MTFC_DV_009 ALLAR JÕKS: LOODUSKAITSEL EI OLE ÜLIMUSLIKKU SEISUNDIT INIMESTE HAKKAMASAAMISE EES

#GentlensFloralCabinet #AllarJõks #Sorainen #QuentinCrisp #AllarJõgger #MeMoMu #LaDolceVita #KillBillHelloVilly #MartinTeeFanClub #MEEZ112025

Hello Villy / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / Teedeni aed / MEEZ

https://en.wikipedia.org/wiki/La_Dolce_Vita
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122204833370295883&set=a.122204752190295883
*
Eesti Päevaleht / ARVAMUS _ 21.11.2025, 18:56
https://epl.delfi.ee/.../allar-joks-looduskaitsel-ei-ole...
Kui tahta omanikul raiet keelata, peab olema valmis seda ka hüvitama

Allar Jõks: looduskaitsel ei ole ülimuslikku seisundit inimeste hakkamasaamise ees

Allar Jõks
vandeadvokaat, endine õiguskantsler

Oli oodatav, et riigikantseleile tehtud analüüs metsamajanduse dereguleerimisest tekitab elavat arutelu ning toob lauale poolt- ja vastuargumente. Järelikult on analüüsi üks eesmärkidest saavutatud.

Teine eesmärk oli anda otsustajatele (efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, valitsus, riigikogu) sisend metsamajandamise õiguslikuks reguleerimiseks.

Seetõttu rahustaks panikööre, kelle arvates Sorainen lammutab Eesti loodushoidu.

Need, kes on kutsutud ja seatud, saavad analüüsist lähtuvalt otsustada, kas kehtivat regulatsiooni on vaja muuta või mitte.

Kokkuvõtlikult joonistus välja, et võrdlusriikides (Soome, Rootsi, Läti) on metsaomanikele seatud piiranguid vähem ja piirangute hüvitamiseks meetmeid/vahendeid rohkem. Olukorras, kus metsa osakaal on võrreldav.

Mis on valesti?
Kas ainult mulle tundub, et siin pildil on midagi valesti?

Õigustatakse, et rangem kaitse põhineb Eesti metsa bioloogilisel ja ökoloogilisel kohateadmisel. Paraku ühestki seaduse eelnõu seletuskirjast ma vastavat kohateadmist, mis õigustaks rangemaid piiranguid, välja ei lugenud.

Julgen väita, et erinevus ei tulene Eesti erakordsest erilisusest. Vaid kasinast kultuurist. Põhiseaduskultuurist.

Ja see on vähemalt samatähtis küsimus, mida tähendab Eesti väärtusruum. Kuna demokraatia tugevus põhineb haridusel ja kultuuril, siis metsamajanduse dereguleerimisest rääkides ma räägin demokraatia tulevikust.

Nigelast põhiseadusteadlikkusest annavad märku kõiketeadjate hüüatused, et loodust võib kaitsta ükskõik mis hinnaga. Avalikus arutelus kipub see karjuv vähemus paraku võimutsema vaikiva enamuse üle.

Mehaanilised järeldused põhiseadusest
Nad tuginevad põhiseaduse §-le 53, mille kohaselt igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda.

Sellest tehakse omakorda mehhaaniline järeldus, et „igaüks“ = „omanik“. Ja omanikule võib loomulikult panna kogu loodushoiu kulu ja valu.

Jättes tähelepanuta, et loodushoiuga seotud kulusid peab tõesti kandma igaüks.

Igaüks tähendab ka neid, kelle arvates mitte ükski kulu ei ole suur, seni kuni see tuleb kellegi teise taskust. Ja kelle arvates rahvuslik rikkus sünnib riigieelarvest. Ning kellel linnas diivanil lesides meeldib filosofeerida huntide õigustest.

Kuidas igaüks looduse hoidmisse panustab? Makse makstes, millest riik tõstab hüvitismeetmeid omanikele looduskaitseliste piirangute talumise eest.

Pole ülimuslikku positsiooni

Põhiseaduses ei ole looduse kaitsele antud ülimusliku positsiooni näiteks Eesti konkurentsivõime või eestimaalaste hakkamasaamise osas. Riik võib loomulikult seada looduse kaitsmise eesmärgil rangemaid piiranguid kui võrdlusriigid ja luua lendoravatele muinasaegsed tingimused. Aga siis peame maksumaksjatena olema valmis ka maksma omanikele nende piirangute talumise eest.

Meedias on avaldatud imestust, et mitmed Soraineni ettepanekud tõstavad halduskoormust, mitte ei vähenda neid. Selgitan.

Selleks, et vähendada erinevates mahukates dokumentides (näiteks kaitsekorralduskavad) sisalduvaid asjatuid piiranguid, tuleb teha ühekordne pingutus ja need läbi töötada. Samuti tuleb meeles pidada, et kaitse alla võtmisel ei tohi halduskoormust ja kulu vähendada, kui tulemusena erametsa omaniku kinnistu ilma piisava tõendusliku baasita piirangute alla pannakse.

Ajakirjanik küsib, et kelle huvides need ettepanekud on tehtud.

Puulusikaid rahvalaulu saatel treides vaesusesse
Need ettepanekud on Eesti huvides tehtud. Avatud arutelu aitab vähendada konflikti kahe unistuste Eesti vahel.

Esimeses on puutumatu loodus, treime rahvalaulu ümisedes puulusikaid, valmistame rahvariideid ja meie suurim sissetulek on Eestis linde vaatlemas käivad turistid.

Teine unistuste Eesti on selline, kus on hoitud loodus, konkurentsivõimeline tööstus ja rõõmsad eestimaalased, kes toovad oma tööga ise endale toidu lauale.

Loomulikult võime jätkata samamoodi ja analüüsis toodud ettepanekud sahtlisse panna.

Siis ei maksaks üllatuda, kui oleme end vaeseks reguleerinud. 

Kuva vähem