MTFC_DV_001 MATI SEPP ALLAR JÕKSILE: OLEKS ÕIGLANE, KUI DEMOKRAATLIKUS RIIGIS ESITATAKS OMA SEISUKOHAD HUVIGRUPINA, MITTE PEIDETULT RIIGIANALÜÜSI
*
*
Hoiame Loodust ·
Mati Sepp · Administraator
·
19 h
·
Riigikantselei sõnul nemad sellist analüüsi Sorainenilt ei tellinud nagu nüüd saadi, aga sellest hoolimata kiideti analüüs heaks.
„Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani (SDE) hinnangul ei ole avalikuks saanud analüüsi eesmärk mitte tasakaalu otsida, vaid see, kuidas saada rohkem raiuda ka nendel aladel, kus praegu kehtivad piirangud.“ (Roheportaal)
Tänaseks on aga selgunud tõsiasi, et Sorainen on rahva raha eest tellitud uuringusse, mille maksumus oli 15 000 eurot, lisanud väga palju omaalgatuslikke punkte. Tuleb välja, et algselt oli riigikantselei palunud Läti, Soome ja Rootsi ning EL-i õiguse võrdluses hinnata Eesti metsade majandamisega seotud piirangute põhjendatust. Kuid analüüsi ilmus ka ca 9 lk seadusemuudatuse ettepanekuid, mida praeguse arusaama kohaselt pole mitte keegi rahastanud ega isegi mitte tellinud neilt.
See 9 lehekülge ongi samas kõige kõnekam osa kogu analüüsist ja ma ütleks, et kõige paremini koostatud osa. Minul isiklikult oli kohe algusest peale hämming, et kuidas on võimalik saada 15 000 euro eest nii mahukas analüüs. Nüüd on selgunud, et ega saagi. Sorainen heast tahtest tegi tasuta tööd.
Selliste punktide eest pole riik sentigi maksnud Sorainenile, aga ometigi on need analüüsis väga detailselt lahti kirjutatud. Toon kolm näidet:
1. Kaotada hoiualal lageraielangi ja turberaie langi maksimaalse suuruse piirang.
2. Kaotada automaatne KMH kohustus 100 ha metsa raadamise korral ning kohustuslik eelhinnang üle 100 ha suuruse maa-ala esmakordse metsastamise puhul.
3. Lisada kompensatsioonimeetmetena maade vahetamise võimalus ning ootelepingud.
Ja kokku on neid selliseid punkte analüüsis 18 tükki, mis näitab, et see on väga mahukas töö. Ehk siis keegi saab alati kasu. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani (SDE) arvamust tõlgendades saab kasu ikkagi see osapool, kes tahab kasu lõigata kaitsealade arvelt. Isiklikult MTÜ Hoiame Loodust esindajana paneb see analüüs meid ka ebavõrdsesse olukorda metsatööstusega, sest meie peame oma ettepanekud esitama otseselt oma nime alt ja meil pole sellist luksust, et me saaksime edastada ettepanekuid rahva raha eest tellitud analüüsi sisse põimitult.
Kui analüüs välja tuli, ei teadnud keegi avalikus inforuumis, et need pea 9 lehekülge pole üldsegi riigi tellitud töö osa. Analüüsist pole võimalik välja lugeda, et Sorainen on selle lisanud sinna oma algatuslikult.
Tekib paratamatult küsimus, et kui analüüsi oleks teinud mõni teine advokaadibüroo ja oleks andnud 9 lehekülge soovitusi, et meil tuleb looduskaitset tugevamaks muuta ja rangemaks, mitte leebemaks nagu Sorainen soovitab, kas siis oleks riigikantselei analüüsi heaks kiitnud? Või oleks öelnud, et makske raha tagasi kuna see analüüs sisaldab väga suures mahus teie isiklike juriidilisi seisukohti?
Isiklikult kaldun arvama, et Keit Kasemets oleks kohe nõudnud raha tagasi ja palganud uue advokaadibüroo, aga kuna need seisukohad haakuvad riigiametniku enda seisukohtadega, siis probleemi ei nähta. Samas, kas nüüd hakkabki nii olema, et kui riik tellib analüüsi, siis kirjuta sinna kokku, mida tahes ja kõik kiidetakse heaks või ole see ikkagi ühekordne juhtum? Ma pigem kaldun arvama, et sellist omaloomingut teistel eraisikutel ikkagi ei lubata teha, sest siis läheks süsteem kaosesse ja hakataks kokku kirjutama, mida iganes pähe tuleb.
Olukord on kahetsusväärne ja seab looduskaitse ühendused ebavõrdsesse olukorda metsatööstusega. Sorainen ütles Roheportaalile, et ökoloogilist poolt nad ei hinnanud, et selleks tuleks teha ka muudatusettepanekute mõjuhinnang.
Tänaseks on selge, et riigikantselei saadab analüüsi efektiivsuse ja majanduskasvu nõukotta, seal vaadatakse läbi majanduse vaatenurgast ettepanekud üle, sealt liiguvad valitsuse lauale ja siis juba ludinal riigikogusse ära koputamisele ja hiljem ilmselt öeldakse, et kus me pidime teadma, et muudatusettepanekute osas oleks pidanud tegema mõjude hinnangu – pealegi riik on nii vaene, et selleks raha pole.
Ausalt öeldes on olukord üsna hirmutav. Kui vanasti prooviti ikka kuidagimoodi veel varjata seda toiduahela süsteemi, siis nüüd on juba mindud nii jultunuks, et midagi ei varjata – lihtsalt teeme, sest meil on võim seda teha.
Lahendus, mida MTÜ Hoiame Loodust näeb on see, et analüüs visataks prügikasti. Olgugi, et see 15 000 läks siis vastu taevast või siis eemaldatakse analüüsist see osa, mida riigikantselei ei tellinud. Aga sellisel kujul ei saa seda küll kuskile saata, sest inimesed isegi ei saa aru, et mis on analüüs ja mis on ühe huvigrupi esitatud seisukohad.
Hr Jõks on alati minu hinnangul rõhutanud, et meil on demokraatlik riik ja lisaksin Hr Jõksile, et oleks õiglane, kui demokraatlikus riigis esitataks oma seisukohad huvigrupina, mitte peidetult riigianalüüsi.
Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust
53936991
mati@hoiameloodust.ee
Teemat arutame ka videos ja rohkem tarkust!
Kommentaarid
Postita kommentaar