid noormehi, siis andke julgelt teada». Politsei- ja piirivalveameti veebikoordinaatori Jana Frolova-Alferjevi sõnul postitatakse sotsiaalmeediasse enim pilte ja videoid lastest, kes vandaalitsevad, lärmavad või pruugivad alkoholi. Juures on enamasti olukorra kirjeldus, üleskutse laste isiku tuvastamiseks või meeldetuletus lapsevanematele, et need oma võsukesi manitseksid.
Veebikoordinaator selgitas, et sellised postitused sünnivad, sest täiskasvanud on noorte käitumise pärast nördinud ning arvavad, et kui näevad pealt vastukarva käivat olukorda, lahendab seda kõige paremini kriitiline pöördumine internetis. Samuti eeldatakse, et omakohtu mõistmine muudab kogukonda turvalisemaks.
Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul võib paralleele tõmmata televisiooni tõsielusarjadega. «Neid peeti trash (prügi – toim) teležanriks, kuhu läksid natukene kummalised inimesed ja ülejäänud tahtsid vaadata, kuidas napakad kuulsust jahivad,» selgitas Siibak. «Neid saateid vaadati, et ka iseennast paremini tunda.» Meediauuringute professori sõnul on veebis häbistavate postituste tegemine samale tasandile taandatav, sest jaburusi tegeva inimese näitamine tõstab postitaja enesekindlust.
Postitus võib tekitada hoopis trotsi või nalja
Samuti rääkis Frolova-Alferjev, et tema jaoks tuli üllatusena, et sotsiaalmeediagruppides on aktiivsemad postitajad teeninud endale enim panustanud kasutaja (inglise keeles top contributor) staatuse ja tähelepanu säilitamiseks postitatakse valimatult kõike, mida tänaval märgatakse. Nii võivad kaamerasilma ette jääda noored, kes avalikkuse halvakspanu ei vääri. Lähtudes andmekaitseseadusest, on lapsel õigus privaatsusele ning isikuandmete, piltide või fotode avaldamine, eriti negatiivses valguses, rikub seda. Frolova-Alferjev nentis, et kogukonnas probleemide lahkamine on teretulnud, kuid noor ei tohi olla äratuntav. «Me loeme ainult seda, mida üks osapool kirjeldab. Lapsel puudub võimalus end kaitsta,» selgitas ta.
Meediauuringute professor Siibak ei usu, et võõra inimese postituse peategelaseks sattumine suunaks last oma käitumist muutma: see võib temas tekitada pigem trotsi või nalja. «Teoorias loodetakse, et postitus jõuab õige lapsevanemani. Eesti on küll väike, aga mitte tingimata nii väike ning sotsiaalmeedialoogika ei pruugi seda samuti toetada,» tõdes ta.
Frolova-Alferjev lisas, et kui ringlema läheb last häbistav postitus, võtab kogukonna veebipolitseinik postitajaga privaatselt ühendust ja palub selle eemaldamist. «Sellepärast ei jäägi internetti jälge, et politsei sellistesse olukordadesse sekkub,» selgitas ta, et tavaliselt pöörduvad veebipolitseinike poole lapsevanemad. Samuti saab postituse eemaldada sotsiaalmeediagrupi moderaator.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti laste ja perede heaolu teenistuse juht Kaisa Vetemaa selgitas, et avaliku häbistamisega antakse lastele sõnum, et alandamine on vastuvõetav ning kasvab põlvkond, kes peab netilaimu tavaliseks nähtuseks.
Aitab piirkonnapolitseinik või kõne lasteabitelefonile
Veebikoordinaator Frolova-Alferjev paneb südamele, et kui nähakse pealt laste muret tekitavat käitumist, siis tuleb postitamise asemel pöörduda oma piirkonnapolitseiniku poole. Kui olukord leiab aset koolis, saab laps tuge sealselt meeskonnalt, kui aga väljaspool kooli territooriumi, kaasatakse kohaliku omavalitsuse heaolu spetsialist.
Vetemaa sõnas, et kui kodanik märkab abi vajavat last, on tal seaduse järgi kohustus pöörduda kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole. Ta selgitas, et vahel on olukorra keskmes ka vanemad, kes ei tule lapse kasvatamisega toime. Lapse heaolu spetsialist saab peret nõustada ja pakkuda toetavaid teenuseid nagu vanemluskoolitusi. «Enne postitamist tasub helistada kasvõi lasteabitelefonile ning küsida nõu, milline on antud olukorras õige käitumine,» ütles Vetemaa. «Kui on tegemist laamendamise, vara rikkumise või muu sellisega, sekkub esmalt politsei.»
Kommentaarid
Postita kommentaar