KI_013_ VILLY KUMARI IMEDEMAAL: RKIK-i JA DATASELi KOHTUKULUD ULATUVAD SADADESSE TUHANDETESSE EURODESSE _ ERR / PLAYBUNNY 20. 09. 2026
Kumari Vaim From the Action by Endel Lepp 'Explaining a dead hare to Kaja Lotman' / detail
2020 / printed 2026
2020 / printed 2026
*
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) peab Šveitsi arbitraažis kohtulahingut ametlikult Itaalias registreeritud, kuid India kodanikele kuuluva Dataseliga. Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul tuleb menetluse eest maksta kõrget hinda – ekspertide, advokaatide ja vahekohtunike tasud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, mis jäävad lõpuks täismahus kaotaja kanda.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) peab Šveitsi arbitraažis kohtulahingut ametlikult Itaalias registreeritud, kuid India kodanikele kuuluva Dataseliga. Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul tuleb menetluse eest maksta kõrget hinda – ekspertide, advokaatide ja vahekohtunike tasud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, mis jäävad lõpuks täismahus kaotaja kanda.
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
#VillyKumariImedemaal #RKIK #Datasel #GentlemenFromEstonia #PaulKeres #UteKlophaus #KumariVaim #EndelLepp #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #MoPiFF #MeMoMu #MoPiFF #WhoTheFuckIsNeleSõber #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ092026
/.../ Kuidas RKIK-il Dataseli vastu kohtus minna võiks, Keres spekuleerida ei soovinud.
"Võib ju minna nii, et Eesti riik peab peale maksma, või minna nii, et ettemaks nõutakse tagasi. Menetluse alguses tuleb tegelikult teha kulude ettemaks mõlemal poolel. Nagu ma lehest olen lugenud, on mõlemad esitanud oma nõuded: on hagi ja on ka vastuhagi. See on vahekohtunike raske töö kindlaks teha, kummal on õigus," ütles Keres.
"Võib ju minna nii, et Eesti riik peab peale maksma, või minna nii, et ettemaks nõutakse tagasi. Menetluse alguses tuleb tegelikult teha kulude ettemaks mõlemal poolel. Nagu ma lehest olen lugenud, on mõlemad esitanud oma nõuded: on hagi ja on ka vastuhagi. See on vahekohtunike raske töö kindlaks teha, kummal on õigus," ütles Keres.
https://www.err.ee/1610140537/rkik-i-ja-dataseli-kohtukulud-ulatuvad-sadadesse-tuhandetesse-eurodesse RKIK-i ja Dataseli kohtukulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) peab Šveitsi arbitraažis kohtulahingut ametlikult Itaalias registreeritud, kuid India kodanikele kuuluva Dataseliga. Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul tuleb menetluse eest maksta kõrget hinda – ekspertide, advokaatide ja vahekohtunike tasud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, mis jäävad lõpuks täismahus kaotaja kanda.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on tänaseks sõlminud 27 lepingut, millega sooviti osta Ukrainale relvi või laskemoona. 27 lepingust on üles öeldud seitse, millest viiega on RKIK juba kohtusse jõudnud.
RKIK-i ja Dataseliga käimasolevad vaidlused toimuvad rahvusvahelise kaubanduskoja (ICC) reeglite alusel Šveitsi arbitraažikohtus, mis on Kerese hinnangul hea otsus.
"Šveitsi arbitraaž ei ole sugugi halb: nad on efektiivsed ja väga tublid. Ma olen ise ka seal käinud ning see kõik on väga hästi korraldatud," sõnas Keres.
Keres, kes on ühtlasi ka rahvusvahelise kaubanduskoja ehk ICC Eesti esindaja vahekohtu liikmete seas, sõnas, et hetkel ei ole Eestis kuigi populaarne liikuda vaidlustega arbitraažikohtusse.
"See ei ole nii tavaline, kui mõnedes pikemat aega demokraatiat nautinud riikides. Aga neid vaidlusi tuleb järjest juurde ja need lähevad järjest suuremaks ja põnevamaks. Ka Eestis tekib järjest juurde arbitraažimenetlust oskavaid ja selles kompetentseid esindajaid. Nii et ma arvan, et me liigume õiges suunas," kinnitas Keres.
Tihti on lepingutes juba eelnevalt kirjas, millises kohtus vaidlused lahendatakse. Klausli puudumisel oleks pidanud kohtuasjaga liikuma kostja asukohta. Datasel, mille puhul meedias kirjutatakse India-Itaalia ettevõte, on ametlikult asutatud Itaalias, kuid firma tänased omanikud on India kodanikud.
"Segadust võib tekitada see, kes on need omanikud. Kui ta on SRL (Eesti mõistes OÜ- toim), siis ta vist on ikkagi Itaalias registreeritud Itaalia ettevõte. Selle loogika järgi peaks kohtualluvuskokkuleppe puudumisel minema Itaaliasse. Kui ta on aga India ettevõte, siis tuleks minna Indiasse. Olles just kokku puutunud ühe vaidlusega, kus asjasse puutub ka India õigus, on mul hea meel kolleegide pärast, et nad ei pea sellega kokku puutuma. See on nii segane ja killustatud, tõesti väga keeruline," ütles Keres.
Arbitraažikohtusse võib sattuda vandeadvokaadi sõnul kahel viisil.
"Esiteks võib see olla eelnevalt kokku lepitud. Siis on lepingus eraldi arbitraažiklausel, mis näeb ette, et pooled lahendavad oma vaidluse arbitraažis. Korraliku arbitraažikokkuleppe puhul määratakse seal kindlaks ka see, kus arbitraaž toimub, millises institutsioonis, kui palju on vahekohtunikke ja nii edasi. Aga on ka võimalik, et sellised kokkulepped sõlmitakse pärast vaidluse tekkimist. Leping küll ei näe ette arbitraaži alluvust, vaid näiteks tavalise kohtu alluvust, aga pooled otsustavad, et seda vaidlust on mis iganes põhjustel otstarbekam lahendada väljaspool kohut ja siis tavaliselt arbitraažikohtus," selgitas Keres, lisades, et arbitraažikohtu otsuse õigusjõud ei erine ning otsus on täpselt sama kohustuslik ja täitmisele kuuluv nagu tavaline kohtuotsus.
"Seal on lihtsalt kiiruse ja võib-olla spetsialiseerumise elemendid, mis võivad pooli veenda, et arbitraaž on mõistlikum," ütles Keres.
Arbitraažikohtu puhul on ka mitmeid eeliseid.
"Tavaliselt saavad nad menetlust ise paremini kujundada juba sellega, kes mõistab õigust: nad saavad ise valida vahekohtuliikmed. Õigusemõistja saab kujundada spetsialiseeritud tribunaliks. Menetluse käik on paremini poolte kontrolli all, üldjuhul konfidentsiaalne ja tavaliselt ka kiirem kui riiklikes üldkohtutes. Lisaks on mõnedes vahekohtumenetlust korraldavates institutsioonides, nagu näiteks ICC, eeliseks eriti tugev järelevalve ja valmiskirjutatud vahekohtu või arbitraažikohtu lahendite intensiivne järelkontroll," sõnas Keres.
Järelkontroll tagab, et otsus oleks põhjendatud, loogiline ja veatu ning et see ei läheks vastuollu õiguse üldpõhimõtetega, et seda ei oleks enam võimalik hiljem vaidlustada ka nendel kitsastel alustel, millel vahekohtu otsuseid vaidlustada saab.
RKIK on tänaseks pöördunud nelja lepingu osas rahvusvahelisse arbitraaži. Kahe ettevõttega sõlmitud ühe ühislepingu osas pöörduti Harju maakohtusse. Nende lepingute kogusumma on 59,8 miljonit eurot.
Kuna vaidluste maht on kümneid miljoneid hõlmav, siis kohtukulud ulatuvad Kerese sõnul sadadesse tuhandetesse.
"Ainuüksi arbitraažimaksudena – tasuna, mida makstakse lõpuks arbiteridele ja vahekohtu institutsioonile korraldamise eest – läheb sadu tuhandeid. Lõviosa on arbiteride tasud. Tõenäoliselt lisanduvad olulised summad veel ekspertidele ja kindlasti ka advokaadikulud. See on korralik ettevõtmine ja tavapäraselt maksavad sellised olulise majandusliku mõjuga asjad palju. Selle eest saab lahendi tõenäoliselt kiiremini kui üldkohtus ning asja lahendav koosseis on rohkem spetsialiseerunud, kui üldkohtute kohtunikud oleksid," selgitas vandeadovkaat.
Vastaspoole kohtukulud kannab aga vaidluse kaotaja. Kuidas RKIK-il Dataseli vastu kohtus minna võiks, Keres spekuleerida ei soovinud.
"Võib ju minna nii, et Eesti riik peab peale maksma, või minna nii, et ettemaks nõutakse tagasi. Menetluse alguses tuleb tegelikult teha kulude ettemaks mõlemal poolel. Nagu ma lehest olen lugenud, on mõlemad esitanud oma nõuded: on hagi ja on ka vastuhagi. See on vahekohtunike raske töö kindlaks teha, kummal on õigus," ütles Keres.
EESTI
Johanna Alvin
Johanna Alvin
Täna kell 07.19
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) peab Šveitsi arbitraažis kohtulahingut ametlikult Itaalias registreeritud, kuid India kodanikele kuuluva Dataseliga. Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul tuleb menetluse eest maksta kõrget hinda – ekspertide, advokaatide ja vahekohtunike tasud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse, mis jäävad lõpuks täismahus kaotaja kanda.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on tänaseks sõlminud 27 lepingut, millega sooviti osta Ukrainale relvi või laskemoona. 27 lepingust on üles öeldud seitse, millest viiega on RKIK juba kohtusse jõudnud.
RKIK-i ja Dataseliga käimasolevad vaidlused toimuvad rahvusvahelise kaubanduskoja (ICC) reeglite alusel Šveitsi arbitraažikohtus, mis on Kerese hinnangul hea otsus.
"Šveitsi arbitraaž ei ole sugugi halb: nad on efektiivsed ja väga tublid. Ma olen ise ka seal käinud ning see kõik on väga hästi korraldatud," sõnas Keres.
Keres, kes on ühtlasi ka rahvusvahelise kaubanduskoja ehk ICC Eesti esindaja vahekohtu liikmete seas, sõnas, et hetkel ei ole Eestis kuigi populaarne liikuda vaidlustega arbitraažikohtusse.
"See ei ole nii tavaline, kui mõnedes pikemat aega demokraatiat nautinud riikides. Aga neid vaidlusi tuleb järjest juurde ja need lähevad järjest suuremaks ja põnevamaks. Ka Eestis tekib järjest juurde arbitraažimenetlust oskavaid ja selles kompetentseid esindajaid. Nii et ma arvan, et me liigume õiges suunas," kinnitas Keres.
Tihti on lepingutes juba eelnevalt kirjas, millises kohtus vaidlused lahendatakse. Klausli puudumisel oleks pidanud kohtuasjaga liikuma kostja asukohta. Datasel, mille puhul meedias kirjutatakse India-Itaalia ettevõte, on ametlikult asutatud Itaalias, kuid firma tänased omanikud on India kodanikud.
"Segadust võib tekitada see, kes on need omanikud. Kui ta on SRL (Eesti mõistes OÜ- toim), siis ta vist on ikkagi Itaalias registreeritud Itaalia ettevõte. Selle loogika järgi peaks kohtualluvuskokkuleppe puudumisel minema Itaaliasse. Kui ta on aga India ettevõte, siis tuleks minna Indiasse. Olles just kokku puutunud ühe vaidlusega, kus asjasse puutub ka India õigus, on mul hea meel kolleegide pärast, et nad ei pea sellega kokku puutuma. See on nii segane ja killustatud, tõesti väga keeruline," ütles Keres.
Arbitraažikohtusse võib sattuda vandeadvokaadi sõnul kahel viisil.
"Esiteks võib see olla eelnevalt kokku lepitud. Siis on lepingus eraldi arbitraažiklausel, mis näeb ette, et pooled lahendavad oma vaidluse arbitraažis. Korraliku arbitraažikokkuleppe puhul määratakse seal kindlaks ka see, kus arbitraaž toimub, millises institutsioonis, kui palju on vahekohtunikke ja nii edasi. Aga on ka võimalik, et sellised kokkulepped sõlmitakse pärast vaidluse tekkimist. Leping küll ei näe ette arbitraaži alluvust, vaid näiteks tavalise kohtu alluvust, aga pooled otsustavad, et seda vaidlust on mis iganes põhjustel otstarbekam lahendada väljaspool kohut ja siis tavaliselt arbitraažikohtus," selgitas Keres, lisades, et arbitraažikohtu otsuse õigusjõud ei erine ning otsus on täpselt sama kohustuslik ja täitmisele kuuluv nagu tavaline kohtuotsus.
"Seal on lihtsalt kiiruse ja võib-olla spetsialiseerumise elemendid, mis võivad pooli veenda, et arbitraaž on mõistlikum," ütles Keres.
Arbitraažikohtu puhul on ka mitmeid eeliseid.
"Tavaliselt saavad nad menetlust ise paremini kujundada juba sellega, kes mõistab õigust: nad saavad ise valida vahekohtuliikmed. Õigusemõistja saab kujundada spetsialiseeritud tribunaliks. Menetluse käik on paremini poolte kontrolli all, üldjuhul konfidentsiaalne ja tavaliselt ka kiirem kui riiklikes üldkohtutes. Lisaks on mõnedes vahekohtumenetlust korraldavates institutsioonides, nagu näiteks ICC, eeliseks eriti tugev järelevalve ja valmiskirjutatud vahekohtu või arbitraažikohtu lahendite intensiivne järelkontroll," sõnas Keres.
Järelkontroll tagab, et otsus oleks põhjendatud, loogiline ja veatu ning et see ei läheks vastuollu õiguse üldpõhimõtetega, et seda ei oleks enam võimalik hiljem vaidlustada ka nendel kitsastel alustel, millel vahekohtu otsuseid vaidlustada saab.
RKIK on tänaseks pöördunud nelja lepingu osas rahvusvahelisse arbitraaži. Kahe ettevõttega sõlmitud ühe ühislepingu osas pöörduti Harju maakohtusse. Nende lepingute kogusumma on 59,8 miljonit eurot.
Kuna vaidluste maht on kümneid miljoneid hõlmav, siis kohtukulud ulatuvad Kerese sõnul sadadesse tuhandetesse.
"Ainuüksi arbitraažimaksudena – tasuna, mida makstakse lõpuks arbiteridele ja vahekohtu institutsioonile korraldamise eest – läheb sadu tuhandeid. Lõviosa on arbiteride tasud. Tõenäoliselt lisanduvad olulised summad veel ekspertidele ja kindlasti ka advokaadikulud. See on korralik ettevõtmine ja tavapäraselt maksavad sellised olulise majandusliku mõjuga asjad palju. Selle eest saab lahendi tõenäoliselt kiiremini kui üldkohtus ning asja lahendav koosseis on rohkem spetsialiseerunud, kui üldkohtute kohtunikud oleksid," selgitas vandeadovkaat.
Vastaspoole kohtukulud kannab aga vaidluse kaotaja. Kuidas RKIK-il Dataseli vastu kohtus minna võiks, Keres spekuleerida ei soovinud.
"Võib ju minna nii, et Eesti riik peab peale maksma, või minna nii, et ettemaks nõutakse tagasi. Menetluse alguses tuleb tegelikult teha kulude ettemaks mõlemal poolel. Nagu ma lehest olen lugenud, on mõlemad esitanud oma nõuded: on hagi ja on ka vastuhagi. See on vahekohtunike raske töö kindlaks teha, kummal on õigus," ütles Keres.
Kommentaarid
Postita kommentaar