VKI_087_ VALLO KUMARI IMEDEMAAL: PEVKUR NÄITAS TÜRGI MÜRSUDIILI TEGEMISEL ÜLES SILMATORKAVAT AKTIIVSUST, HILJEM SAI FIRMAST TEMA SÕBRA KLIENT / "... AND BEYOND" _ POSTIMEES 17.09.2026 / PLAYBUNNY 18. 09. 2026
/.../
Rahumägi on 2005. aastast Reformierakonna liige. Kui Pevkur 2017. aastal Reformierakonna esimeheks sai ning poliitikaringkondades arutati, kes tema tagatuppa kuuluvad, räägiti eelkõige Rahumäest. Lisaks ühised reisid ja muidu lähedane sõprus. Mõningate jaoks nii lähedane, et siin-seal on talle külge jäänud hüüdnimi «Pevkuri kasuisa».
«Kõik teavad, et saame läbi, aga seetõttu ma olengi hoidnud selge joone (sõpruse ja töö) vahel,» ütleb Pevkur ise.
Dokumentaalselt tuvastatud seoseid Rahumäe ja kaitseministeeriumi tehingute vahel on vähe. /.../
Dokumentaalselt tuvastatud seoseid Rahumäe ja kaitseministeeriumi tehingute vahel on vähe. /.../
*
"... AND BEYOND "
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is NeleSõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
#ValloKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #HannoPevkur #JaanusRahumägi #EndelLeppFashionHouse #KUKAFF #MeMoMu #SarvikpütiKättemaks #PodicepsAuritus #MuzanE #GentlemensFloralCabinet #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #PLAYBUNNY092026 #MEEZ092026
https://www.reddit.com/r/TheGirlsNextLevelPod/comments/1cyi38v/disturbing_cartoons_that_were_actually_published/?force_seo=1
Meinhard Pulk* Moonatehase läbirääkimistel esindas Türgi ettevõtet ARCA Defence kaitseministri sõbra Jaanus Rahumäe ettevõte.
* Tehase rajamise soov oli ARCA Defence’il väidetavalt juba enne seda, kui Eesti neilt Ukrainale mürske tellis.
* Sõnumivahetus näitab, et Hanno Pevkur vahendas RKIKile ARCA Defence’i hinnainfot ja pidas läbirääkimisi.
Läbi 2025. aasta kevade, kui Eesti oma raha eest Türgi kaitsetööstusfirmalt ARCA-lt 10 000 mürsku ostis, oli nendega üks rist ja viletsus. Omanik pandi ühel hetkel lausa soolaputkasse. Kui sügisel hakkas idanema ARCA laskemoonapargi plaan Põhja-Kiviõlisse, tuli vahendajana mängu Hanno Pevkuri sõber Jaanus Rahumägi.
Viimastel nädalatel on meedias korduvalt juttu olnud välisdoonorite raha eest Ukrainale moona soetamise probleemidest.
Ent 2025. aasta talvel otsustas Eesti osta 10 000 mürsku Ukrainale ka riigieelarvelistest vahenditest. Otsuse rahaeraldiseks tegi 20. veebruaril kaitseväe peastaabis toimunud nõupidamisel valitsuskabinet, mille järel sai RKIK kaitseministeeriumilt suunise minna tehingusse just Türgi moonatootja ARCAga. 10 000 mürsku pidid Ukrainale olema tarnitud aprilli alguses, need jõudsid sinna aga suvel. Eesti panustas ostu 25 miljonit eurot, doonorriigid üle 60 miljoni euro.
«Otsus Ukraina täiendavaks toetamiseks 10 000 mürsuga tekkis valitsuskabineti nõupidamisel kohapeal, RKIKil sellekohast eelinformatsiooni ei olnud ja vahetult pärast valitsuskabineti lõppemist sai RKIK ministrilt info, et ARCA Defence’il on sellises koguses moon laos olemas,» meenutas RKIKi toonane asejuht Katri Raudsepp.
Tollel 20. veebruaril peastaabis toimunud valitsuse nõupidamisel osalenud allikate kirjeldusel tuli soov ja tahe midagi märgilist Ukraina jaoks teha mitte kaitseministeeriumi poolt, vaid välisministeeriumi ja peaministri initsiatiivil, põhjuseks üldine rahvusvaheline meeleolu (tegu oli Trumpi ametiaja algusega ning oli rahvusvaheline tung millegagi Ukrainat aidata). Koosoleku keskel nõustus ka Pevkur 10 000 mürsu ideega ning palus detailid jätta kaitseministeeriumi lahendada.
Suhted ARCAga oli sisse seatud vahetult enne seda nõupidamist. Pevkur meenutas, et kohtus ARCA Defence’iga mingil kaitsetööstusmessil, võib-olla IDEXil (kaitse- ja julgeolekutööstuse mess – M.P.). 2025. aastal toimus IDEX 17.–21. veebruarini. Valitsuskabineti nõupidamine, küll konkreetse ettevõtte nime mainimata, toimus, nagu öeldud, 20. veebruaril.
Postimehele on allikate meenutuste kõrval näidatud ka osa Signali-sõnumeid, mis illustreerivad ühelt poolt tollaseid läbirääkimisi ARCA Defence’iga, teisalt toonase kaitseministri Pevkuri tavapärasest aktiivsemat rolli tarnijaga peetud läbirääkimistel, sealhulgas kaubahindade ja -koguste vahendamisel ning läbirääkimistel ARCA juhi Ismail Terlemeziga.
Enne mainitud kaitsemessi ametlikku algust, 15. veebruaril kirjutas Hanno Pevkur toonasele RKIKi juhile Magnus-Valdemar Saarele: «Ma kohtun Arcaga homme (nemad vist selle 5000 tk 155mm pakkujad).» Seega ilmselt kaitseminister kohtus nendega juba enne messi ametlikku algust.
_____________________________________________________________________________
RKIKi soovitus ja kaitseministeeriumi otsus lahknesid
Kontekstiks tasub lisada, et tolleks hetkeks, kui ARCAga tehingusse mindi, olid RKIK ja kaitseministeerium juba mõnda aega erinevatel seisukohtadel moonavahendamislepingute suhtes.
Seni on Magnus-Valdemar Saar öelnud, et kevadel 2025 soovitas RKIK uusi lepinguid mitte sõlmida ning piirduda kehtivate lepingute lõpule viimisega, sest turul oli olukord juba niigi pingeline ja riskid kasvasid.
Kolmapäeval RKIKis toonaseid dokumente uurimas käinud Isamaa juhi Urmas Reinsalu sõnul mäletas Saar kronoloogiat valesti – juba 2024. aasta sügisel oli ta kaitseministeeriumile vastava soovituse andnud. Nii olla nähtunud komisjonile näidatud materjalidest. Sama kinnitas üks teine riigikogu liige, kes kohtumisel osales.
_____________________________________________________________________________
Pevkur meenutab, et juba toona tundis ARCA Defence huvi moonatehase rajamise vastu. Ta andis nende kontakti RKIKile ning selle juht Saar sõitis Türki nendega kohtuma ja saatis ajakava, kuidas edasi liikuda. «Täpselt samamoodi nagu kõikide teistega. Kui pakkumine tuli, siis RKIK võttis kõik sisu poole üle,» räägib Pevkur. Sõnumivahetusest nähtub, et ARCA Defence’i puhul osales kaitseminister ka sisulistes läbirääkimistes.
Vabariigi aastapäeva järel oligi Saar lähetusel esmalt Türgis ning seejärel Rumeenias. Ta käis asju üle vaatamas ettevõtetes, kelle mõlema nimed on eestlastele nüüd tuttavad, ehk Dataselis ja ARCA Defence’is.
Pevkuri jutu põhjal on asjaolude kokkusattumus, et ühelt poolt oli Pevkur äsja IDEXilt naasnud, valitsusel oli soov demonstreerida, et miljon mürsku on tehtav, moona oli ülikiiresti vaja ning Pevkuril oli tagataskus ahjusoe huvi ARCA Defence’ilt moonatehase rajamiseks ja ühtlasi lubadus, et neil on ladudes vajalik kogus mürske ka Ukraina jaoks olemas.
___________________________________________________________________________
Küsimus erameilide kasutamisest
Ühest tolle kevade lõimest ilmneb ka Delfi vahendatud poleemika selle kohta, et Pevkur kasutas delikaatseteks vestluseks isiklikku emaili. «Mul pole töötelefoni kaasas. Pange erameili hanno@pevkur.ee, kui vaja midagi koputada,» kirjutas ta näiteks.
_______________________________________________________
Vahepeal tekkis küsimus, kas ARCA Defence’ilt tellida ainult 10 000 mürsku Eesti raha eest või võiks diili lisada juurde ka välisriikide doonorrahast lisanduvad 7000 mürsku.Saar nentis vahepeal, et tingimused on kehvad: türklased nõuavad sada protsenti ettemaksu.
«Kas maksega kaubelda ei saa? Äkki aitaks, kui ma omanikule kõne teen? Et näiteks 50 ette ja 50 kauba kättesaamisel,» pakkus Pevkur välja. «Kuigi ma ei usu, et ARCA meid tüssama hakkaks.»
Kui lepinguläbirääkimised ARCA Defence’iga kuumemaks läksid, tuli Pevkurilt vahepeal ka sõnum: «No siis proovi ARCAga mingi normaalne kokkulepe saada ja paku präänikuks, et ostame IGLAd ja 152mm mürsud ka. Äkki siis lähevad maksetingimused leebemaks. IGLAd ja 152 saaks siis sõlmimata Dataseli eest teha.» Et ARCA Defence ise Postimehega suhelnud allikate sõnul Venemaa päritolu õhutõrjerelvi IGLA ei tooda, tekib küsimus, miks kaitseminister just selle ostmist välja pakkus. Pevkur tõdeb tagantjärele Postimehele, et ju oli tegu eksimusega, täpsemalt ta enam ei mäleta.
28. veebruaril saatis Pevkur mustandi kirjast, mille võiks ARCA Defence’ile saata. Selle järgi võiks ARCA teha jätkupakkumise, mis ei ületaks 50 miljonit eurot ja kokku 17 000 mürsu ostmiseks (kokku oli lepitud 10 000). Saar vastas talle, et jutt võiks käia siiski moonakogustest, mitte rahalisest piirist.
ARCA muudkui soovib lepingut muuta
27. märtsiks oli toon teravnenud. Pevkur: «ARCA kirjutas, et pole saanud allkirjastatud lepingut. Nad saatsid meile omapoolselt allkirjastatuna lepingu 18. märtsil. Sellest on möödas pea 10 päeva!!! Palun võtame kogu Ukraina abi tõsiselt ja kiires tempos. Nii oma 100 miljonit [jutt on meetmest, millega Eesti kaitsetööstuselt ostetakse 100 miljoni euro jagu kaupa Ukrainale] kui kõiki teisi?»
3. aprillil 2025 teatas kaitseminister, et käis ARCA asutaja Ismail Terlemeziga üle võimaliku tarnegraafiku detailid, mis oleks sada protsenti kindel. Tellimuste surve pärast Volodõmõr Zelenskõi ja Donald Trumpi kurikuulsat kohtumist Valges Majas (seesama, kus ta nurka suruti) oli tema sõnumi järgi meeletu, aga Eestile lubatud kogused olid deponeeritud.
Pevkur nüüd Postimehele: «Terlemeziga mingisuguseid kõnesid ikka tegime, sest olukord oli kriitiline ning mina andsin talle edasi, et see oleks valitsuse jaoks prioriteet. Kuna kontakt IDEXil tekkis, siis selles pole midagi eriskummalist.[…] Magnus [-Valdemar Saar] suhtles nendega kogu aeg ja ma ei välista, et ise küsisin, kas peaksin ise nendega suhtlema. Loomulikult ma ei mäleta kõiki detaile. Eesti valitsuse huvides oli, et mürsud võimalikult kiiresti Ukrainasse jõuaksid. Ja kuna ARCA oli üks potentsiaalne pakkuja kaitsetööstuspargile, siis (tahtsime) et Eesti riik suudaks jätta positiivse mulje, et nad siiski kaaluksid pakkumise tegemist. Nagu aeg näitas, siis nad tegidki pakkumise moonatehasele. Kui selle suhtluse tulemusel õnnestus 300-miljoniline investeering, siis kus see probleem on?»
6. aprillil 2025 saadetud sõnumis tõdes Pevkur, et temani jõudis info, et ARCA olevat tahtnud veel lepingus midagi muuta ja seetõttu pole leping ülejäänud moonale veel allkirjastatud.
Saar vastas, et «homme» ehk 7. aprillil 2025 peaks saabuma ekspordilitsents ning nädal hiljem ka tarne toimuma. Kui litsentsi ikka ei tule, siis saadab kirja Türgi kaitseministeeriumile. Ekspordilitsentsiga oli muresid veel edaspidigi.
Ja siis pandi omanik vangikongi
Umbes sel ajaperioodil jõudsid ka Postimeheni teistest riigiasutustest-ministeeriumitest signaalid, et miks Ukrainale lubatud 10 000 mürsu tarne venib. Sestap võib tõdeda, et ka poliitiline surve oli kaitseministeeriumile tugev. Seekord oli ju ikkagi ka riigi raha mängus.
Mured ARCA Defence’iga süvenesid.
Maikuus peeti Ismail Terlemez Brüsseli lennujaamas Ühendriikide justiitsministeeriumi palvel altkäemaksujuurdluse käigus pinni. Vangis veetis ta kaks kuud, kuniks taas ameeriklaste palvel vabastati.
Postimees kirjutas septembri alguses, et DW andmetel uuriti 2019. aastal väidetavalt toimunud korruptsiooni NATO tugi- ja hankeagentuuris (NSPA), mis on Luksemburgis asuv asutus, mis haldab liikmesriikide ühishankeid ja logistikat mittetulunduslikul alusel. Terlemez töötas seal.
Terlemeziga samal päeval vahistasid Šveitsi võimud ameeriklase Scott Everett Willasoni, kes oli varem agentuuris töötanud. Mõlemad mehed vabastati, kui pärast Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga esitasid prokurörid taotluse juhtumi lõpetamiseks, kirjutades, et edasine süüdistuse esitamine ei teeniks õigluse huve.
Samal ajal kui ARCA Defence’i omanik vangikongis istus, proovis RKIK jätkuvalt moona kätte saada. Probleem polnud mitte lubade hankimises, mis oli iseenesest kiire ning tehniline protsess, vaid ARCA ei andnud vedajale vajalikke andmeid, sealhulgas seda, millal ta on valmis kaupa vedajale üle andma. RKIK survestas ise ARCAt, aga kuna nende meilidele ning kõnedele ei reageeritud, siis tõdeti, et ilmselt oleks abi, kui Pevkur ka omalt poolt ühendust võtab. Ta prooviski.
Mullu mai lõpus kirjutas Pevkur: «Ja meenub, et eile või üleeile olin ma ARCA meili koopias, kus nad ütlesid, et vajavad mingit paberit füüsiliselt meilt enne kui laadida saavad. Täna sain info, et me pole seda neile saatnud. MIKS????»
Kui Saar ütles 12. juunil 2025, et lõppmakse tegemise graafik ARCA-le ei sobinud, uuris Pevkur, kas ARCA-le on midagi maksmata. «Kas on meil variant, et maksame ASAP (võimalikult kiiresti – M. P.). Anti üle täna?» küsis ta. Saar vastas, et enne aktide sõlmimist makset ei tee, ehk nii nagu tavad ja praktikad ette näevad. «Kas akte pole siis veel? Ja kas anti siis üle täna?» küsis Pevkur. Saar andis märku, et nende poolt on kaup üleandmiseks juba päev varem valmis, aga Ukraina ise vaatab, kuidas kraami vastu võtab.
Järgnevas kirjavahetuses palus Saar, et las Ukraina logistikud otsustavad, millal asjadega tegeleda.
«Mul PM (peaminister Kristen Michal – M. P.) uurib üle päeva, kas on üle antud. Ja anna mingi orienteeruv tähtaeg, millal makse teeme,» palus Pevkur. Saar vastab: «Ukraina võtab asju seal üle ja paigutab rongile nii nagu tema logistikud vajalikuks peavad. Ei ole vaja segada nende logistikute tööd. Eile öösel laeti ja tegeleti kellegi teise kaubaga.»
Tagantjärele ARCA Defence’iga toimunud läbirääkimiste protsessi meenutades väidab Pevkur, et kogu sisuline pool siiski käiski läbi RKIKi. Ta viitab, et tema pole kordagi ARCA tehases käinud, vaid RKIKi juht Saar oli see, kes käis kohapeal, leppis kokku lepingutes ning kogu muus logistikas.
«See, kui ma olen mõnede partnerite puhul tundnud huvi ja küsinud üle, kas peaks kellegagi üle küsima... Täpselt sama oli Dataseli puhul. Ma küsisin üle, mida ma peaksin tegema. Oli kokkulepe, et las kantsler tegeleb ja sellega (Dataseliga) tegeleski kantsler. Loogiline, et kui mingid asjad venivad, siis sellega tuleb tegeleda,» lausus ta.
Pevkur ütles Postimehele, et ta on «täpselt samamoodi küsinud, kui Diehl Defence’iga oli vaja rääkida või HIMARSi tarned viibivad. Siis ei tegele sellega RKIK, vaid mina tegelen sellega. Mina rääkisin Diehl Defence’iga sellest, kas on okei, kui IRIS-T keskmaa õhutõrjesüsteemide tarned lükkuvad edasi. Ma võin tuua kümneid ja kümneid näiteid, kui olen rääkinud Diehl Defence’i, Rheinmetalli ja Lockheed Martini juhtidega. See on normaalne suhtlus. Eesti ettevõte ega RKIKi juht ei saa kohtumist Rheinmetalli või Lockheed Martini juhtidega. Need on kohtumised, mis tulevad ainult ministril.»
Aga igatahes mürsud jõudsid lõpuks Ukrainasse ja paarikuuline vägikaikavedu sai enam-vähem õnneliku lõpu.
Rahumägi asub ARCAt esindama
Taustal otsis Eesti esmalt Pärnumaale planeeritavasse kaitsetööstusparki ning seejärel ka Põhja-Kiviõlisse laskemoonatootjaid. ARCAga jõuti lõpuks lepinguni Põhja-Kiviõli puhul.
RKIKi endine asejuht Katri Raudsepp kinnitas Postimehe küsimuse peale, et Põhja-Kiviõlisse laskemoonatehase rajamise läbirääkimistel on ARCA Defence’i esindanud Jaanus Rahumäe ettevõte ESC. Raudsepa sõnul osales läbirääkimistel Jaanus Rahumäe abikaasa Mari Rahumägi: «Mina olen temaga paaril koosolekul koos olnud, kus ta oli ARCA esindaja.»
RKIK, kes sai Postimehelt küsimused Rahumägede osalemise kohta ARCA läbirääkimistel eelmise nädala alguses, pole soovinud ARCA Defence’i ja Rahumäe ettevõtte esindussuhte kohta vastust anda.
Raudsepp on ARCA ja Rahumägedega kokku puutunud vaid kaitsetööstuspargi kontekstis, mitte aga seoses Ukraina moonatehingutega. Ka Pevkur kinnitab, et Ukraina moonatehingutes Rahumäel mingit rolli ei olnud.
Mari Rahumägi ütles Postimehe kõne peale, et tal ei ole midagi rääkida. Kontakti loomise katsed Jaanus Rahumäega pole vilja kandnud.
Rahumägi on 2005. aastast Reformierakonna liige. Kui Pevkur 2017. aastal Reformierakonna esimeheks sai ning poliitikaringkondades arutati, kes tema tagatuppa kuuluvad, räägiti eelkõige Rahumäest. Lisaks ühised reisid ja muidu lähedane sõprus. Mõningate jaoks nii lähedane, et siin-seal on talle külge jäänud hüüdnimi «Pevkuri kasuisa».
«Kõik teavad, et saame läbi, aga seetõttu ma olengi hoidnud selge joone (sõpruse ja töö) vahel,» ütleb Pevkur ise.
Dokumentaalselt tuvastatud seoseid Rahumäe ja kaitseministeeriumi tehingute vahel on vähe.
Selle aasta alguses sõlmis RKIK 400 miljoni euro suuruse raamhanke Eestile varitseva õhuründemoona ostmiseks. Meedias ja riigikogu poliitikute (eelkõige Meelis Kiili ning EKRE saadikute) poolt on sellest räägitud eelkõige, justkui läks 400-miljoniline raamhange ilma töötajateta osaühingule (riiulifirmale) Meeruse Technologies. Tõsiasi on see, et raamhankesse kvalifitseerus 60 ettevõtet ning see pakub võimaluse minikonkursside kaudu ettevõtetelt varustust osta, mitte pole nn lukus tehing.
Üks neist 60 ettevõttest on ka Lõuna-Aafrika tootja Epsilon Ingenieurs Dienste, kelle esindaja Eestis on Rahumäe firma OÜ ESC.
Lobistide registris on 16. septembrist 2024 märge toonase kaitseministri Pevkuri, endise kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse ning Pevkuri toonase nõuniku Mikk Tarrose kohtumise kohta mitmete ettevõtjatega, sealhulgas ESC-ga.
RKIKi tööle asudes kohtus Rahumägedega ka RKIKi uus juht Elmar Vaher. «Minu initsiatiivil kohtusin Jaanus Rahumäe ja Mari Rahumäega. Kohtumise eesmärk – küsisin, kuidas ettevõtjad näevad RKIKi, kas partnerina või bürokraatliku asutusena. Olen teinud lobikohtumisi enne ja teen ka tulevikus.»
Türgi tootja konkursil edukaks kuulutamise järel esitati Eesti meedias küsimusi nii ARCA juhtide probleemse tausta kui ka tulevase tehase toodangu tõttu. Küsimusi tekitas muu hulgas see, kas nad ikka toodavad Eesti kaitseväele sobivat moona või läheb toodang puhtalt ekspordiks.
Postimees kirjutas septembri algul, et ARCA Defence’i ja eestlased viis kokku Even Tudeberg koos endise Šveitsi brigaadikindraliga Beat Fidorlin Eberlega. Lepingu, mille alusel tandem peab ARCAt Eestis aitama ja esindama, said nad oktoobris 2025. «Lepingut aga ei allkirjastatud ning sellest ajast peale olen olnud täielikult kõrvale jäetud. Praegu ei ole mul nendega mingit sidet,» rääkis Eberle.
Kui ARCA moonatarnete puhul paistis Pevkuri (kes ministrina ja Ukraina küsimustes ka muidu oli pigem «käed küljes» minister) aktiivsus silma, siis eks oli ka kontekst jälle oma eripäradega. Tegu oli Trumpi teise ametiaja algusega, teisalt olid seekord mängus ka Eesti enda rahalised vahendid ning tarnete venides kasvas ka ülejäänud valitsussektori surve.
Aga samamoodi nagu kaitseministri aktiivsus ARCA Defence’iga läbirääkimiste pidamisel, paistab silma ka RKIKi ja Rahumägede tõrksus laskemoonapargi teema kommenteerimisel. ARCA Defence’i Eestisse kavandatavas laskemoonatehases peaks avaliku info järgi tootmine algama 2028. aastal.
«Kõik teavad, et saame läbi, aga seetõttu ma olengi hoidnud selge joone (sõpruse ja töö) vahel,» ütleb Pevkur ise.
Dokumentaalselt tuvastatud seoseid Rahumäe ja kaitseministeeriumi tehingute vahel on vähe.
Selle aasta alguses sõlmis RKIK 400 miljoni euro suuruse raamhanke Eestile varitseva õhuründemoona ostmiseks. Meedias ja riigikogu poliitikute (eelkõige Meelis Kiili ning EKRE saadikute) poolt on sellest räägitud eelkõige, justkui läks 400-miljoniline raamhange ilma töötajateta osaühingule (riiulifirmale) Meeruse Technologies. Tõsiasi on see, et raamhankesse kvalifitseerus 60 ettevõtet ning see pakub võimaluse minikonkursside kaudu ettevõtetelt varustust osta, mitte pole nn lukus tehing.
Üks neist 60 ettevõttest on ka Lõuna-Aafrika tootja Epsilon Ingenieurs Dienste, kelle esindaja Eestis on Rahumäe firma OÜ ESC.
Lobistide registris on 16. septembrist 2024 märge toonase kaitseministri Pevkuri, endise kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse ning Pevkuri toonase nõuniku Mikk Tarrose kohtumise kohta mitmete ettevõtjatega, sealhulgas ESC-ga.
RKIKi tööle asudes kohtus Rahumägedega ka RKIKi uus juht Elmar Vaher. «Minu initsiatiivil kohtusin Jaanus Rahumäe ja Mari Rahumäega. Kohtumise eesmärk – küsisin, kuidas ettevõtjad näevad RKIKi, kas partnerina või bürokraatliku asutusena. Olen teinud lobikohtumisi enne ja teen ka tulevikus.»
Türgi tootja konkursil edukaks kuulutamise järel esitati Eesti meedias küsimusi nii ARCA juhtide probleemse tausta kui ka tulevase tehase toodangu tõttu. Küsimusi tekitas muu hulgas see, kas nad ikka toodavad Eesti kaitseväele sobivat moona või läheb toodang puhtalt ekspordiks.
Postimees kirjutas septembri algul, et ARCA Defence’i ja eestlased viis kokku Even Tudeberg koos endise Šveitsi brigaadikindraliga Beat Fidorlin Eberlega. Lepingu, mille alusel tandem peab ARCAt Eestis aitama ja esindama, said nad oktoobris 2025. «Lepingut aga ei allkirjastatud ning sellest ajast peale olen olnud täielikult kõrvale jäetud. Praegu ei ole mul nendega mingit sidet,» rääkis Eberle.
Kui ARCA moonatarnete puhul paistis Pevkuri (kes ministrina ja Ukraina küsimustes ka muidu oli pigem «käed küljes» minister) aktiivsus silma, siis eks oli ka kontekst jälle oma eripäradega. Tegu oli Trumpi teise ametiaja algusega, teisalt olid seekord mängus ka Eesti enda rahalised vahendid ning tarnete venides kasvas ka ülejäänud valitsussektori surve.
Aga samamoodi nagu kaitseministri aktiivsus ARCA Defence’iga läbirääkimiste pidamisel, paistab silma ka RKIKi ja Rahumägede tõrksus laskemoonapargi teema kommenteerimisel. ARCA Defence’i Eestisse kavandatavas laskemoonatehases peaks avaliku info järgi tootmine algama 2028. aastal.
Kommentaarid
Postita kommentaar