MRTNKI_008 _ MARTIN KUMARI IMEDEMAAL: Paisude eemaldamine jõgedelt jätkub / 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks» – osa looduse heaks, osa paberimäärimiseks ja osa rehepappide taskusse _POSTIMEES 28.09.2026 / MEEZ 30. 09. 2026
https://www.postimees.ee/8553687/3-6-miljardit-eurot-looduse-taastamiseks-osa-looduse-heaks-osa-paberimaarimiseks-ja-osa-rehepappide-taskusse
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
/.../
Paisude eemaldamine jõgedelt jätkub
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
Keskmiselt on plaanis jõgedes asuvaid elupaiku taastada 25–30 km aastas, ühe km taastamise maksumus on keskmiselt olnud 18 000 eurot, kasvades 2031. aastast üle 24 000 euro. Lisaks on planeeritud erinevateks uuringuteks ja analüüsideks umbes 50 000 eurot aastas.
Meetmest «Vooluveekogude ökoloogilise ühenduvuse taastamine» antakse 12,5 miljonit eurot ja alates 2031. aastast 33,5 miljonit eurot jõgedelt paisude lõhkumiseks.
Kolme aasta jooksul on eemaldatud 12 paisu, perioodil 2027–2030 on plaanis eemaldada veel 41, perioodil 2031–2050 veel 100 paisu.
RMK senisele kogemusele tuginedes on ühe paisu eemaldamise maksumus koos uuringute, projekteerimise ja muude ettevalmistavate tegevustega ligikaudu 250 000 eurot.
Jões elavate kalade ja teiste liikide elupaikade taastamiseks on 3,8 miljonit ja tulevasel perioodil 14,4 miljonit.
Ministeeriumi selgitusel on aastakümnetepikkune jõgede süvendamine ja sirgendamine hävitanud paljude liikide kodud. Toetustega muudetakse jõed taas mitmekesiseks, mh puistatakse jõepõhja kruusa, kive, kände ja puiduronte, eemaldatakse setteid, muudetakse jõgesid looklevamateks, piiratakse väetiste ja muda jõudmist jõkke.
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
#MartinKumariImedemaal #Kliimaministeerium #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #Lääneranna #Kirbla #GentlemenFromEstonia #MartinTee #MartinTeeFanClub #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #MoPiFF #KarmaIsABitch #LesDanseurs #OperaKyrbla #LendabMesipuuPoole #PTK #LeppTV #CashForHonours #SuurPluss #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #TerraMaritima #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ102026
/.../
Järvede tervendamiseks on ette nähtud kuni 2030. aastani neli miljonit ja edasi 21,4 miljonit eurot. Oluline osa sellest rahast kulub katseuuringutele. Taastamistöid tehakse aastani 2030 Käsmu järvel, Ähijärvel, Neitsijärvel ja Pühajärvel ning edaspidi täiendavalt 16 järvel.
Ühe järve taastamistööd maksavad ligikaudu miljon eurot.
/.../
https://www.postimees.ee/8553687/3-6-miljardit-eurot-looduse-taastamiseks-osa-looduse-heaks-osa-paberimaarimiseks-ja-osa-rehepappide-taskusse 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks» – osa looduse heaks, osa paberimäärimiseks ja osa rehepappide taskusse
Ülle Harju
Liikide hävitamiseks antakse rohkem raha kui liikide kaitsmiseks.
Kümned miljonid eurod kuluvad linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha.
Jõgedelt on plaanis eemaldada veel 141 paisu.
Kliimaministeerium esitleb esmaspäeval plaani kulutada kuni aastani 2050 kokku enam kui 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks»: peamiselt on tegu eurotoetuste suunamisega valitud tegevustesse, loodust hoidma peaksid Eesti inimesed aga eeskätt entusiasmist.
Ülle Harju
Kümned miljonid eurod kuluvad linnade veenmiseks, et ärge võtke puid maha.
Jõgedelt on plaanis eemaldada veel 141 paisu.
Kliimaministeerium esitleb esmaspäeval plaani kulutada kuni aastani 2050 kokku enam kui 3,6 miljardit eurot «looduse taastamiseks»: peamiselt on tegu eurotoetuste suunamisega valitud tegevustesse, loodust hoidma peaksid Eesti inimesed aga eeskätt entusiasmist.
Looduse kaitsmine tähendab tavainimese arusaama järgi metsaraie ohjamist, niitude üleskündmata jätmist, vähemat mürgitamist jm viisil looduse rahule jätmist. Looduse taastamise kava näeb selles valdkonnas aga märkimisväärses mahus ette igasugu sekkuvaid tegevusi (nt paisude lõhkumine ja soode taastamine), paberimäärimist (uuringud, kavad, kaardid jne), propagandat ning toetuste maksmist (mh kährikute, minkide jt tapmiseks).
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot. /.../
Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud looduse taastamise kava eelarved aastateks 2024–2030 ja 2031–2050 näevad ette, kuidas kulutada kokku 3,6 miljardit eurot. /.../
Kommentaarid
Postita kommentaar