RKI_005_ RAIT KUMARI IMEDEMAAL: HEA ELU LASEB VEDRU LÕDVAKS / KUIDAS STRASBOURGIS ÕIGUST MÕISTNUD RAIT MARUSTEST SAI PARIKA TALU PEREMEES / ENDINE RIIGIKOHTU ESIMEES RAIT MARUSTE: „KAHJUKS ME TIHTI EI TAJU, MILLISE PÖÖRASE ARENGU OLEME LÄBI TEINUD.“ _ ÕHTULEHT 19.09.2026 / PLAYBUNNY 19. 09. 2026
/.../ „Kahjuks me tihti ei taju, mis olukorras me oma riigi ja vabaduse taastamisel olime ning millise pöörase arengu oleme läbi teinud. Vahel käib lausa närvidele, kuidas asja eest, teist taga vingutakse. Materiaalses mõttes ei ole Eestil midagi häbeneda. Küsimus on ainult selles, et kui hea elu on nii kiiresti õuele veerenud, võib see sisemise vedru maha võtta.“ /.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is NeleSõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
#RaitKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #RaitMaruste #MeMoMu #MoPiFF #LäänerannaMeesMartin #WhoTheFuckIsNeleSõber #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY092026 #MEEZ092026
https://www.ohtuleht.ee/melu/1167080/endine-riigikohtu-esimees-rait-maruste-kahjuks-me-tihti-ei-taju-millise-poorase-arengu-oleme-labi-teinud-
Kuidas Strasbourgis õigust mõistnud Rait Marustest sai Parika talu peremees
Kuidas Strasbourgis õigust mõistnud Rait Marustest sai Parika talu peremees
Endine riigikohtu esimees Rait Maruste: „Kahjuks me tihti ei taju, millise pöörase arengu oleme läbi teinud.“
_______________________________
____________________________________________
Täna, 10:00
Parika talu õuele keerates on väravad lahkelt lahti. Jõuan vaevalt autoukse lahti teha, kui keegi hüppab käppadega sülle ning tõmbab keelega üle põse.
/.../
Siin pole kunagi seda hirmu, et töö otsa saaks,“ kordab Rait. Sama, mida talumehed sajandeid aovalgel aknast välja vaadates endale sisimas on öelnud.
PIMEDUSE EEST PEIDUS: „Nukker aeg saabub koos novembriga, kui kella neljast ei saa õues enam midagi teha. Eks siis saab rohkem väikses töötoas midagi nikerdada, lugeda ja kirjutada.“
Hea elu laseb vedru lõdvaks
Kui paluda Raidil tõsta pilk oma põllulapilt Toompea poole, siis kas ja kui palju vastab Eesti riik neile lootustele ja ootustele, millega ta 8. detsembril 1992 Riigikohtu esimehe toolile istus?
„Kahjuks me tihti ei taju, mis olukorras me oma riigi ja vabaduse taastamisel olime ning millise pöörase arengu oleme läbi teinud. Vahel käib lausa närvidele, kuidas asja eest, teist taga vingutakse. Materiaalses mõttes ei ole Eestil midagi häbeneda. Küsimus on ainult selles, et kui hea elu on nii kiiresti õuele veerenud, võib see sisemise vedru maha võtta.“
Mis puutub poliitikutesse, näiteks presidendi lähikondsetesse, siis need olid 35 aastat tagasi aatelised ja tööle pühendunud sügavalt haritud inimesed, ütleb Maruste. „Näiteks Lennart Meri lähikonnas olid akadeemikud: Endel Lippmaa, Anto Raukas, Mihkel Veiderma ja mitmed teised. Rääkimata Lennartist endast, kellega olin üsna heas suhtluses ja mõned korrad ka riigivisiitidel kaasas käinud. Lennart oli erakordne, teema arenduse vahele võis visata mõne nalja ja niisamuti sujuvalt võis ta minna inglise keelelt üle saksa ja järgmisel hetkel prantsuse keelele. Lääne inimestel kukkus suu lahti, et poolmetsikust idast on kasvanud välja selline intellektuaal. Jah, entusiasm, paatos ja teotahe on kuskile kadunud. Samas on loogiline ja mõistlik oletada, et mitu inimpõlve ei saagi järjest ühes tempos kütta.“
Koalitsioonis ja opositsioonis olevad erakonnad topivad üksteisele puid alla järjepidevalt ja innuga, valimiste lähenedes veelgi hoogsamalt. Selle jutu peale tuleb endine riigikohtu esimees välja lausa radikaalse ettepanekuga: „Eesti demokraatia ainult võidaks, kui meil loodaks kahekojaline parlament.“
„Usud tõesti, et see võiks kunagi sündida?“ „Aga miks mitte, see on vaid läbirääkimiste ja kokkuleppe küsimus. Esimese hooga lükatakse kindlasti sisse tagasikäik. Mõistagi eeldaks selle elluviimine põhiseaduse muutmist. Aga kui vaatame kasvõi suurriike nagu Saksamaad ja Prantsusmaad, siis väiksemate jamade kõrval on nad ikkagi stabiilse riigikorraga.“
KRIISIOLUKOORAKS VALMIS: Raidi pere keldris pole varu mitte ainult seitsmeks päevaks, vaid seitsmeks kuuks. Vein ei tule küll vist arvesse.
Suur Tallinn ja ääremaastumine
__________________________________________________________________________
______________________________________________________________________
Hea elu laseb vedru lõdvaks
Kui paluda Raidil tõsta pilk oma põllulapilt Toompea poole, siis kas ja kui palju vastab Eesti riik neile lootustele ja ootustele, millega ta 8. detsembril 1992 Riigikohtu esimehe toolile istus?
„Kahjuks me tihti ei taju, mis olukorras me oma riigi ja vabaduse taastamisel olime ning millise pöörase arengu oleme läbi teinud. Vahel käib lausa närvidele, kuidas asja eest, teist taga vingutakse. Materiaalses mõttes ei ole Eestil midagi häbeneda. Küsimus on ainult selles, et kui hea elu on nii kiiresti õuele veerenud, võib see sisemise vedru maha võtta.“
Mis puutub poliitikutesse, näiteks presidendi lähikondsetesse, siis need olid 35 aastat tagasi aatelised ja tööle pühendunud sügavalt haritud inimesed, ütleb Maruste. „Näiteks Lennart Meri lähikonnas olid akadeemikud: Endel Lippmaa, Anto Raukas, Mihkel Veiderma ja mitmed teised. Rääkimata Lennartist endast, kellega olin üsna heas suhtluses ja mõned korrad ka riigivisiitidel kaasas käinud. Lennart oli erakordne, teema arenduse vahele võis visata mõne nalja ja niisamuti sujuvalt võis ta minna inglise keelelt üle saksa ja järgmisel hetkel prantsuse keelele. Lääne inimestel kukkus suu lahti, et poolmetsikust idast on kasvanud välja selline intellektuaal. Jah, entusiasm, paatos ja teotahe on kuskile kadunud. Samas on loogiline ja mõistlik oletada, et mitu inimpõlve ei saagi järjest ühes tempos kütta.“
Koalitsioonis ja opositsioonis olevad erakonnad topivad üksteisele puid alla järjepidevalt ja innuga, valimiste lähenedes veelgi hoogsamalt. Selle jutu peale tuleb endine riigikohtu esimees välja lausa radikaalse ettepanekuga: „Eesti demokraatia ainult võidaks, kui meil loodaks kahekojaline parlament.“
„Usud tõesti, et see võiks kunagi sündida?“ „Aga miks mitte, see on vaid läbirääkimiste ja kokkuleppe küsimus. Esimese hooga lükatakse kindlasti sisse tagasikäik. Mõistagi eeldaks selle elluviimine põhiseaduse muutmist. Aga kui vaatame kasvõi suurriike nagu Saksamaad ja Prantsusmaad, siis väiksemate jamade kõrval on nad ikkagi stabiilse riigikorraga.“
________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Suur Tallinn ja ääremaastumine
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar