ESTONIA KRIISI PÄEVAVALGELE TOONUD AJAKIRJANIK: TÖÖTAJAD TUNDSID, ET NEID EI KUULATA _ EE PODCAST 3.07.2026
#RahvusooperEstonia #Juhtimiskultuur #Armandonia #KirstiVainküla #OttMaaten #GentlemenFromEstonia #KumariImedemaa #Aluspüksipäkapikud #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
Kirsti Vainküla telefon hakkas helisema siis, kui Rahvusooper Estonia töötajad tundsid, et nende muredest on liiga kaua mööda vaadatud.
/.../
„Ma ei tea, mis on rahvusooperi juhtimise põhimõtted,“ ütleb Vainküla. „Kui kõige tähtsam on see, et igal õhtul oleks lava täis, ja inimeste vaimne tervis on tagaplaanil, siis võib-olla ei olegi vaja midagi selgitada. Aga kui eesmärk on hoida kunstilist taset nii, et töötajad tunnevad end turvaliselt ja väärtustatuna, siis peab seda väga selgelt ütlema.“
Ekspressi ajakirjanik oli juba maikuust alates kuulnud vihjeid, et rahvusooperi ooperiosakonnas on midagi väga valesti. Esmalt jõudis temani info majas tehtud heaolu-uuringust. Ta küsis selle kohta teatri juhilt Ott Maatenilt, kuid vastust ei saanud. Seejärel tuli avalikuks metsosopran Monika-Evelin Liivi kiri rahvusooperi nõukogule ja juhtkonnale.
Mõni päev hiljem hakkas Vainküla saama kõnesid ja materjale inimestelt, kes olid seni oma muredest rääkinud peamiselt maja sees. „Minu number käis käest kätte,“ räägib ta Ekspressi podcastis.
Nii jõudis avalikkuse ette pilt Estonia juhtimiskriisist: tippsolistid tunnevad end tõrjutuna, ooperikooris on konflikt kestnud kaks aastat ja majas valitseb hirmuõhkkond.
Liiv kirjutas, et Estonia lavalt on kõrvale jäänud rahvusvahelistel tipplavadel laulvad Eesti solistid, ja küsis, miks neid koduteatrisse ei oodata. Kõige plahvatusohtlikum oli aga väide, et rahvusooperi koosseisude planeerija Helen Lepalaan annab solistidele tasulisi laulutunde ja osaleb samal ajal rollide jagamises.
Rahvusooperi juht Ott Maaten on öelnud, et laulmise õpetamine ei kuulu Lepalaane tööülesannete hulka ja kellelgi pole kohustust tema juures tunde võtta. Lepalaan ise ütleb, et tema üksi rolle ei jaga.
See pole vaid mõne pettunud artisti mure. Kellele ehitatakse uut ooperimaja, kui osa Eesti tuntumaid lauljaid tunneb, et neil pole sinna asja?
Teine ja Vainküla sõnul veelgi tõsisem kriis puudutab ooperikoori.
Konflikt sai nähtava alguse 2024. aasta mais, kui osa lauljate atesteerimine kostis väidetavalt kogemata üle maja. Neli lauljat kukutati läbi. Järgnesid protestid, kirjad ja koosolekud – ning usaldus juhtkonna, koorijuhi ja lauljate vahel lagunes.
Ekspressi käsutuses on kahe aasta jooksul kogutud salvestused, kirjavahetus ja dokumendid. Kooriliikmed olid valmis Vainkülale pikalt ja avameelselt rääkima, kuid oma nime all intervjuud anda ei soovinud. Seetõttu toetub lugu eelkõige lindistustele, protokollidele ja kirjalikele tõenditele.
Neist ilmneb raske pilt. Kooriliikmed rääkisid juhtkonnale unetusest, antidepressantidest ja hirmust tööle tulla. Üks töötaja kirjeldas koosolekul enesetapukatset. Selline signaal oleks pidanud tähendama kohest ja otsustavat sekkumist.
Seda ei juhtunud.
„Mulle tundub, et rahvusooperi juhtkond ei võtnud tõsiselt oma töötajate muresid, mis puudutasid tööõhkkonda,“ ütleb Vainküla saates.
Kriisi keskmes olnud peakoormeister Heli Jürgenson vabastati tänavu juunis ametist. Jürgenson ise ütleb Ekspressile, et lahkus omal soovil, ja näeb olukorras samuti juhtimiskriisi – juhtkond ei suutnud konflikti õigel ajal lahendada.
Mida peaks rahvusooperi nõukogu nüüd tegema? Vainküla hinnangul ei piisa üldistest selgitustest ega probleemide taandamisest rahaküsimuseks. Nõukogu peaks kuulama inimesi, vaatama läbi kogutud materjalid ja otsustama, milline peab olema rahvusooperi juhtimiskultuur.
„Ma ei tea, mis on rahvusooperi juhtimise põhimõtted,“ ütleb Vainküla. „Kui kõige tähtsam on see, et igal õhtul oleks lava täis, ja inimeste vaimne tervis on tagaplaanil, siis võib-olla ei olegi vaja midagi selgitada. Aga kui eesmärk on hoida kunstilist taset nii, et töötajad tunnevad end turvaliselt ja väärtustatuna, siis peab seda väga selgelt ütlema.“
Eesti Ekspress / PODCASTID _ 03.07.2026, 16:27
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120594913/koik-on-seal-katki-mis-toimub-rahvusooper-estonia-kulisside-taga Estonia kriisi päevavalgele toonud ajakirjanik: töötajad tundsid, et neid ei kuulata
____________________________
Kirsti Vainküla telefon hakkas helisema siis, kui Rahvusooper Estonia töötajad tundsid, et nende muredest on liiga kaua mööda vaadatud.
__________________________________________________________
Ekspressi ajakirjanik oli juba maikuust alates kuulnud vihjeid, et rahvusooperi ooperiosakonnas on midagi väga valesti. Esmalt jõudis temani info majas tehtud heaolu-uuringust. Ta küsis selle kohta teatri juhilt Ott Maatenilt, kuid vastust ei saanud. Seejärel tuli avalikuks metsosopran Monika-Evelin Liivi kiri rahvusooperi nõukogule ja juhtkonnale.
Mõni päev hiljem hakkas Vainküla saama kõnesid ja materjale inimestelt, kes olid seni oma muredest rääkinud peamiselt maja sees. „Minu number käis käest kätte,“ räägib ta Ekspressi podcastis.
Nii jõudis avalikkuse ette pilt Estonia juhtimiskriisist: tippsolistid tunnevad end tõrjutuna, ooperikooris on konflikt kestnud kaks aastat ja majas valitseb hirmuõhkkond.
Liiv kirjutas, et Estonia lavalt on kõrvale jäänud rahvusvahelistel tipplavadel laulvad Eesti solistid, ja küsis, miks neid koduteatrisse ei oodata. Kõige plahvatusohtlikum oli aga väide, et rahvusooperi koosseisude planeerija Helen Lepalaan annab solistidele tasulisi laulutunde ja osaleb samal ajal rollide jagamises.
Rahvusooperi juht Ott Maaten on öelnud, et laulmise õpetamine ei kuulu Lepalaane tööülesannete hulka ja kellelgi pole kohustust tema juures tunde võtta. Lepalaan ise ütleb, et tema üksi rolle ei jaga.
See pole vaid mõne pettunud artisti mure. Kellele ehitatakse uut ooperimaja, kui osa Eesti tuntumaid lauljaid tunneb, et neil pole sinna asja?
Teine ja Vainküla sõnul veelgi tõsisem kriis puudutab ooperikoori.
Konflikt sai nähtava alguse 2024. aasta mais, kui osa lauljate atesteerimine kostis väidetavalt kogemata üle maja. Neli lauljat kukutati läbi. Järgnesid protestid, kirjad ja koosolekud – ning usaldus juhtkonna, koorijuhi ja lauljate vahel lagunes.
Ekspressi käsutuses on kahe aasta jooksul kogutud salvestused, kirjavahetus ja dokumendid. Kooriliikmed olid valmis Vainkülale pikalt ja avameelselt rääkima, kuid oma nime all intervjuud anda ei soovinud. Seetõttu toetub lugu eelkõige lindistustele, protokollidele ja kirjalikele tõenditele.
Neist ilmneb raske pilt. Kooriliikmed rääkisid juhtkonnale unetusest, antidepressantidest ja hirmust tööle tulla. Üks töötaja kirjeldas koosolekul enesetapukatset. Selline signaal oleks pidanud tähendama kohest ja otsustavat sekkumist.
Seda ei juhtunud.
„Mulle tundub, et rahvusooperi juhtkond ei võtnud tõsiselt oma töötajate muresid, mis puudutasid tööõhkkonda,“ ütleb Vainküla saates.
Mida peaks rahvusooperi nõukogu nüüd tegema? Vainküla hinnangul ei piisa üldistest selgitustest ega probleemide taandamisest rahaküsimuseks. Nõukogu peaks kuulama inimesi, vaatama läbi kogutud materjalid ja otsustama, milline peab olema rahvusooperi juhtimiskultuur.
„Ma ei tea, mis on rahvusooperi juhtimise põhimõtted,“ ütleb Vainküla. „Kui kõige tähtsam on see, et igal õhtul oleks lava täis, ja inimeste vaimne tervis on tagaplaanil, siis võib-olla ei olegi vaja midagi selgitada. Aga kui eesmärk on hoida kunstilist taset nii, et töötajad tunnevad end turvaliselt ja väärtustatuna, siis peab seda väga selgelt ütlema.“
Kommentaarid
Postita kommentaar