GVL_M_054 IVO PILVING: SÕNAMURDLIK KOOLIREFORM

#IvoPilving #Lääneranna #Virtsu #VillyLopmanFanClub #DonArmandoHeldus #GustavKlimt #ManuelMehau #VerticalCooperation #VisitKyrbla #EstonianGothic #HelloKaie #ErioperatsioonWegebau #MeMoMu #Metamorfoosid #GalerieVillyLopermann112025
#MEEZ112025

Hello Villy / Meestemoemuuseum / Endel Lepp Fashion House / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / MEEZ

https://et.wikipedia.org/wiki/Metamorfoosid
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122106857385107826&set=a.122098979553107826
*
Eesti Rahvusringhääling
https://www.err.ee/.../ivo-pilving-sonamurdlik-koolireform

Ivo Pilving: sõnamurdlik koolireform

ARVAMUS
Ivo Pilving, riigikohtu halduskolleegiumi esimees
täna kell 15.52

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving selgitab, miks tühistas riigikohus Lääneranna valla koolide sulgemise ja ümber korraldamise otsuse.

Riigikohus tühistas Lääneranna valla koolide sulgemise ja ümber korraldamise otsuse, sest vald hindas muudatuse mõju pinnapealselt, taganes peredele antud lubadustest liiga kergelt ega kuulanud ära nende arvamust. Õiguslikult ei saa nüüd välistada ei reformi tagasipööramist ega uut liitmisotsust.

Metsküla, Koonga ja Virtsu kooli täielik või osaline sulgemine rikkus lapsevanemate õigusi. Siiski ei tähenda riigikohtu otsus saaga lõppu. Mis saab edasi, see sõltub valla poliitilisest valikust. Neljapäevases otsuses ei ole sõnumit, et vallad ja linnad ei tohiks põhimõtteliselt koolireformi teha. Koolivõrgu korraldamise õigus on osa omavalitsuste autonoomiast. Küsimus on reformi läbiviimise viisis: kuidas sellesse kaasata peresid, hinnata mõjusid ja mida arvestada poliitilisel kaalumisel.

Kaasamine

Riigikohtu halduskolleegium nõustus lapsevanematega, et nad oleks tulnud enne liitmisotsust isiklikult ära kuulata. Ainult hoolekogude kaasamine pole piisav. Hoolekogud ei saa olla kursis kõigi puudutatud perede vajadustega. Just need tuleb enne reforme välja selgitada, et mõjusid saaks üleüldse hinnata.

Kolleegium ei nõustunud valla väitega, et puudutatud inimesi oli isiklikuks arvamuse avaldamiseks liiga palju. Tegemist oli väikeste koolidega. Ära polnud vaja kuulata kõiki perekondi, kus kasvavad lapsed oleks võinud kunagi sattuda nendesse koolidesse. Suhelda tuli koolis juba käivate laste vanematega, kes pidid vahetult hakkama oma elu ümber korraldama. Vanemaid polnud tarvis kutsuda esinema volikogu istungile. Koolid ise on valla asutused ja oleks saanud infot vahendada.

Mõjuanalüüs

Kui kohtumenetluse varasemates astmetes tundus, et üldjoontes on vald muudatuse tagajärgi uurinud, siis riigikohtus ilmnesid mõjuanalüüsis tõsised lüngad. Vaidluse üks põhiteema oli pikenev koolitee. Selle kohta kehtib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) valem: vähemalt 80 protsendi õpilaste koolitee ei tohi kesta üle 60 minuti (ühes suunas). Vald oli jätnud uurimata, kui paljude õpilaste koolitee jääb nendesse raamidesse. Muuhulgas polnud koolitee hulka arvestatud ka jalgsi käidavat osa. Lisaks rõhutas riigikohus, et ka ülejäänud 20 protsendi laste kooliminek ei või kesta 60 minutist oluliselt kauem. Seaduses toodud valemi maksimaalne ärakasutamine ei peaks olema valla esimene eelistus.

Koolireformi kaalukausid

ÜRO lapse õiguste konventsioon kohustab lapsi puudutavastes ettevõtmistes seadma esikohale nende parimad huvid. Laste huvide ja eelarveliste vajaduste patiseisu korral tuleb eelis anda lastele. Metsküla, Koonga ja Virtsu koolide osalisel või täielikul sulgemisel see nõue kas ununes või ei omistatud selle piisavat kaalu. Keeruline on omavahel kaaluda bussi- ja autosõidule raisatud aega ning kooli sulgemisest saadavat rahalist säästu. Siiski, just niisugune õunte ja pirnide võrdlemine ongi pahatihti poliitikute töö.

Kaebajate kasuks rääkis teinegi oluline õigusprintsiip – õiguspärane ootus. See ütleb, et riik ei tohi käituda kodanike suhtes sõnamurdlikult. Kümnete muude küsimuste hulgas ei kerkinud see kohe õige nurga alt esile ka mais peetud riigikohtu istungil. Nõnda tuli asja arutamine suvel kirjalikus menetluses taasavada. Kolleegium asus seisukohale, et konkreetsesse kooli vastuvõtmine loob õigusi nii lastele kui vanematele. Need õigused on kohtulikult kaitstavad ja praktiliselt samaväärsed lepinguliste õigustega.

Põhiseadusest tuleneb üldisel kujul õigus põhi- ja keskharidusele. See ei tähenda õigust õppida konkreetses koolis. Kui aga omavalitsus on otsustanud määrata lapse konkreetse kooli nimekirja, luuakse õigus haridusele just selles koolis. See kestab kooliastme lõpuni ja on tugev, ehkki mitte absoluutne trump. Vald võib oma lubadusest taganeda, aga ainult väga tungivatel põhjustel. Niisugusel juhul tuleb usalduse murdmisega kaasnev kahju hüvitada.

Samasuguseid trumpe pole nendel peredel, kelle lapsed pole veel konkreetsesse kooli määratud. Tulevaste kooliminejate suhtes on omavalitsustel avar poliitiline mänguruum. Siiski, kui koole ei suleta üleöö, annab see peredele veidigi võimalust oma elu korraldada.

Kõik ei läinud metsa

Tõepärase pildi huvides tuleb märkida, et nagu enamasti, polnud ka see kohtuasi must-valge mäng ühte väravasse. Keskendusin eespool selgitustele, miks riigikohus valla otsuse tühistas. See ei tähenda, et kõik läks üdini valesti. Kümnetest argumentidest, mis kohtule esitati, jäi paljudes õigus hoopis vallale. Kaebajad seadsid muuhulgas kahtluse alla, kas vald tohib koolide sulgemist õigustada sooviga pakkuda gümnaasiumiharidust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb selgelt, et keskhariduse pakkumine pole mitte üksnes omavalitsuste õigus, vaid ka kohustus, mida nad jagavad koos riigiga.

Tõrvatilku pudenes meepotti siiski rohkem kui üks, mistõttu liitmisotsust polnud kohtul võimalik jõusse jätta.

Tagantjärele tarkus

Lääneranna koolirahvas ja lehelugejagi võib õigustatult küsida, mis on sellest kohtuvõidust aastaid hiljem kasu. Paljude kaebajate lapsed on küllap nüüd põhikooli lõpetanud. Mõru maik võib siit jääda tõesti suhu. Kohtuveskite kiirendamiseks täiendavate eelarvevahenditega napib poliitilist tahet. Tuleks leida võimalusi kohtute üldise töökoormuse vähendamiseks või vähemalt selle kasvu pidurdamiseks. Üldiselt peaks kohtuvaidluse hapuks minemise vastu pakkuma leevendust esialgne õiguskaitse ehk vaidlustatud otsuste peatamine kohtumenetluse ajaks. Miks see siin ei toiminud?

Esialgne õiguskaitse ei ole kõikvõimas võluvits. Selle üle tuleb otsustada kiiresti ja puuduliku info tingimustes. On ootuspärane, et asjaolude kiire uurimine – sageli vaid menetlusosaliste esitatud seisukohtase alusel – võib anda teistsuguseid tulemusi kui põhjalik süvenemine. Kokkuvõttes ei tea me aga tänagi, kuhu vald oleks oma otsusega välja jõudnud, kui ta oleks kõiki asjaolusid arvesse võtnud ning mis tulemus oleks siis tulnud kohtust.

Toimetaja: Urmet Kook 

Kuva vähem