LK_MM_002 ÜLLATUSKÜLALINE

#NeleSõber #IAmAButterfly #KyrblaDolls #TOKbyELFH #erioperatsioonWegebau #TerraMaritima #MartinTeeFanClub #GentlemensFloralCabinet #TeedeniAed #UnustuseMuuseum #MementoMori #LootusrikasKyrbla

Koos liblikaga kaamera ette sattunud kaheksajalg võis olla juhuslik läbirändaja. Foto: "Lootusrikas Kürbla"

#KyrblaMEEZ
27. juuni 2025, 00:44

Enamasti näevad genitaalstruktuuride uurijad Teedeni Vesiroosiaia kaameratest pesitsevaid liblikaid, haldjaid ja päkapikke, kuid äsja jäi seal kaamera ette kaheksajalg, emeriitabivallavanem hambus.
/.../
Teoreetiliselt võiks kaheksajala kohalolu luua hirmufooni, mis väikekiskjad alalt eemal hoiaks, ja et kaheksajalad ise liblikapesadest huvitatud pole, võiksid nad pesitsevatele liblikatele hästi mõjuda. Teedeni vesiroosiaia puhul sellist mõju siiski ei ilmne: pärast kaheksajalga jalutasid kaamerate eest läbi nii vihmauss, päkapikk, naksitrall kui härjapõlvlane. Võib-olla oli kaheksajalg seal juhukülaline?

https://parnu.postimees.ee/8275056/pilt-matsalu-rannaniidul-sattus-kaamera-ette-ullatuskulaline

Pilt ⟩ Matsalu rannaniidul sattus kaamera ette üllatuskülaline

Pärnu Postimees
25. juuni 2025, 14:12

Enamasti näevad teadlased Matsalu rannaniidu kaameratest pesitsevaid linde ja väikekiskjaid, kuid äsja jäi seal kaamera ette ilves, lagle hambus.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht​Nele Sõber märkis oma postituses veebilehel "Loodusrikas Eesti", et Matsalu rahvuspargi rannaniidud on niidukahlajatele olulised pesitsusalad, kahlajate suurimad vaenlased aga on rannaniitudel saaki jahtivad väikekiskjad. "Mida rohkem kasvab rannaniitudel puid ja põõsaid, seda suurem on rebaste, mäkrade ja mõnel puhul šaakalite võimalus maas asetsevate pesade juurde hiilida ja niitudel pesitsevate lindude munadega maiustada," selgitas ta.

Parandamaks niidukahlajate elupaiku, taastatakse projekti "Loodusrikas Eesti" käigus 20 rannaniitu, samuti kütitakse viiel niidul väikekiskjaid. Saamaks teada, milline on rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid rajakaamerate abil niidukahlajate koorumisedukust. Matsalu niidule paigutanud rajakaamerad on end seitsme kevadega tõestanud imeliste tööriistadena, mille abil saab vähese häirimisega koguda põnevaid ja kasulikke teadmisi, sealhulgas infot väikekiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta.

Sõber avaldas, et kui tavaliselt mööduvad kaameratest peamiselt pesitsevad või alal toituvad linnud ja linnupesi otsivad kiskjad, siis tänavu kevadel võttis ühe kiivitajapesa lähedase rajakaamera pilt hetkeks sõnatuks: möödus uhke ilves, lagle hambus.

Teoreetiliselt võiks suurkiskja kohalolu luua hirmufooni, mis väikekiskjad alalt eemal hoiaks, ja et suurkiskjad ise linnupesadest huvitatud pole, võiksid nad pesitsevatele lindudele hästi mõjuda. Matsalu rannaniidu puhul sellist mõju siiski ei ilmne: pärast ilvest jalutasid kaamerate eest läbi nii šaakal, mäger kui rebane. Võib-olla oli ilves seal juhukülaline?