RKI_004_ RAIT KUMARI IMEDEMAAL: NUKKER NOVEMBER JA MEMUAARID / KUIDAS STRASBOURGIS ÕIGUST MÕISTNUD RAIT MARUSTEST SAI PARIKA TALU PEREMEES / ENDINE RIIGIKOHTU ESIMEES RAIT MARUSTE: „KAHJUKS ME TIHTI EI TAJU, MILLISE PÖÖRASE ARENGU OLEME LÄBI TEINUD.“ _ ÕHTULEHT 19.09.2026 / PLAYBUNNY 19. 09. 2026
/.../ „Kirjutad memuaare,“ pakun täiesti automaatselt. „Kus sa seda tead?“ küsib ta natuke ehmunult. „Kuna mu avalik elu sai alguse veel enne internetti, on paljud tegemised vaid peas ja mälus. Mõtlesin, et kui neid kirja ei pane, kaobki kõik minuga koos liiva.“ Rait tunnistab, et möödunus seilata on päris köitev. „Vahel, kui ei saa end piisavalt talitsetud, kirjutan ka mõne arvamusartikli. Vaimu toidab ka osalemine teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali töös.“ /.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is NeleSõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
#RaitKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #RaitMaruste #MeMoMu #MoPiFF #LäänerannaMeesMartin #WhoTheFuckIsNeleSõber #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ092026
https://www.ohtuleht.ee/melu/1167080/endine-riigikohtu-esimees-rait-maruste-kahjuks-me-tihti-ei-taju-millise-poorase-arengu-oleme-labi-teinud-
Kuidas Strasbourgis õigust mõistnud Rait Marustest sai Parika talu peremees
Kuidas Strasbourgis õigust mõistnud Rait Marustest sai Parika talu peremees
Endine riigikohtu esimees Rait Maruste: „Kahjuks me tihti ei taju, millise pöörase arengu oleme läbi teinud.“
_______________________________
____________________________________________
Täna, 10:00
Parika talu õuele keerates on väravad lahkelt lahti. Jõuan vaevalt autoukse lahti teha, kui keegi hüppab käppadega sülle ning tõmbab keelega üle põse.
/.../
Elisabetil on kaks lapselast, minul viis“, selgitab Rait perejuttude taustaks.
TALU UHKUSED: Vike, passi järgi Vikerkaar, on nelja-aastane. Taamal on punakaspruun 18aastane Egon.
Nukker november ja memuaarid
Vahepeal peidus olnud Elisabet ilmub köögist, käes taldrikutäis imemaitsvaid rabarberikooke. Elisabeti sabas hiilib kass Sussi, kelle Raidi õde päästis „merekoolist“ ja kes pole kordagi oma elu jooksul õues käinud. „Päeval ta kuskil magab ja öösel kondab ringi, kus aga tahab. Õue ta kardab minna.“
Võtame laua taga istet ja Rait vaatab korraks mõtlikult aknast välja. „Suvel on ju lausa lust ja rõõm siin olla. Ainult et muru on vaja pidevalt niita ja põldu harida. Kasvatame kõiki juurikaid – kartulit, porgandit, peeti. On ka väike viinamarjaistandus, aga see kõik on ainult enda tarbeks. Mõni hektar on metsa, sealt saab küttepuud. Toon talvel metsast ise välja. Kogu aeg on midagi teha. Muidu jääd lihtsalt toas istuma. Nukker aeg saabub koos novembriga, kui kella neljast ei saa õues enam midagi teha, pime aeg, mis kestab poole jaanuarini. Eks siis saab rohkem lugeda ja kirjutada,“ on Rait endalegi märkamatult jõudnud enda elurütmi kirjeldamiseni.
„Kirjutad memuaare,“ pakun täiesti automaatselt. „Kus sa seda tead?“ küsib ta natuke ehmunult. „Kuna mu avalik elu sai alguse veel enne internetti, on paljud tegemised vaid peas ja mälus. Mõtlesin, et kui neid kirja ei pane, kaobki kõik minuga koos liiva.“ Rait tunnistab, et möödunus seilata on päris köitev. „Vahel, kui ei saa end piisavalt talitsetud, kirjutan ka mõne arvamusartikli. Vaimu toidab ka osalemine teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali töös.“
Kirjatöö kirjatööks – praeguseks on Strasbourgis õigusemõistmise veskis jahvatanud kohtunikust saanud maamees ja taluomanik. Mehe silmadesse tekib kahtlusetuluke. „Ma ei ole talumees, kes midagi toodaks ja sellega elatist teeniks. Aga mida vanal inimesel siin ikka muud teha on. Ei kujuta ette, kui peaks linnas elama. Tõstaksin kuskil võimlas pomme… Mis mõttega. Siin pole kunagi seda hirmu, et töö otsa saaks,“ kordab Rait. Sama, mida talumehed sajandeid aovalgel aknast välja vaadates endale sisimas on öelnud.
PIMEDUSE EEST PEIDUS: „Nukker aeg saabub koos novembriga, kui kella neljast ei saa õues enam midagi teha. Eks siis saab rohkem väikses töötoas midagi nikerdada, lugeda ja kirjutada.“
Hea elu laseb vedru lõdvaks
_______________________________________________________________
TALU UHKUSED: Vike, passi järgi Vikerkaar, on nelja-aastane. Taamal on punakaspruun 18aastane Egon.
_________________________________________________________________________
Nukker november ja memuaarid
Vahepeal peidus olnud Elisabet ilmub köögist, käes taldrikutäis imemaitsvaid rabarberikooke. Elisabeti sabas hiilib kass Sussi, kelle Raidi õde päästis „merekoolist“ ja kes pole kordagi oma elu jooksul õues käinud. „Päeval ta kuskil magab ja öösel kondab ringi, kus aga tahab. Õue ta kardab minna.“
Võtame laua taga istet ja Rait vaatab korraks mõtlikult aknast välja. „Suvel on ju lausa lust ja rõõm siin olla. Ainult et muru on vaja pidevalt niita ja põldu harida. Kasvatame kõiki juurikaid – kartulit, porgandit, peeti. On ka väike viinamarjaistandus, aga see kõik on ainult enda tarbeks. Mõni hektar on metsa, sealt saab küttepuud. Toon talvel metsast ise välja. Kogu aeg on midagi teha. Muidu jääd lihtsalt toas istuma. Nukker aeg saabub koos novembriga, kui kella neljast ei saa õues enam midagi teha, pime aeg, mis kestab poole jaanuarini. Eks siis saab rohkem lugeda ja kirjutada,“ on Rait endalegi märkamatult jõudnud enda elurütmi kirjeldamiseni.
„Kirjutad memuaare,“ pakun täiesti automaatselt. „Kus sa seda tead?“ küsib ta natuke ehmunult. „Kuna mu avalik elu sai alguse veel enne internetti, on paljud tegemised vaid peas ja mälus. Mõtlesin, et kui neid kirja ei pane, kaobki kõik minuga koos liiva.“ Rait tunnistab, et möödunus seilata on päris köitev. „Vahel, kui ei saa end piisavalt talitsetud, kirjutan ka mõne arvamusartikli. Vaimu toidab ka osalemine teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali töös.“
__________________________________________________________________________
______________________________________________________________________
Hea elu laseb vedru lõdvaks
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar