VKI_043_ VILLY KUMARI IMEDEMAAL:
„VENELASED TULEVAD KOHE!“ JULGEOLEKUEKSPERT OIDSALU: SOTSIAALMEEDIAS KÖETAKSE SÕJAHIRMU, SEST HIRM MÜÜB
_ ÕHTULEHT: 22.09.2026 / PLAYBUNNY 22. 09. 2026Sotsiaalmeedias levib üha rohkem postitusi, mis jätavad mulje, nagu võiks Venemaa rünnak Balti riikidele olla kohe ukse ees. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul võimendavad sõjahirmu nii valeinfo, vanad videod kui ka sotsiaalmeedia tähelepanuloogika – hirmutav sisu lihtsalt levib paremini.
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
#VillyKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #MeelisOidsalu #WanOng #EndelLepp #KumariVaim #KanaarilindKaevikus #HelloVilly #PTK #AWomanNeverStopsFighting #ViiveKaplan #MeMoMu #MoPiFF #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ092026
https://www.ohtuleht.ee/1167389/venelased-tulevad-kohe-julgeolekuekspert-oidsalu-sotsiaalmeedias-koetakse-sojahirmu-sest-hirm-muub
Toimetas Liina-Jaanika Seisler
täna, 10:16
Sotsiaalmeedias levib üha rohkem postitusi, mis jätavad mulje, nagu võiks Venemaa rünnak Balti riikidele olla kohe ukse ees. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul võimendavad sõjahirmu nii valeinfo, vanad videod kui ka sotsiaalmeedia tähelepanuloogika – hirmutav sisu lihtsalt levib paremini.
Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias hoogustunud väited, nagu valmistuks Venemaa lähiajal Balti riike ründama, Läti võiks sattuda löögi alla ning Eesti piiri taga käiksid juba ettevalmistused sõjaks. Meelis Oidsalu sõnul on ta ka ise märganud, et viimase aasta jooksul on tekkinud sotsiaalmeediakontosid, mis aeg-ajalt vallandavad suurema ohuteadete ja ärevuse laine.
„Tehisintellekt võimaldab tänapäeval ka kahe sekundiga mingisuguste punaste nooltega totakaid kaarte animeerida ja joonistada,“ kirjeldas ta „Vikerhommikus“. „Ma pean ütlema, et ise ka selles infokeskkonnas viibides – need töötavad, kui massiliselt tulevad.“
Mõju suureneb Oidsalu sõnul veelgi siis, kui selliseid postitusi jagavad edasi inimesed, keda jälgitakse tõsiseltvõetavate julgeolekuekspertidena. Nii võib tekkida mulje, et tegu on paljudest sõltumatutest allikatest tuleva ohuhinnanguga.
Üks põhjus peitub tema hinnangul sotsiaalmeedia enda loogikas: hirm ja oht toovad tähelepanu. „Nii kui sa räägid ohust, siis ikkagi on kohal kaks-kolm korda suurem lugejaskond,“ ütles Oidsalu.
Sama tagasiside saavad tema sõnul kohe ka sotsiaalmeedia arvamusliidrid, kes näevad postituste vaatamisi ja levikut. Kui algab järjekordne „ohuralli“, tekib surve sellest võimalikult kiiresti ise kirjutada. „Sa kardad sellest klikist justkui kõrvale jääda ja siis teed kiiresti postituse. Võib-olla paned mingi poole minutiga läbi mõeldud analüüsilause sellele Twitteris otsa,“ kirjeldas Oidsalu.
Vanad videod lähevad käiku
Oidsalu sõnul ei piirduta üksnes sündmuste üle dramatiseerimisega. Viimases Balti riikide vastase ohu spekulatsioonide laines on liikvele läinud ka täielikku valeinfot. Näiteks on levitatud väiteid, et Valgevenes Leedu piiri ääres on taastatud raudtee, mida polevat millekski muuks vaja, kui Suwałki koridori ründamiseks.
Samuti on Oidsalu sõnul kasutatud vanu videoid õppustest ja vägede liikumisest ning esitletud neid praeguste sündmuste pähe. „Näidatakse, et näed, NATO koondab vägesid piirile ja käib tohutu julgestusoperatsioon,“ kirjeldas ta.
Samas ei tähenda see Oidsalu sõnul, et kogu muutunud ohuretoorika oleks alusetu. Viimasel ajal on eriti Poola esindajad rääkinud järjest jõulisemalt hübriidsõjast ja võimalikust eskalatsioonist. „Ei ole aru saada, kas see on poliitika või see on päriselt muutunud ohuhinnang,“ märkis Oidsalu.
Praeguse ärevuslaine muudab tugevamaks ka see, et varem on avalikkusele räägitud julgeolekuolukorrast kohati liiga enesekindlalt. „Varem on natuke üle pingutatud selle enesekindluse jutuga, et mingit ohtu ei saa olla ja heidutus on nii tugev, et keegi meid ei ründaks,“ ütles Oidsalu. Seetõttu võib isegi mõõdukas ja põhjendatud muutus ametlikus ohuretoorikas mõjuda nüüd inimestele ehmatavalt.
Mobilisatsioon kui lakmustest
Venemaa võimaliku uue mobilisatsiooni kohta Oidsalu ennustust teha ei soovinud. Tema sõnul peaksid Eesti ning teiste Põhjala ja Balti riikide kaitseministrid küsima oma välis- ja sõjaväeluurelt konkreetset hinnangut ning võimaliku mobilisatsiooni korral hiljem vaatama, kui varakult selle kohta eelhoiatus saadi.
„See on hea lakmustest, et kui nii olulise sündmuse kui massimobilisatsiooni puhul saame piisava eelhoiatuse, siis tõenäoliselt saame ka NATO-Vene hüpoteetilise sõja eel. Kui ei saa, siis tuleb midagi muuta.“
Oidsalu rõhutas siiski, et Euroopa julgeolekukeskkonnas on ka reaalseid muresid. USA on oma sõjalist kohalolekut Euroopas vähendanud ning Eestisse pole seni saabunud uut USA maaväe rotatsiooni, mis pidi asendama suvel lahkunud kontingenti.
Tema hinnangul ei saa USA maavägede vähendamist võtta kergekäeliselt, kuid sellest ei järeldu, et Venemaa rünnak Balti riikidele oleks kohe algamas. „Selge on see, et USA juba 10 000ne hiiliv vähendus, mis on toimunud sellel aastal, on halb signaal,“ ütles Oidsalu.
Tema sõnul tuleb Euroopal pikemas perspektiivis arvestada sellega, et USA soovib keskenduda rohkem Hiinale ja Vaikse ookeani piirkonnale. Oidsalu nentis: „Peame sellega harjuma ja ise rohkem pingutama, väge kasvatama. Ega seal muud ei olegi.“
„VENELASED TULEVAD KOHE!“ Julgeolekuekspert Oidsalu: sotsiaalmeedias köetakse sõjahirmu, sest hirm müüb
täna, 10:16
Sotsiaalmeedias levib üha rohkem postitusi, mis jätavad mulje, nagu võiks Venemaa rünnak Balti riikidele olla kohe ukse ees. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul võimendavad sõjahirmu nii valeinfo, vanad videod kui ka sotsiaalmeedia tähelepanuloogika – hirmutav sisu lihtsalt levib paremini.
Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias hoogustunud väited, nagu valmistuks Venemaa lähiajal Balti riike ründama, Läti võiks sattuda löögi alla ning Eesti piiri taga käiksid juba ettevalmistused sõjaks. Meelis Oidsalu sõnul on ta ka ise märganud, et viimase aasta jooksul on tekkinud sotsiaalmeediakontosid, mis aeg-ajalt vallandavad suurema ohuteadete ja ärevuse laine.
„Tehisintellekt võimaldab tänapäeval ka kahe sekundiga mingisuguste punaste nooltega totakaid kaarte animeerida ja joonistada,“ kirjeldas ta „Vikerhommikus“. „Ma pean ütlema, et ise ka selles infokeskkonnas viibides – need töötavad, kui massiliselt tulevad.“
Mõju suureneb Oidsalu sõnul veelgi siis, kui selliseid postitusi jagavad edasi inimesed, keda jälgitakse tõsiseltvõetavate julgeolekuekspertidena. Nii võib tekkida mulje, et tegu on paljudest sõltumatutest allikatest tuleva ohuhinnanguga.
Üks põhjus peitub tema hinnangul sotsiaalmeedia enda loogikas: hirm ja oht toovad tähelepanu. „Nii kui sa räägid ohust, siis ikkagi on kohal kaks-kolm korda suurem lugejaskond,“ ütles Oidsalu.
Sama tagasiside saavad tema sõnul kohe ka sotsiaalmeedia arvamusliidrid, kes näevad postituste vaatamisi ja levikut. Kui algab järjekordne „ohuralli“, tekib surve sellest võimalikult kiiresti ise kirjutada. „Sa kardad sellest klikist justkui kõrvale jääda ja siis teed kiiresti postituse. Võib-olla paned mingi poole minutiga läbi mõeldud analüüsilause sellele Twitteris otsa,“ kirjeldas Oidsalu.
Vanad videod lähevad käiku
Oidsalu sõnul ei piirduta üksnes sündmuste üle dramatiseerimisega. Viimases Balti riikide vastase ohu spekulatsioonide laines on liikvele läinud ka täielikku valeinfot. Näiteks on levitatud väiteid, et Valgevenes Leedu piiri ääres on taastatud raudtee, mida polevat millekski muuks vaja, kui Suwałki koridori ründamiseks.
Samuti on Oidsalu sõnul kasutatud vanu videoid õppustest ja vägede liikumisest ning esitletud neid praeguste sündmuste pähe. „Näidatakse, et näed, NATO koondab vägesid piirile ja käib tohutu julgestusoperatsioon,“ kirjeldas ta.
Samas ei tähenda see Oidsalu sõnul, et kogu muutunud ohuretoorika oleks alusetu. Viimasel ajal on eriti Poola esindajad rääkinud järjest jõulisemalt hübriidsõjast ja võimalikust eskalatsioonist. „Ei ole aru saada, kas see on poliitika või see on päriselt muutunud ohuhinnang,“ märkis Oidsalu.
Praeguse ärevuslaine muudab tugevamaks ka see, et varem on avalikkusele räägitud julgeolekuolukorrast kohati liiga enesekindlalt. „Varem on natuke üle pingutatud selle enesekindluse jutuga, et mingit ohtu ei saa olla ja heidutus on nii tugev, et keegi meid ei ründaks,“ ütles Oidsalu. Seetõttu võib isegi mõõdukas ja põhjendatud muutus ametlikus ohuretoorikas mõjuda nüüd inimestele ehmatavalt.
Mobilisatsioon kui lakmustest
Venemaa võimaliku uue mobilisatsiooni kohta Oidsalu ennustust teha ei soovinud. Tema sõnul peaksid Eesti ning teiste Põhjala ja Balti riikide kaitseministrid küsima oma välis- ja sõjaväeluurelt konkreetset hinnangut ning võimaliku mobilisatsiooni korral hiljem vaatama, kui varakult selle kohta eelhoiatus saadi.
„See on hea lakmustest, et kui nii olulise sündmuse kui massimobilisatsiooni puhul saame piisava eelhoiatuse, siis tõenäoliselt saame ka NATO-Vene hüpoteetilise sõja eel. Kui ei saa, siis tuleb midagi muuta.“
Oidsalu rõhutas siiski, et Euroopa julgeolekukeskkonnas on ka reaalseid muresid. USA on oma sõjalist kohalolekut Euroopas vähendanud ning Eestisse pole seni saabunud uut USA maaväe rotatsiooni, mis pidi asendama suvel lahkunud kontingenti.
Tema hinnangul ei saa USA maavägede vähendamist võtta kergekäeliselt, kuid sellest ei järeldu, et Venemaa rünnak Balti riikidele oleks kohe algamas. „Selge on see, et USA juba 10 000ne hiiliv vähendus, mis on toimunud sellel aastal, on halb signaal,“ ütles Oidsalu.
Tema sõnul tuleb Euroopal pikemas perspektiivis arvestada sellega, et USA soovib keskenduda rohkem Hiinale ja Vaikse ookeani piirkonnale. Oidsalu nentis: „Peame sellega harjuma ja ise rohkem pingutama, väge kasvatama. Ega seal muud ei olegi.“
Kommentaarid
Postita kommentaar