MRTNKI_007 _ MARTIN KUMARI IMEDEMAAL: 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks» – osa looduse heaks, osa paberimäärimiseks ja osa rehepappide taskusse _POSTIMEES 28.09.2026 / MEEZ 30. 09. 2026
https://www.postimees.ee/8553687/3-6-miljardit-eurot-looduse-taastamiseks-osa-looduse-heaks-osa-paberimaarimiseks-ja-osa-rehepappide-taskusse
Kliimaministeerium esitleb esmaspäeval plaani kulutada kuni aastani 2050 kokku enam kui 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks»: peamiselt on tegu eurotoetuste suunamisega valitud tegevustesse, loodust hoidma peaksid Eesti inimesed aga eeskätt entusiasmist.
Looduse kaitsmine tähendab tavainimese arusaama järgi metsaraie ohjamist, niitude üleskündmata jätmist, vähemat mürgitamist jm viisil looduse rahule jätmist. Looduse taastamise kava näeb selles valdkonnas aga märkimisväärses mahus ette igasugu sekkuvaid tegevusi (nt paisude lõhkumine ja soode taastamine), paberimäärimist (uuringud, kavad, kaardid jne), propagandat ning toetuste maksmist (mh kährikute, minkide jt tapmiseks).
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot. /.../
Looduse kaitsmine tähendab tavainimese arusaama järgi metsaraie ohjamist, niitude üleskündmata jätmist, vähemat mürgitamist jm viisil looduse rahule jätmist. Looduse taastamise kava näeb selles valdkonnas aga märkimisväärses mahus ette igasugu sekkuvaid tegevusi (nt paisude lõhkumine ja soode taastamine), paberimäärimist (uuringud, kavad, kaardid jne), propagandat ning toetuste maksmist (mh kährikute, minkide jt tapmiseks).
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot. /.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
#MartinKumariImedemaal #Kliimaministeerium #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #Lääneranna #Kirbla #GentlemenFromEstonia #MartinTee #MartinTeeFanClub #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #MoPiFF #KarmaIsABitch #LesDanseurs #OperaKyrbla #LendabMesipuuPoole #PTK #LeppTV #CashForHonours #SuurPluss #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #TerraMaritima #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ102026
/.../
Paisude eemaldamine jõgedelt jätkub
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
Keskmiselt on plaanis jõgedes asuvaid elupaiku taastada 25–30 km aastas, ühe km taastamise maksumus on keskmiselt olnud 18 000 eurot, kasvades 2031. aastast üle 24 000 euro. Lisaks on planeeritud erinevateks uuringuteks ja analüüsideks umbes 50 000 eurot aastas.
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
/.../
https://www.postimees.ee/8553687/3-6-miljardit-eurot-looduse-taastamiseks-osa-looduse-heaks-osa-paberimaarimiseks-ja-osa-rehepappide-taskusse 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks» – osa looduse heaks, osa paberimäärimiseks ja osa rehepappide taskusse
Ülle Harju
Liikide hävitamiseks antakse rohkem raha kui liikide kaitsmiseks.
Kümned miljonid eurod kuluvad linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha.
Jõgedelt on plaanis eemaldada veel 141 paisu.
Kliimaministeerium esitleb esmaspäeval plaani kulutada kuni aastani 2050 kokku enam kui 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks»: peamiselt on tegu eurotoetuste suunamisega valitud tegevustesse, loodust hoidma peaksid Eesti inimesed aga eeskätt entusiasmist.
Looduse kaitsmine tähendab tavainimese arusaama järgi metsaraie ohjamist, niitude üleskündmata jätmist, vähemat mürgitamist jm viisil looduse rahule jätmist. Looduse taastamise kava näeb selles valdkonnas aga märkimisväärses mahus ette igasugu sekkuvaid tegevusi (nt paisude lõhkumine ja soode taastamine), paberimäärimist (uuringud, kavad, kaardid jne), propagandat ning toetuste maksmist (mh kährikute, minkide jt tapmiseks).
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot.
--------------------------------------------------
Looduse taastamise kava valdkonnad
Summad miljonites eurodes
Valdkond
Eraldatud raha
Puudu
Eelarve 2024-2030
Eelarve 2031-2050
Agroökosüsteemid
309,2
258,5
567,7
1 839,7
Maismaa elupaikade sildi all on plaanitud ligi 706 miljoni euro kulutamine.
Ministeeriumi seletuse põhjal on selle eest plaanis uuendada või koostada muu hulgas 564 kaitsekorda/kaitsekorralduskava, 67 liikide/elupaikade tegevuskava ning hinnata kaitstavate alade tulemuslikkust.
Maaomanike ja teiste huvirühmade nõustamiseks ja kaasamiseks plaanib ministeerium kulutada euroraha mh meetmest LIFE IP Loodusrikas Eesti kuni aastani 2029 umbes 146 000 eurot aastas ja meetmest SNAP RESTore2CONNECT alates tulevast aastast umbes 480 000 eurot aastas.
Erametsaomanike toetusi on plaanis tõsta
Plaanis on tõsta Natura kaitse all olevate erametsade omanikele makstavaid toetusi praeguselt 7,8 miljonilt eurolt aastas ületulevast aastast 12 miljoni euroni ehk ligi 54 protsenti. Praegu maksab riik eurorahast toetusi sihtkaitsevööndisse arvatud metsa eest omanikule 160 eurot, piiranguvööndis ja hoiualal 60 eurot aastas. Arvutuslikult võiksid toetusmäärad olla tulevikus 246 ja 92 eurot.
Lisaks soovib ministeerium kehtestada lepingulist looduskaitset, makstes aastas erametsaomanikele 600 000 eurot aastas selle eest, et nad metsa raiumise teatud aastateks edasi lükkaksid. Pärast seda võib omanik metsa ikkagi maha võtta.
Kaitsealuste maade riigile ostmiseks on arvestatud 10,8 miljonit eurot aastas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eelarvest. Looduse külastusetaristu ehituseks ja hoolduseks peaks RMK alates 2028. aastast kulutama praegusega võrreldes 2,6 korda rohkem – viis miljonit eurot aastas.
Hävitamiseks plaanitakse rohkem raha kui kaitsmiseks
Maismaa elupaikade meetme all on ette nähtud aastani 2030 liikide kaitseks 6,8 ja võõrliikide hävitamiseks 3,8 miljonit eurot. Alates 2031. aastast on plaanitud kulutada vastavalt 21,5 ja 24,5 miljonit ehk hävitamise toetamine kasvatada aastas ligi kahekordseks.
Kurioosumina läheb osa liigikaitserahast samuti tapmise peale: meetmest «väikekiskjate ohjamine, tagamaks maaspesitsevate liikide seisundi paranemine», kulutatakse kuni 2030. aastani kokku 520 000 eurot. Eeskätt makstakse jahimeestele toetust kährikute tapmise eest.
Aastast 2027 on kährikute jt võõrliikide tapmine arvatud võõrliikide tõrje meetme alla ja selleks on ette nähtud kokku 300 000 eurot.
Aastani 2030 on kavandatud tõrjuda 4000 hektarit invasiivseid võõrtaimeliike (sh karuputked, kurdlehine kibuvits, suur-läätspuu, verev lemmalts, pargitatrad, ümarlehine tselaster), millele lisandub invasiivsete võõrloomaliikide tõrje (sh vähid, kalad, nälkjad, mink, kährik).
Pärandniitude taastamist on plaanis kasvatada
Pärandniitude hooldamiseks ja taastamiseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 69,8 miljonit eurot, 2031. aastast aga juba 351,4 miljonit.
Pärandniitude taastamine tähendab laias laastus seda, et varasematel aegadel loomade karjatamise tulemusel niiduna püsinud, kuid nüüdseks võssa või metsa kasvanud maadelt raiutakse puud maha, kaevatakse kännud välja ja seejärel makstakse talunikele toetust, et nad hakkasid niitudelt kas heina niitma või seal taas loomi karjatama.
Lisaks hävitamisele on plaanis kulutada 240 000 eurot tegevuse tulemuslikkuse seiremetoodikale ja iga-aastasele tulemuslikkuse seirele, uuringutele võõrliikide mõju kohta kohalikele liikidele ja elupaikadele. Lisaks juhistele ja kavadele 280 000 eurot.
2025. aasta seisuga hooldati Eestis 45 800 hektarit pärandniite, aastaks 2050 on plaanis neid taastada veel umbes 25 000 hektarit. Hektar pärandniitu maksab umbes 5000 eurot.
Hooldustoetusteks loodab kliimaministeerium taotleda euroraha – alates 2028. aastast igal aastal umbes 12,3 miljonit eurot.
Nõmmede taastamiseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 19,3 miljonit eurot, pärast seda 92,5 miljonit.
Märgade metsaelupaikade taastamise tempo aga hoopis kahaneb: kuni 2030. aastani ehk seitsme aasta jooksul kulub selleks 19,7 miljonit, pärast seda aga 20 aasta jooksul sisuliselt sama palju ehk 20,9 miljonit. Soodega on umbes sama suund.
Mereseisundi parandamiseks on tagasihoidlikumad summad
Kuigi Läänemere seisund on asjatundjate hinnangul halb ja ökosüsteemide seisund kriitiline, plaanib ministeerium selle parandamiseks võrreldes teiste meetmetega tagasihoidlikke summasid.
Mereelupaikade seisundi taastamise ja säilitamise meetmes on kuni aastani 2030 kokku 2,2 miljonit eurot, aastast 2031 kokku 27,3 miljonit. Selle meetme alt on kliimaministeeriumi andmeil põhiliselt mereprügi koristatud, 2024. aastal käivitati põisadru Liivi lahe koosluste taastamise projekt (460 824 eurot) jne.
Suurimaks ettevõtmiseks on vähemalt 10 miljonit eurot maksma minev, Muhumaad ja Saaremaad ühendavale Väikese väina tammile uute sillaavade ehitamine, et taastada looduslik läbivool. Eesmärk on parandada Muhu ja Saaremaa vahelise umbse tammi tõttu kriisiseisundisse sattunud Väikese väina veevahetust, elukeskkonda ja kalade rännet.
Uuringuteks ja analüüsideks on plaanitud kuni aastani 2030 kokku 4,2 miljonit eurot, alates 2031. aastast 22,7 miljonit eurot.
Mahukaim ettevõtmine on Natura mereelupaikade kaardistamine (30 757 km²) ja hindamine (728 km²). Kaardistamine maksab 2500–3500 eurot/km², hindamine 300–400 eurot/km². Perioodil 2031–2050 on arvestatud keskmiselt 34 protsenti hinnakasvu.
Tegemisel on veel igasugu hinnanguid ja uuringuid ning 835 000 eurot maksev «Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik», mis on Eesti Teadusagentuuri (ETA) RITA+ programmi raames rahastatav suurprojekt, mille eesmärk on luua Eesti merekeskkonnast ja selle hüvedest (ökosüsteemiteenustest) interaktiivne virtuaalne mudel ehk digikaksik.
Reostuse ennetamiseks on plaanis kuni 2030. aastani kulutada 2,7 miljonit eurot ennekõike süsteemi väljatöötamisele (nt 1,4 miljonit maksev nutipoide võrgustik). 2031–2050 on planeeritud kulutada 60,4 miljonit eurot, mille sees on kahe reostustõrjevõimekusega laeva ja kahe madala süvisega laeva soetamine. 300 000 euro eest on plaanis riiklik reostustõrje õppe- ja koolitusprogramm.
Kuni 2030. aastani on eesmärk hinnata ja/või ohutustada 2,1 miljoni euro eest neli keskkonnaohtlikku laevavrakki ning perioodil 2031–2050 kokku 17,6 miljoni euro eest veel 10 vrakki. Lisaks on kavandatud vahendid vajalike uuringute tegemiseks (ca 30 000 eurot aastas) ning vrakkide ohutustamiseks vajaliku tehnilise võimekuse loomiseks (ca 7,5 miljonit eurot alates 2031. aastast).
Kümned miljonid eurod linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha
Eesti on võtnud kohustuse, et rohkem rohelust ja elurikkust oleks ka linnades. Sellegi valdkonna edendamiseks annab euroliit toetust. Plaani järgi kavatseb kliimaministeerium kulutada seda suures mahus linnadele õpetussõnade jagamiseks, et rohelus hea – betoon paha. Linnadele toob rahalist kasu sageli vastupidine, nt Siuru (rahvakeeli Süku) ehitus Tartusse pargi asemele.
Meede «Linnarohealade säilitamine läbi süsteemsete planeerimisotsuste» hõlmab igasugu paberite koostamist vastavalt 1,4 ja 1,7 miljoni euro eest. Muu hulgas valmib üleriigiline juhend ja rohelahenduste tööriistakast: koostamine 80 000 eurot, uuendamine 100 000 eurot ning nõustamine jooksva kuluna 30 000 eurot aastas. Stiimulite (maksusoodustused, tunnustusmärgised) väljatöötamine maksab 50 000 eurot ning nende haldus jooksva kuluna 15 000 kuni 50 000 eurot aastas.
Meetme «Linnaelurikkuse kvaliteedi parandamine ja elurikkust toetav hooldus» mahtu on plaanis praeguse perioodi 8,4 miljonilt eurolt tõsta alates 2031. aastast 48,8 miljoni euroni.
Suur osa rahast on plaanis jagada linnadele toetustena, kuid jagub ka ministeeriumi ametnikele dokumentide koostamiseks.
Elurikkuse kvaliteeti on plaanis tõsta kokku 150 hektaril rohealal, lisaks rajada 90 hektarit niidualasid ja looduslähedasi haljasalasid. Viimase rajamine maksab kaheksa eurot ruutmeeter ja hooldus aastas 0,5 eurot ruutmeeter. Kirjelduse järgi sisaldab see näiteks mahamurdunud puid.
Muruniitja-usku omavalitsejate manitsemiseks, veenmiseks ja ümberõpetamiseks on ette nähtud märkimisväärsed summad. Näiteks kemikaali sõltuvuse vähendamiseks 150 000 eurot, elurikkuse kvaliteedi mõõdikute väljatöötamiseks 60 000 eurot ning igal aastal uuendamiseks 20 000 eurot, koolitusprogrammi väljatöötamiseks 30 000 eurot, lisaks igal aastal 40 000 eurot koolitusteks jne.
Eraldi meede on 192,8 hektari jagu uute rohealade rajamiseks, kuni aastani 2030 on selleks 7,6 miljonit, alates 2031. aastast aga 110 miljonit eurot. Arvutuste järgi maksab roheala rajamine 43,53 eurot/m² ehk 435 300 eurot/ha. Parklate mitmerindelise haljastuse rajamine on veel kallim - 60 eurot/m². Nagu kõigi meetmetega, käivad sellegagi kaasas uuringud ja kaardistamised.
Samas haljastusfirmade hinnakirjade järgi maksaks songermaast muruplatsi tegemine 5–7.50 eurot m² ja kõrghaljastuse rajamine koos puude istutamisega umbes 20 eurot m².
Meetme «Looduspõhised lahendused linnaruumis, sh rohekatused ja -seinad» maht on 9,4 miljonit eurot ja saab aastast 2031 olema 53 miljonit. See sisaldab kõvakatte asendamist läbilaskva pinnasega, kuumasaare leevendamise pilootalasid ning 8,8 hektarit rohekatuseid ja -seinu, mille rajamine maksab 130,43 eurot/m².
Kõige selle juhisteks ja standarditeks on plaanis kulutada 100 000 eurot, lisaks igal aastal 20 000 eurot järelevalveks.
Täiesti uus meede on kahjustatud linnamuldade taastamiseks, kuni aastani 2030 on selleks 2,7 ja pärast seda 23,8 miljonit eurot. Jääkreostusega alasid on plaanis tervendada 16 hektarit, kuid nagu ikka, kulub juhendmaterjalidele selleski sfääris sadu tuhandeid.
Puude istutamiseks on eraldi toetusmeede, kuni 2030. aastani 11,8 miljonit eurot, pärast seda 204 miljonit. Istutatakse kokku 48 000 puud ehk ca 2000 puud aastas 20 omavalitsuse peale. Võrdluseks: Tallinn istutab tavapäraselt ligi 400 puud aastas.
Hinnad on röögatud: pargi- ja üksikpuude istutuseks on rehkendatud ühe puu kohta 1200 eurot, tänava- ja alleepuude istutuseks ühe puu kohta 4000 eurot.
Plaanis on luua siseriiklik seiremetoodika ja andmeplatvorm: väljatöötamine 120 000 eurot; andmeplatvormi arendus 130 000 eurot; edasiarendus 100 000 eurot; andmete uuendamine ja platvormi ülalpidamine jooksva kuluna 30 000 – 40 000 eurot/aastas.
Paisude eemaldamine jõgedelt jätkub
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
Keskmiselt on plaanis jõgedes asuvaid elupaiku taastada 25–30 km aastas, ühe km taastamise maksumus on keskmiselt olnud 18 000 eurot, kasvades 2031. aastast üle 24 000 euro. Lisaks on planeeritud erinevateks uuringuteks ja analüüsideks umbes 50 000 eurot aastas.
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
Kopsakaim rahapott on põllumajanduse jaoks
3,6 miljardi eurosest rahapajast pool on mõeldud meetmele «agroökosüsteemid» ehk siis mahepõllumajanduse toetamiseks ja põllumajandusmaade looduslikkuse suurendamiseks.
Mahepõllumajanduse toetuseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 145,2 miljonit eurot, aastast 2031 kokku 385,9 miljonit ehk aastane toetussumma väheneb. Mahemaa osas on eesmärk säilitada tänast seisu (umbes 210 000 hektarit).
Meetmest «Maastikuelementide säilitamine ja rajamine» jagatakse kuni 2030. aastani 19,8 miljonit, aastast 2031 kokku 64,8 miljonit eurot. Põllumaade vahele plaanitakse hekkide, rohumaaribade, põllusaarte jt rajamist tempoga 100 hektarit aastas. Elementide rajamiseks on arvestatud kulu 500 eurot hektari kohta (projekti «Loodusrikas Eesti» arvutuste põhjal).
Meede «Ekstensiivne loomakasvatus ja rohumaade säilitamine» jagab 67,2 miljonit eurot, 2030. aastast 323 miljonit.
Ekstensiivne loomakasvatus tähendab seda, et loomad toituvad peamiselt sellest, mida karjamaalt kätte saavad, lisasööta (nt jõusööta) antakse minimaalselt või üldse mitte. Sellega seoses plaanib ministeerium toetusega kasvatada väärtuslike püsirohumaade pindala. Traditsioonilise loomade karjatamise ja püsirohumaade toetused moodustavad meetme summast 55 protsenti. 10 miljonit on mõeldud investeeringuteks (karjatarad jm).
Ülejäänud eelarve moodustavad pehmete tegevustega seotud eelarved (teadlikkus, projektid, nõustamine).
Eraldi meede on taimekaitsevahendite (nn mürgitamine) säästliku kasutamise propageerimiseks (vastavalt 5,4 ja 8,6 miljonit eurot) pehmete tegevuste (digilahendused, infotegevus, uuringud, projektid) näol.
Kopsakaim meede on «Mulla seisundi, sh mulla orgaanilise aine ja mulla struktuursuse parandamine», sellest on ette nähtud kulutada kuni 2030. aastani 309,3 miljonit ja edaspidi 960,3 miljonit eurot.
Plaani järgi kulub pindalapõhistele meetmetele rahast umbes 75 protsenti, investeeringutele 20 protsenti, pehmetele tegevustele viis protsenti. Toetatakse orgaanika kasutamise suurendamist, mullasõbralikku maaharimist ning vastavate maaharimise ja väetamise seadmete soetamist, investeeringuid põldude kliimakindlamaks muutmiseks, komposti tootmiseks jm. Viiendiku võrra on plaanitud suurendada pehmete tegevuste (uuringud, projektid, koostöövormid, nõustamine jm) eelarvet.
Turvasmullaga põllumajandusmaa kestliku majandamise ja taastamise toetuseks on plaanis eraldada vastavalt 20,3 ja 90 miljonit eurot. Fookuses on turvasmuldadel harimise vähendamine ja rohumaaviljeluse soodustamine.
Riigi omandis olevate põllumajandusmaade majandamiseks on plaanitud eraldi kulutada 7,6 miljonit eurot kahe töökoha loomiseks maa- ja ruumiametisse, ametnikud hakkaksid tegelema riigimaa haldamisega.
Metsaraie vähendamise asemel jagatakse toetusi metsa struktuuri kujundamiseks
Metsasektoris on plaanis maksta erametsaomanikele toetusi keskkonnainvesteeringute keskuse uute meetmete, sh kliimakindla metsa kujundamise meetme kaudu. Toetusi on plaanis tõsta 40 protsenti.
Meetme «Surnud puidu säilitamine ja juurdetekke tagamine» alt jagatakse kuni 2030. aastani 11,3 miljonit, edaspidi 40,2 miljonit eurot.
Metsa struktuuri mitmekesistamiseks on ette nähtud 2030. aastani 12,8 miljonit, edaspidi 40,1 miljonit eurot. Pärismaiste puuliikide ja mitmekesisuse hoidmiseks 2030. aastani 12,2 miljonit ja edaspidi 38,2 miljonit eurot. Metsamaastiku sidususe parandamiseks vastavalt 7,9 ja 23,5 miljonit eurot.
Ülle Harju
Kümned miljonid eurod kuluvad linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha.
Jõgedelt on plaanis eemaldada veel 141 paisu.
Kliimaministeerium esitleb esmaspäeval plaani kulutada kuni aastani 2050 kokku enam kui 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks»: peamiselt on tegu eurotoetuste suunamisega valitud tegevustesse, loodust hoidma peaksid Eesti inimesed aga eeskätt entusiasmist.
Looduse kaitsmine tähendab tavainimese arusaama järgi metsaraie ohjamist, niitude üleskündmata jätmist, vähemat mürgitamist jm viisil looduse rahule jätmist. Looduse taastamise kava näeb selles valdkonnas aga märkimisväärses mahus ette igasugu sekkuvaid tegevusi (nt paisude lõhkumine ja soode taastamine), paberimäärimist (uuringud, kavad, kaardid jne), propagandat ning toetuste maksmist (mh kährikute, minkide jt tapmiseks).
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot.
Looduse taastamise kava valdkonnad
Summad miljonites eurodes
Valdkond
Eraldatud raha
Puudu
Eelarve 2024-2030
Eelarve 2031-2050
Agroökosüsteemid
309,2
258,5
567,7
1 839,7
Maismaa elupaigad
213,6
49,5
263,1
1 048,7
Linnad
10,6
30,8
41,4
441,1
Mets
18,3
25,9
44,2
142
Mereökosüsteemid
6,3
5,8
12,1
128,8
Jõed ja järved
16,6
3,7
20,3
69,3
Kokku
574,6
374,2
948,8
3 669,6
213,6
49,5
263,1
1 048,7
Linnad
10,6
30,8
41,4
441,1
Mets
18,3
25,9
44,2
142
Mereökosüsteemid
6,3
5,8
12,1
128,8
Jõed ja järved
16,6
3,7
20,3
69,3
Kokku
574,6
374,2
948,8
3 669,6
--------------------------------------------------------------------
Allikas: kliimaministeerium Maismaa elupaikade sildi all on plaanitud ligi 706 miljoni euro kulutamine.
Ministeeriumi seletuse põhjal on selle eest plaanis uuendada või koostada muu hulgas 564 kaitsekorda/kaitsekorralduskava, 67 liikide/elupaikade tegevuskava ning hinnata kaitstavate alade tulemuslikkust.
Maaomanike ja teiste huvirühmade nõustamiseks ja kaasamiseks plaanib ministeerium kulutada euroraha mh meetmest LIFE IP Loodusrikas Eesti kuni aastani 2029 umbes 146 000 eurot aastas ja meetmest SNAP RESTore2CONNECT alates tulevast aastast umbes 480 000 eurot aastas.
Erametsaomanike toetusi on plaanis tõsta
Plaanis on tõsta Natura kaitse all olevate erametsade omanikele makstavaid toetusi praeguselt 7,8 miljonilt eurolt aastas ületulevast aastast 12 miljoni euroni ehk ligi 54 protsenti. Praegu maksab riik eurorahast toetusi sihtkaitsevööndisse arvatud metsa eest omanikule 160 eurot, piiranguvööndis ja hoiualal 60 eurot aastas. Arvutuslikult võiksid toetusmäärad olla tulevikus 246 ja 92 eurot.
Lisaks soovib ministeerium kehtestada lepingulist looduskaitset, makstes aastas erametsaomanikele 600 000 eurot aastas selle eest, et nad metsa raiumise teatud aastateks edasi lükkaksid. Pärast seda võib omanik metsa ikkagi maha võtta.
Kaitsealuste maade riigile ostmiseks on arvestatud 10,8 miljonit eurot aastas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eelarvest. Looduse külastusetaristu ehituseks ja hoolduseks peaks RMK alates 2028. aastast kulutama praegusega võrreldes 2,6 korda rohkem – viis miljonit eurot aastas.
Hävitamiseks plaanitakse rohkem raha kui kaitsmiseks
Maismaa elupaikade meetme all on ette nähtud aastani 2030 liikide kaitseks 6,8 ja võõrliikide hävitamiseks 3,8 miljonit eurot. Alates 2031. aastast on plaanitud kulutada vastavalt 21,5 ja 24,5 miljonit ehk hävitamise toetamine kasvatada aastas ligi kahekordseks.
Kurioosumina läheb osa liigikaitserahast samuti tapmise peale: meetmest «väikekiskjate ohjamine, tagamaks maaspesitsevate liikide seisundi paranemine», kulutatakse kuni 2030. aastani kokku 520 000 eurot. Eeskätt makstakse jahimeestele toetust kährikute tapmise eest.
Aastast 2027 on kährikute jt võõrliikide tapmine arvatud võõrliikide tõrje meetme alla ja selleks on ette nähtud kokku 300 000 eurot.
Aastani 2030 on kavandatud tõrjuda 4000 hektarit invasiivseid võõrtaimeliike (sh karuputked, kurdlehine kibuvits, suur-läätspuu, verev lemmalts, pargitatrad, ümarlehine tselaster), millele lisandub invasiivsete võõrloomaliikide tõrje (sh vähid, kalad, nälkjad, mink, kährik).
Pärandniitude taastamist on plaanis kasvatada
Pärandniitude hooldamiseks ja taastamiseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 69,8 miljonit eurot, 2031. aastast aga juba 351,4 miljonit.
Pärandniitude taastamine tähendab laias laastus seda, et varasematel aegadel loomade karjatamise tulemusel niiduna püsinud, kuid nüüdseks võssa või metsa kasvanud maadelt raiutakse puud maha, kaevatakse kännud välja ja seejärel makstakse talunikele toetust, et nad hakkasid niitudelt kas heina niitma või seal taas loomi karjatama.
Lisaks hävitamisele on plaanis kulutada 240 000 eurot tegevuse tulemuslikkuse seiremetoodikale ja iga-aastasele tulemuslikkuse seirele, uuringutele võõrliikide mõju kohta kohalikele liikidele ja elupaikadele. Lisaks juhistele ja kavadele 280 000 eurot.
Hooldustoetusteks loodab kliimaministeerium taotleda euroraha – alates 2028. aastast igal aastal umbes 12,3 miljonit eurot.
Nõmmede taastamiseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 19,3 miljonit eurot, pärast seda 92,5 miljonit.
Märgade metsaelupaikade taastamise tempo aga hoopis kahaneb: kuni 2030. aastani ehk seitsme aasta jooksul kulub selleks 19,7 miljonit, pärast seda aga 20 aasta jooksul sisuliselt sama palju ehk 20,9 miljonit. Soodega on umbes sama suund.
Mereseisundi parandamiseks on tagasihoidlikumad summad
Kuigi Läänemere seisund on asjatundjate hinnangul halb ja ökosüsteemide seisund kriitiline, plaanib ministeerium selle parandamiseks võrreldes teiste meetmetega tagasihoidlikke summasid.
Mereelupaikade seisundi taastamise ja säilitamise meetmes on kuni aastani 2030 kokku 2,2 miljonit eurot, aastast 2031 kokku 27,3 miljonit. Selle meetme alt on kliimaministeeriumi andmeil põhiliselt mereprügi koristatud, 2024. aastal käivitati põisadru Liivi lahe koosluste taastamise projekt (460 824 eurot) jne.
Suurimaks ettevõtmiseks on vähemalt 10 miljonit eurot maksma minev, Muhumaad ja Saaremaad ühendavale Väikese väina tammile uute sillaavade ehitamine, et taastada looduslik läbivool. Eesmärk on parandada Muhu ja Saaremaa vahelise umbse tammi tõttu kriisiseisundisse sattunud Väikese väina veevahetust, elukeskkonda ja kalade rännet.
Uuringuteks ja analüüsideks on plaanitud kuni aastani 2030 kokku 4,2 miljonit eurot, alates 2031. aastast 22,7 miljonit eurot.
Mahukaim ettevõtmine on Natura mereelupaikade kaardistamine (30 757 km²) ja hindamine (728 km²). Kaardistamine maksab 2500–3500 eurot/km², hindamine 300–400 eurot/km². Perioodil 2031–2050 on arvestatud keskmiselt 34 protsenti hinnakasvu.
Tegemisel on veel igasugu hinnanguid ja uuringuid ning 835 000 eurot maksev «Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik», mis on Eesti Teadusagentuuri (ETA) RITA+ programmi raames rahastatav suurprojekt, mille eesmärk on luua Eesti merekeskkonnast ja selle hüvedest (ökosüsteemiteenustest) interaktiivne virtuaalne mudel ehk digikaksik.
Reostuse ennetamiseks on plaanis kuni 2030. aastani kulutada 2,7 miljonit eurot ennekõike süsteemi väljatöötamisele (nt 1,4 miljonit maksev nutipoide võrgustik). 2031–2050 on planeeritud kulutada 60,4 miljonit eurot, mille sees on kahe reostustõrjevõimekusega laeva ja kahe madala süvisega laeva soetamine. 300 000 euro eest on plaanis riiklik reostustõrje õppe- ja koolitusprogramm.
Kuni 2030. aastani on eesmärk hinnata ja/või ohutustada 2,1 miljoni euro eest neli keskkonnaohtlikku laevavrakki ning perioodil 2031–2050 kokku 17,6 miljoni euro eest veel 10 vrakki. Lisaks on kavandatud vahendid vajalike uuringute tegemiseks (ca 30 000 eurot aastas) ning vrakkide ohutustamiseks vajaliku tehnilise võimekuse loomiseks (ca 7,5 miljonit eurot alates 2031. aastast).
Kümned miljonid eurod linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha
Eesti on võtnud kohustuse, et rohkem rohelust ja elurikkust oleks ka linnades. Sellegi valdkonna edendamiseks annab euroliit toetust. Plaani järgi kavatseb kliimaministeerium kulutada seda suures mahus linnadele õpetussõnade jagamiseks, et rohelus hea – betoon paha. Linnadele toob rahalist kasu sageli vastupidine, nt Siuru (rahvakeeli Süku) ehitus Tartusse pargi asemele.
Meede «Linnarohealade säilitamine läbi süsteemsete planeerimisotsuste» hõlmab igasugu paberite koostamist vastavalt 1,4 ja 1,7 miljoni euro eest. Muu hulgas valmib üleriigiline juhend ja rohelahenduste tööriistakast: koostamine 80 000 eurot, uuendamine 100 000 eurot ning nõustamine jooksva kuluna 30 000 eurot aastas. Stiimulite (maksusoodustused, tunnustusmärgised) väljatöötamine maksab 50 000 eurot ning nende haldus jooksva kuluna 15 000 kuni 50 000 eurot aastas.
Meetme «Linnaelurikkuse kvaliteedi parandamine ja elurikkust toetav hooldus» mahtu on plaanis praeguse perioodi 8,4 miljonilt eurolt tõsta alates 2031. aastast 48,8 miljoni euroni.
Suur osa rahast on plaanis jagada linnadele toetustena, kuid jagub ka ministeeriumi ametnikele dokumentide koostamiseks.
Elurikkuse kvaliteeti on plaanis tõsta kokku 150 hektaril rohealal, lisaks rajada 90 hektarit niidualasid ja looduslähedasi haljasalasid. Viimase rajamine maksab kaheksa eurot ruutmeeter ja hooldus aastas 0,5 eurot ruutmeeter. Kirjelduse järgi sisaldab see näiteks mahamurdunud puid.
Muruniitja-usku omavalitsejate manitsemiseks, veenmiseks ja ümberõpetamiseks on ette nähtud märkimisväärsed summad. Näiteks kemikaali sõltuvuse vähendamiseks 150 000 eurot, elurikkuse kvaliteedi mõõdikute väljatöötamiseks 60 000 eurot ning igal aastal uuendamiseks 20 000 eurot, koolitusprogrammi väljatöötamiseks 30 000 eurot, lisaks igal aastal 40 000 eurot koolitusteks jne.
Eraldi meede on 192,8 hektari jagu uute rohealade rajamiseks, kuni aastani 2030 on selleks 7,6 miljonit, alates 2031. aastast aga 110 miljonit eurot. Arvutuste järgi maksab roheala rajamine 43,53 eurot/m² ehk 435 300 eurot/ha. Parklate mitmerindelise haljastuse rajamine on veel kallim - 60 eurot/m². Nagu kõigi meetmetega, käivad sellegagi kaasas uuringud ja kaardistamised.
Samas haljastusfirmade hinnakirjade järgi maksaks songermaast muruplatsi tegemine 5–7.50 eurot m² ja kõrghaljastuse rajamine koos puude istutamisega umbes 20 eurot m².
Meetme «Looduspõhised lahendused linnaruumis, sh rohekatused ja -seinad» maht on 9,4 miljonit eurot ja saab aastast 2031 olema 53 miljonit. See sisaldab kõvakatte asendamist läbilaskva pinnasega, kuumasaare leevendamise pilootalasid ning 8,8 hektarit rohekatuseid ja -seinu, mille rajamine maksab 130,43 eurot/m².
Kõige selle juhisteks ja standarditeks on plaanis kulutada 100 000 eurot, lisaks igal aastal 20 000 eurot järelevalveks.
Täiesti uus meede on kahjustatud linnamuldade taastamiseks, kuni aastani 2030 on selleks 2,7 ja pärast seda 23,8 miljonit eurot. Jääkreostusega alasid on plaanis tervendada 16 hektarit, kuid nagu ikka, kulub juhendmaterjalidele selleski sfääris sadu tuhandeid.
Puude istutamiseks on eraldi toetusmeede, kuni 2030. aastani 11,8 miljonit eurot, pärast seda 204 miljonit. Istutatakse kokku 48 000 puud ehk ca 2000 puud aastas 20 omavalitsuse peale. Võrdluseks: Tallinn istutab tavapäraselt ligi 400 puud aastas.
Hinnad on röögatud: pargi- ja üksikpuude istutuseks on rehkendatud ühe puu kohta 1200 eurot, tänava- ja alleepuude istutuseks ühe puu kohta 4000 eurot.
Plaanis on luua siseriiklik seiremetoodika ja andmeplatvorm: väljatöötamine 120 000 eurot; andmeplatvormi arendus 130 000 eurot; edasiarendus 100 000 eurot; andmete uuendamine ja platvormi ülalpidamine jooksva kuluna 30 000 – 40 000 eurot/aastas.
Paisude eemaldamine jõgedelt jätkub
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
Kopsakaim rahapott on põllumajanduse jaoks
3,6 miljardi eurosest rahapajast pool on mõeldud meetmele «agroökosüsteemid» ehk siis mahepõllumajanduse toetamiseks ja põllumajandusmaade looduslikkuse suurendamiseks.
Mahepõllumajanduse toetuseks on kuni aastani 2030 ette nähtud 145,2 miljonit eurot, aastast 2031 kokku 385,9 miljonit ehk aastane toetussumma väheneb. Mahemaa osas on eesmärk säilitada tänast seisu (umbes 210 000 hektarit).
Meetmest «Maastikuelementide säilitamine ja rajamine» jagatakse kuni 2030. aastani 19,8 miljonit, aastast 2031 kokku 64,8 miljonit eurot. Põllumaade vahele plaanitakse hekkide, rohumaaribade, põllusaarte jt rajamist tempoga 100 hektarit aastas. Elementide rajamiseks on arvestatud kulu 500 eurot hektari kohta (projekti «Loodusrikas Eesti» arvutuste põhjal).
Meede «Ekstensiivne loomakasvatus ja rohumaade säilitamine» jagab 67,2 miljonit eurot, 2030. aastast 323 miljonit.
Ekstensiivne loomakasvatus tähendab seda, et loomad toituvad peamiselt sellest, mida karjamaalt kätte saavad, lisasööta (nt jõusööta) antakse minimaalselt või üldse mitte. Sellega seoses plaanib ministeerium toetusega kasvatada väärtuslike püsirohumaade pindala. Traditsioonilise loomade karjatamise ja püsirohumaade toetused moodustavad meetme summast 55 protsenti. 10 miljonit on mõeldud investeeringuteks (karjatarad jm).
Ülejäänud eelarve moodustavad pehmete tegevustega seotud eelarved (teadlikkus, projektid, nõustamine).
Eraldi meede on taimekaitsevahendite (nn mürgitamine) säästliku kasutamise propageerimiseks (vastavalt 5,4 ja 8,6 miljonit eurot) pehmete tegevuste (digilahendused, infotegevus, uuringud, projektid) näol.
Kopsakaim meede on «Mulla seisundi, sh mulla orgaanilise aine ja mulla struktuursuse parandamine», sellest on ette nähtud kulutada kuni 2030. aastani 309,3 miljonit ja edaspidi 960,3 miljonit eurot.
Plaani järgi kulub pindalapõhistele meetmetele rahast umbes 75 protsenti, investeeringutele 20 protsenti, pehmetele tegevustele viis protsenti. Toetatakse orgaanika kasutamise suurendamist, mullasõbralikku maaharimist ning vastavate maaharimise ja väetamise seadmete soetamist, investeeringuid põldude kliimakindlamaks muutmiseks, komposti tootmiseks jm. Viiendiku võrra on plaanitud suurendada pehmete tegevuste (uuringud, projektid, koostöövormid, nõustamine jm) eelarvet.
Turvasmullaga põllumajandusmaa kestliku majandamise ja taastamise toetuseks on plaanis eraldada vastavalt 20,3 ja 90 miljonit eurot. Fookuses on turvasmuldadel harimise vähendamine ja rohumaaviljeluse soodustamine.
Riigi omandis olevate põllumajandusmaade majandamiseks on plaanitud eraldi kulutada 7,6 miljonit eurot kahe töökoha loomiseks maa- ja ruumiametisse, ametnikud hakkaksid tegelema riigimaa haldamisega.
Metsaraie vähendamise asemel jagatakse toetusi metsa struktuuri kujundamiseks
Metsasektoris on plaanis maksta erametsaomanikele toetusi keskkonnainvesteeringute keskuse uute meetmete, sh kliimakindla metsa kujundamise meetme kaudu. Toetusi on plaanis tõsta 40 protsenti.
Meetme «Surnud puidu säilitamine ja juurdetekke tagamine» alt jagatakse kuni 2030. aastani 11,3 miljonit, edaspidi 40,2 miljonit eurot.
Metsa struktuuri mitmekesistamiseks on ette nähtud 2030. aastani 12,8 miljonit, edaspidi 40,1 miljonit eurot. Pärismaiste puuliikide ja mitmekesisuse hoidmiseks 2030. aastani 12,2 miljonit ja edaspidi 38,2 miljonit eurot. Metsamaastiku sidususe parandamiseks vastavalt 7,9 ja 23,5 miljonit eurot.
===========
Kommentaarid
Postita kommentaar