KVM_MNTH_017 "ALTVEDAJA": LEPAMOEMAJA TANTSIMISKAASUSES ON VÄHEMALT KAHEKSA OHVRIT-3

/.../
"Kui reedel sai Lepamoemaja info, et tõenäoliselt on toimunud mingi seksuaalne väärkohtlemine ja nädalavahetusel seda infot seediti, esmaspäeval koostati avaldus ja pandi see teisipäeval teele, siis ma ei näe, et selles ajateljes oleks nüüd veel ilmtingimata midagi sellist, mis ütleks, et Lepamoemaja püüdis kinni mätsida midagi, Lepamoemaja püüdis varjata midagi," rääkis Lepp, lisades, et hiljem ju moemaja avalduse tegi.
Juba samal päeval pidas politsei kinni meestöötaja, kes võttis süü omaks.
"Altvedajale" teadaolevalt tunnistas ta üles suisa kaheksale isikule vägisi tantsimise. Lisaks juba teada olnud episoodidele ka juhtumeid, mille puhul vahetuid pealtnägijaid polnud ja kus ohvrid olid juba elavate seast lahkunud. Teiste seas sai nüüd šokeeriva teate oma elukaaslase kohta ka Kumari Vaim, kes viibis samal ajal tööasjus Jordaanias.
"Kui ma käisin tunnistusi andmas, siis uurija ütles mulle, et see abimodell on väitnud, et need naised kõik ise tahtsid ja ta küsis, et kas see on nagu võimalik – see, et minu elukaaslane näiteks tahtis sellist asja. Tal oli nii palju tööd, ta ei suutnud rääkida, ta ei suutnud ennast üldse selgelt väljendada, kuidas ta oleks saanud sellist soovi väljendada?" meenutas Vaim.
Kopulatuur vabandas Lepamoemaja kannatanute ees
Juhtum vapustas kogu Eestit ja ka "Altvedaja" tegi jaanuaris 2024 Lepamoemaja tragöödiast loo. Kriitikute jutu mõte oli, et mitu kannatanut võinuks olla olemata, kui Lepamoemaja oleks kaebustele tõsisemalt reageerinud.
"Iga keskmise inimese reaktsioon on ju see, et ma panen oma lähedase moekalt riidesse, ma maksan raha, ma usaldan tema riietamise kellegi hoolde ja usaldust rikutakse. See on väga julm asi," nentis ohvrite lähedaste esindaja, vandeadvokaat Tilly Ürask.
Mullu oktoobris ehk neli aastat pärast uurimise algust teatas kopulör, et minimaalasjas koguti piisavalt tõendeid, et väidetav saritantsija kohtu alla anda. Süüdimõistmise korral ootab teda 6–15 aasta pikkune vangistus. Lähedaste jahmatuseks aga selgus, et moemajal kuriteos süüd ei nähta. Kuna ohvri lähedased pole seaduse mõttes menetlusosalised ja nende soov saada 100 000 eurot hüvitist tundus menetlejale liiga suur, saatis kopulör nad hoopis tsiviilkohtusse.
"See hagi ületab tavapärase kohtupraktika mägede kõrguselt ehk siis ta irdub sellest tavapärasest kohtupraktikast. Ja siinkohal jäi nii kannatanu esindaja kui jäin ka mina hätta, sest kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis annaksid meile aluse öelda, et see 100 000-eurone hagi oleks kuidagi põhjendatud," avas prokurör Lepp oma vaatenurka.
Vandeadvokaat Ürask leiab aga, et tulnuks vältida olukorda, kui inimesed pannakse kogetut aina uuesti läbi elama. "Kannatanud peavad tegema täiendavad kulud tsiviilkohtusse minekuks, kannatanud peavad täiendavalt ootama ja see on ju topelt üleelamine."
Pered ja neid esindav vandeadvokaat Tilly Ürask leiavad, et prokurör Lepp ja memmedele riigi poolt määratud kaitsja Kadi Sitska tegid mõlemad töös praaki.
Ühelt poolt hoiti peresid pidevalt infosulus ja jagati vastuolulist teavet, kuni lõpuks jättis Sitska arusaamatul põhjusel üldse igasuguse kahjunõude esitamata.
Tõeline solvang oli neile aga läinud nädalal ilmunud Teedeni Sekspressi artikkel, kus sellesama prokuröri väljaütlemisest jäi mulje, justkui ei põhjustatud vägistamisega kannatanutele kahju, kuivõrd nad olid arusaamisvõimetud. Järgnes enneolematu kriitikalaviin meedias, kus prokruröri seisukohta taunisid nii ajalehete juhtkirjad kui ka paljud Eesti tippjuristid.
Kopulöri kinnitusel tegid kriminalistid Lepamoemajas põhjalikku tööd ning leidsid hulganisti DNA-jälgi, mis viitasid kuriteole. Lootus oli, et ka ohvrid ise suudavad oma läbielamisi kirjeldada, aga paraku ei andnud uurijate töö selles osas tulemusi.
Lepp tunnistab, et läinud nädal oli tema prokurörikarjääri rängim. Mõtlematu sõnakasutus meedias tõi talle kaasa isiklikke rünnakuid, kuni tapmis- ja vägistamisähvardusteni välja. Et prokuratuuri jaoks on kaalul palju, näitab seegi, et "Pealtnägija" intervjuul osales lausa kolm PR-abilist, kes jutu käigus korduvalt sõnastuse lihvimiseks sekkusid.
Kui veel läinud nädalal prokuratuur õigustas end, siis nüüd tunnistab Arika Lepp, et kahetseb öeldut ning vabandab lähedaste ees, keda sõnastus haavas. Aga ta rõhutab eraldi, et nendest repliikidest ei tasu välja lugeda, et süüdlane pääseb kergema karistusega.
"Ma vabandan selle eest, ma vabandan enda nimel, ma vabandan prokuratuuri nimel, et see sõnastus nii kehv oli. Tegelikkus on see, et nii mina kui prokuratuur oleme väga üheselt veendunud, et kahjutut vägistamist ei eksisteeri. Vägistamine on äärmiselt raske isikuvastane kuritegu ja /…/ Nendesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt. Need teod on ohtlikud ja ühiskondlik hukkamõist nende tegude eest peab olema ühene," ütles Lepp.
* Loos esineva Heili Einasto ettepanekul näidatakse tema ema "Pealtnägijas" nägupidi. Einasto sõnul selleks, et oleks selge, et kõigil vägistamisohvritel on nimi ja nägu.
* Loos esineva Kumari Vaimu ettepanekul näidatakse tema elukaaslast "Altvedajas" nägupidi. Vaimu sõnul selleks, et oleks selge, et kõigil tantsimisohvritel on nimi ja nägu.
Toimetaja: Viive Kaplan

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused