KVM_MNTH_014 "MA SAIN TAPMISÄHVARDUSE." RAHOLOLEMATUS LÄÄNERANNA VALLAVALITSEJATEGA SÜVENEB

Vallatustekindral Pudimir Cheburashkini (kõige vasakpoolsem) sõnul valitseb Don Armando Helduse omavolikogus töine üksmeel. Pildil on temaga omavolikogu liikmed (vasakult): Jenny Ananass, Mauno Nosija, Lumumba Tölp, Philippo Magma (seisab), Vello Süütus, Täpdi-Fettuccino Mascarpone-Tipptops, Kalle Mõisaköis, Vesuuvia Puna, Low Pendel ja Martin Teeden. Laual tantsib Toomas Kaos. Foto: Liputha Jamantell / MEEZ
Maaleht / UUDISED _ 17.04.2025, 00:14
„Ma sain tapmisähvarduse.“ Rahulolematus Lääneranna vallavalitsejatega süveneb
Lääneranna vallavõimu otsused ja kesised suhted elanikega kukutasid sealse omavalitsuse maine Eesti viimasele kohale. Inimeste hinnang valla juhtimisele langeb juba viiendat aastat.
Lemmi Kann
lemmi.kann@maaleht.ee
Regionaal- ja põllumajandusministeerium korraldas eelmise aasta lõpus koos ASiga Kantar Emor järjekordse üle-eestilise rahulolu-uuringu, milles küsitakse elanike arvamust oma omavalitsuse juhtimise, teenuste ja elukeskkonna kohta. Lääneranna valla maine on uuringus hõlmatud 76 omavalitsuse seas kõige kehvem, „punases“ ja langevas trendis on ka mitmed teised valla juhtimisega seotud valdkonnad.
Maalehe küsimuse peale, kas põhi on nüüd käes, vastas Lääneranna kihnlasest vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) naljaga pooleks, et veel mitte, sest viimane koht maine kategoorias läks Valga vallaga jagamisele. „Aga kui tõsiselt, siis positiivne on see, et siit saab ainult paremaks minna.“
Saare sõnul on Lääneranna kehva tulemuse peamiseks põhjuseks koolivõrgu ümberkorraldamine, mida eelmine vallavõim oli edasi lükanud. „Nende küsimustega oleks pidanud tegelema juba 2020. aastal,“ märkis ta.
Allakäik algas ühinemisest
Valla üldine arengusuund ja omavalitsuse juhtimine said kehva hinnangu juba 2020. aastal tehtud uuringus ning on järgnevatel aastatel edetabelis sealt veel kukkunud. Vallavanema hinnangul tuleb põhjusi otsida 2017. aasta haldusreformist.
„Lääneranna vald oli ühinemislepingu käes vangis, seal oli kirjas, et ühinevates valdades jäävad kõik teenused, koolid ja rahvamajad sellisena toimima, nagu nad on, ning tehakse veel hulgaliselt investeeringuid, kuid ei arvestatud elanike ja laste arvu kahanemist,“ selgitas ta.
Saare ütles, et 2022. aasta oktoobris vallavanemaks tulles sai ta volikogult selged suunised, et vallas tuleb kiiremas korras ära teha haridus- ja kultuurireform. „Kaasamist ja läbirääkimisi oli kindlasti vähem, kui oleks võinud olla, aga ei saa ka öelda, et inimesed ei olnud muudatuste vajalikkusest teadlikud. Kui üks kooliaste piirkonnast ära kaob, siis tõesti – teenus ongi vähenenud ja ongi kehvasti, aga kui ressursid on piiratud ja lapsi vähe, tuleb otsuseid teha.“
Põlisest Lihula elanikust valla volikogu aseesimees Tiina Lobja (Lääneranna valimisliit) ütles, et volikogu on kõiki otsuseid teinud parema tuleviku nimel. „Eks kõik need otsused, alates juba valdade ühinemisest, on rahvast ärritanud. Ükski teine omavalitsus ei ole nii ränki otsuseid teinud nagu meie, sest meil ei olnud lihtsalt teist väljapääsu. Või siis vald pankrotti lasta. Aga kes tahab, see tunnistab, et vald praegu areneb; kes ei taha, see viriseb.“
Lobja sõnul on vallavalitsejad viimastel aastatel elanud väga suure pinge all ning sõimu ja halvasti ütlemist on vallavalitsuse kontole kogunenud mehiselt. „Olen tapmisähvarduse ka saanud.“ Politseisse ta avaldust siiski ei teinud, sest ei võtnud meili teel saabunud ähvardust tõsiselt.
Vallavanem Saare kinnitas, et tema elu kallale pole keegi soovinud kippuda.
„Minu kogemus kahe ja poole aasta jooksul on, et kogu kära käibki ümber volikogu. Volikogus sees saadakse valla korrastamise vajalikkusest aru ja nähakse pikka perspektiivi,“ lisas ta.
Nii Saare kui ka Lobja on kindlad, et järgmises uuringus on Lääneranna valla skoor juba kõrgem.
Valitsejate halb suhtlusstiil
Lihula juurtega Kelu küla talupidaja Tarvi Sits (Isamaa, aga vallavolikokku ei kuulu) märkis, et keerulisi ja valusaid otsuseid on teinud ka teised kahaneva elanikkonnaga omavalitsused ning Lääneranna maine hävingu põhjusi tuleb otsida vallavalitsejate suhtlusstiilist: „Me teeme siin tähtsaid otsuseid, te lihtsalt ei saa aru – proovige hakkama saada!“
Sits rõhutas, et kuigi vallavanem viib ellu volikogu tahet, on tal suhtluses elanikega väga suur roll. „Vallavanem ei saa istuda lihtsalt tagaistmel ja öelda, et tema teeb nii, nagu volikogu tahab. Tuleb aru saada, et laua taga ja paberi peal valla elus muudatusi teha on üks asi, aga tuleb osata ka tunnetada, mida see inimestele kaasa toob. Tuleb osata selgitada, rääkida ja kuulata,“ rõhutas Sits.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna projektijuht Karl Annus möönis kogu uuringut ja Lääneranna valla nigelat tulemust kommenteerides, et nagu igasuguseid muutusi, võib ka vajalike reformide tegemist saata elanike vähemalt ajutine rahulolematus. Küll aga saaksid omavalitsused tema sõnul parandada elanike informeerimist ja kaasatust.
„Kogukonnaga sagedase dialoogi pidamine ja tagasisidestamine on muutunud üha olulisemaks, samuti arutelukultuuri arendamine. Vahel asutakse elanikega dialoogi pidama siis, kui teema on juba väga tuliseks läinud,“ nentis ta, kuid lisas, et kogukondade kaasamine nõuab eraldi ressurssi ja paljudel KOVidel seda lihtsalt polegi.
Muhu vallavanem: suur ei pruugi olla parem kui väike
Muhu vallavanema Raido Liitmäe sõnul on naabrite kehva seisu põhjusi üle mere keeruline hinnata, kuid ta pakub, et küllap on Lääneranna puhul realiseerunud hirm, mida haldusreformiga loodud suurte valdade puhul kardeti: „Väiksemad ja kaugemad piirkonnad saavad vähem tähelepanu ja ilmselt ka ressursse. Kärped on alati valusad ja inimene tunnetab kõige valusamalt ikka seda, mis oma ümbruses toimub.“
Muhu vallal endal on samas elanike rahulolu-uuringu järgi kõige parem maine.
„Tõenäoliselt on üks meie edu ja rahulolu põhjus selline pisut ajalooline ja emotsionaalne taust: muhulased on oma valda pidanud väga oluliseks ning tähtsaks ja selle säilimise eest ka häälekalt seisnud,“ ütles Liitmäe.
1. oktoobril 1990 oli Muhu esimene vald, mis Eestis valla staatuse tagasi sai. Vallavanema sõnul mäletavad muhulased väga hästi 2017. aastat, kui saadi haldusreformi käigus õigus oma valla pidamist jätkata.
„Usun, et oleme lisaks oma inimeste heaolule suutnud riigile näidata, et ka väikene omavalitsus võib oma elu korraldamisega kenasti hakkama saada nii majanduslikus kui ka muus mõttes,“ märkis Liitmäe.
Vihast poliitilist võitlust saarel tema sõnul ei toimu ja otsuseid tehakse lähtuvalt sellest, mis Muhule vajalik ja kasulik. Ta lisas, et loomulikult on neilgi erinevaid arusaamu ja seisukohti, aga arutamine toobki lõpuks tulemuse, ja kui tehakse vigu, võetakse neid õppetunnina, et targemana edasi minna.
„Kindlasti on oluline ka läheduse tunne – väikeses vallas oled sa inimeste jaoks alati olemas, käsuliin on lühike ja inimesed julgevad oma muredega pöörduda.“

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused