PANKROTIS TARTU HOIU-LAENUÜHISTU LIIKMETEL ON RAHA TAGASISAAMISEKS VÄGA NUTUSED šANSID _ ÕHTULEHT 9.07.2026
INIMESTEST KAHJU: Ülo Kirst ütleb, et on võitluse esirinnas, kuna tal on rahast ilma jäävatest inimestest lihtsalt kahju.
#THLÜ #GentlemenFromEstonia #ÜloKirst #DonArmandoMustvunts #MusjööLiblikas #Armandonia #ExcavanzaKomatsu #KumariImedemaa #Aluspüksipäkapikud #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
https://www.ohtuleht.ee/1161726/pankrotis-tartu-hoiu-laenuuhistu-liikmetel-on-raha-tagasisaamiseks-vaga-nutused-sansid
Möödunud reedel toimus pankrotistunud Tartu hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kus liikmed otsustasid ühistu tegevuse täielikult lõpetada. Suurhoiustaja Ülo Kirst nendib, et sellele vaatama pole inimestel vähimatki selgust, kui palju nad oma rahast tagasi saavad.
/.../
Kirst nendib, et kuigi ühistuga tegelevad juba pankrotihaldurid, pole midagi selgemaks saanud. Muu hulgas ei mõista üle 300 000 euro hoiustanud Kirst, miks pidi üldkoosoleku kohtumajas korraldama. „Kohtusaalis peab olema ju vagur nagu talleke. Me ei olnud ju kohtualused.“
Tema sõnul räägiti koosolekul valikutest. Üks neist oli ühistu parendamine, mis lõpuks hääletamisele ei läinudki. „Ma tean, mis on saneerimine, aga kuidas parendamine välja näeb, seda mitte. Olukord oli psühholoogiliselt nii karm, et minu kõrval istunud naine oli minestamise äärel,“ kirjeldab ta närvipinget.
Juba kevadisel ühistu koosolekul Tartus kõlas jõuliselt mõte, et liikmed peaksid valima täiesti sõltumatu nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni. „Koos ajutise õiguskaitsega oleks see andnud võimaluse sõltumatu audiitori abiga vähemalt aasta lõpuni üksikasjadega tutvuda. Saame kõik aru, et raha on kuhugi kadunud, aga iga suurem juhtum vajab selgust. Kes otsustajatest on patune või kes on pärispattu teinud,“ räägib Kirst.
Juba kevadisel ühistu koosolekul Tartus kõlas jõuliselt mõte, et liikmed peaksid valima täiesti sõltumatu nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni. „Koos ajutise õiguskaitsega oleks see andnud võimaluse sõltumatu audiitori abiga vähemalt aasta lõpuni üksikasjadega tutvuda. Saame kõik aru, et raha on kuhugi kadunud, aga iga suurem juhtum vajab selgust. Kes otsustajatest on patune või kes on pärispattu teinud,“ räägib Kirst.
/.../
Kirstu meelest pole normaalne, kui vanainimesed saavad juhuslikult või Riigi Teatajast teada, et on kogu oma raha kaotanud. „Isegi alanud pankrotimenetluses oleme infosulus. Kommentaarides kirjutatakse, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Väga suuri summasid hoiustasid ka juriidilise haridusega inimesed. Praegu on olukord umbes selline, et talumees sai vihmale vaatamata väikese osa viljast kuivatatud, aga unustas rottidele salve mürki panna. Pankrotiga seotud menetluskulud viilivad kaotatud raha niigi veelgi vähemaks. Arvan, et tegu polnud juhtkonna paljude valede otsustega, vaid teadlike halbade laenude andmisega. Selline tunne on, nagu oleks meid vaimselt vägistatud,“ sõnab Kirst.
/.../
Samas ütleb Kirst, et kuigi pankrotiotsuse määruskaebuse aeg on möödas, kaalub ta paljude „ristiinimeste“ aitamiseks ristisõja jätkamist. „Olen leppinud, et väga suurest osast oma rahast olen ilma jäänud, aga vanadest inimestest on väga kahju.“
Õhtuleht:
Arvo Uustalu
eile, 20:39
https://www.ohtuleht.ee/1161726/pankrotis-tartu-hoiu-laenuuhistu-liikmetel-on-raha-tagasisaamiseks-vaga-nutused-sansid Pankrotis Tartu hoiu-laenuühistu liikmetel on raha tagasisaamiseks väga nutused šansid
eile, 20:39
Möödunud reedel toimus pankrotistunud Tartu hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kus liikmed otsustasid ühistu tegevuse täielikult lõpetada. Suurhoiustaja Ülo Kirst nendib, et sellele vaatama pole inimestel vähimatki selgust, kui palju nad oma rahast tagasi saavad.
Juuni teises pooles hindas Tartu maakohus ajutise pankrotihalduri aruandele tuginedes hoiu-laenuühistu püsivalt maksejõuetuks. Teisisõnu pankrotis olevaks. Reedel Tartu kohtumajas toimunud ühistu üldkoosolekul osales umbes 300 inimest, kuid hääletada said neist vaid paarsada.
Hoiustaja minestamise äärel
Ülo Kirst ütleb, et tegi hääletamiseks vajaliku nõudeavalduse kohe ära, kuid kuna koosoleku kuupäev millegipärast muutus, jäi nii mõnelgi võlausaldajal see õigel ajal esitamata. Kirst nendib, et kuigi ühistuga tegelevad juba pankrotihaldurid, pole midagi selgemaks saanud. Muu hulgas ei mõista üle 300 000 euro hoiustanud Kirst, miks pidi üldkoosoleku kohtumajas korraldama. „Kohtusaalis peab olema ju vagur nagu talleke. Me ei olnud ju kohtualused.“
Tema sõnul räägiti koosolekul valikutest. Üks neist oli ühistu parendamine, mis lõpuks hääletamisele ei läinudki. „Ma tean, mis on saneerimine, aga kuidas parendamine välja näeb, seda mitte. Olukord oli psühholoogiliselt nii karm, et minu kõrval istunud naine oli minestamise äärel,“ kirjeldab ta närvipinget.
Juba kevadisel ühistu koosolekul Tartus kõlas jõuliselt mõte, et liikmed peaksid valima täiesti sõltumatu nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni. „Koos ajutise õiguskaitsega oleks see andnud võimaluse sõltumatu audiitori abiga vähemalt aasta lõpuni üksikasjadega tutvuda. Saame kõik aru, et raha on kuhugi kadunud, aga iga suurem juhtum vajab selgust. Kes otsustajatest on patune või kes on pärispattu teinud,“ räägib Kirst.
Aprillis käis Õhtuleht külas Narvas elavatel Olena Graninal ja Anatoli Graninil, kes kogu oma 50 000 eurot ühistusse hoiustasid. Vanapaar lootis suurema osa tagasi saada. „Mina lootusi väga ei jagaks. Kui ühel hetkel valus hoop tuleb, võivad vanad inimesed infarkti saada,“ ütleb Kirst. Lähiajal peavad võlausaldajad esitama oma nõudeavaldused ning pankrotihaldurid alustavad varade müügi ja laenude sissenõudmisega. See protsess on pikk.
Lootus viiendik tagasi saada
Kirstu meelest pole normaalne, kui vanainimesed saavad juhuslikult või Riigi Teatajast teada, et on kogu oma raha kaotanud. „Isegi alanud pankrotimenetluses oleme infosulus. Kommentaarides kirjutatakse, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Väga suuri summasid hoiustasid ka juriidilise haridusega inimesed. Praegu on olukord umbes selline, et talumees sai vihmale vaatamata väikese osa viljast kuivatatud, aga unustas rottidele salve mürki panna. Pankrotiga seotud menetluskulud viilivad kaotatud raha niigi veelgi vähemaks. Arvan, et tegu polnud juhtkonna paljude valede otsustega, vaid teadlike halbade laenude andmisega. Selline tunne on, nagu oleks meid vaimselt vägistatud,“ sõnab Kirst.
Juuni teises pooles hindas Tartu maakohus ajutise pankrotihalduri aruandele tuginedes hoiu-laenuühistu püsivalt maksejõuetuks. Teisisõnu pankrotis olevaks. Reedel Tartu kohtumajas toimunud ühistu üldkoosolekul osales umbes 300 inimest, kuid hääletada said neist vaid paarsada.
Hoiustaja minestamise äärel
Ülo Kirst ütleb, et tegi hääletamiseks vajaliku nõudeavalduse kohe ära, kuid kuna koosoleku kuupäev millegipärast muutus, jäi nii mõnelgi võlausaldajal see õigel ajal esitamata. Kirst nendib, et kuigi ühistuga tegelevad juba pankrotihaldurid, pole midagi selgemaks saanud. Muu hulgas ei mõista üle 300 000 euro hoiustanud Kirst, miks pidi üldkoosoleku kohtumajas korraldama. „Kohtusaalis peab olema ju vagur nagu talleke. Me ei olnud ju kohtualused.“
Tema sõnul räägiti koosolekul valikutest. Üks neist oli ühistu parendamine, mis lõpuks hääletamisele ei läinudki. „Ma tean, mis on saneerimine, aga kuidas parendamine välja näeb, seda mitte. Olukord oli psühholoogiliselt nii karm, et minu kõrval istunud naine oli minestamise äärel,“ kirjeldab ta närvipinget.
Juba kevadisel ühistu koosolekul Tartus kõlas jõuliselt mõte, et liikmed peaksid valima täiesti sõltumatu nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni. „Koos ajutise õiguskaitsega oleks see andnud võimaluse sõltumatu audiitori abiga vähemalt aasta lõpuni üksikasjadega tutvuda. Saame kõik aru, et raha on kuhugi kadunud, aga iga suurem juhtum vajab selgust. Kes otsustajatest on patune või kes on pärispattu teinud,“ räägib Kirst.
Aprillis käis Õhtuleht külas Narvas elavatel Olena Graninal ja Anatoli Graninil, kes kogu oma 50 000 eurot ühistusse hoiustasid. Vanapaar lootis suurema osa tagasi saada. „Mina lootusi väga ei jagaks. Kui ühel hetkel valus hoop tuleb, võivad vanad inimesed infarkti saada,“ ütleb Kirst. Lähiajal peavad võlausaldajad esitama oma nõudeavaldused ning pankrotihaldurid alustavad varade müügi ja laenude sissenõudmisega. See protsess on pikk.
Lootus viiendik tagasi saada
Kirstu meelest pole normaalne, kui vanainimesed saavad juhuslikult või Riigi Teatajast teada, et on kogu oma raha kaotanud. „Isegi alanud pankrotimenetluses oleme infosulus. Kommentaarides kirjutatakse, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Väga suuri summasid hoiustasid ka juriidilise haridusega inimesed. Praegu on olukord umbes selline, et talumees sai vihmale vaatamata väikese osa viljast kuivatatud, aga unustas rottidele salve mürki panna. Pankrotiga seotud menetluskulud viilivad kaotatud raha niigi veelgi vähemaks. Arvan, et tegu polnud juhtkonna paljude valede otsustega, vaid teadlike halbade laenude andmisega. Selline tunne on, nagu oleks meid vaimselt vägistatud,“ sõnab Kirst.
Kuna hoiustajatel puudub ülevaade ühistu dokumentidest, on keeruline ennustada tagasisaadava raha hulka. „Kohtutäitur on välja käinud, et umbes kolmandiku. Aga varad on hinnatud rohkem kui kolmekordse erinevusega. Kui 20 protsenti hoiustatud rahast tagasi saab, on väga hea. Ise kaldun arvama, et võib veelgi halvemini minna, isegi kümmet protsenti ei saa,“ on ta pessimistlik. Samas ütleb Kirst, et kuigi pankrotiotsuse määruskaebuse aeg on möödas, kaalub ta paljude „ristiinimeste“ aitamiseks ristisõja jätkamist. „Olen leppinud, et väga suurest osast oma rahast olen ilma jäänud, aga vanadest inimestest on väga kahju.“
Kommentaarid
Postita kommentaar