MTFC_DV_026 REBASED LINNA VALLUTAMAS: KAS PÄRNU LAPSED ON OHUS?
VIDEO> Rebased linna vallutamas: kas Pärnu lapsed on ohus?
VIDEO ⟩ Rebased panid ametnikud paragrahvipalli veeretama
Merle Rallmann
ajakirjanik
Grete-Liisa Sihver
multimeedia toimetaja
23. november 2025, 08:08
* Muret linnarebaste pärast peab aitama lahendada kogukondki.
* Vastutuse veeretamine ametnike vahel ei mõjuta rebaste käitumist.
* Metsloomad toovad kaasa parasiidid.
Pärnu Vana-Sauga lasteaia töötajad on juba mõnda aega märganud, et rebased luusivad õhtuhämaruses ja varahommikuti vabalt lasteaia õuel ja naabermajade vahel. Nad on abi otsinud nii keskkonnaametist kui Pärnu linnavalitsusest, kuid mõlemad veeretavad vastutuse oma õlult teisele.
Lasteaiaõpetajas tekitab peale rebaste võimalike haiguste levitamise kõhedust teadmine, et loomad võivad kanda kirpe ja puuke. Linnavalitsusest abi otsides sai ta teada, et nende ülesanne on ainult surnud loomade äravedu. Keskkonnaamet teatas, et nemad ei tegele linnas elavate tervete metsloomadega. «Nad aitavad vaid siis, kui loom on juba suremas. Kuhu me siis üldse pöörduma peame?» küsis õpetaja.
Eesti on alates 2013. aastast marutaudivaba riik ja rebaste marutaudi levitamist nähtavasti karta ei maksa. Küll võivad nad olla kärntõve kandjad ja tuua õuedele parasiite.
Vana-Sauga lasteaia direktor Reeli Tänavsuu pole reinuvaderiga kohtunud, ent töötaja kirjeldusi kinnitab kuuldu järgi. «Üks töötaja elab meil vahetult siin aia taga ja ta on neid näinud. Tema arvates on siin terve pesakond, sest vähemalt kolme poega on nähtud lasteaia õuel ja majade vahel. Päeval, kui lapsed on majas, neid siin ei ole,» rääkis Tänavsuu, kelle teada liiguvad rebased õhtuhämaruses või varahommikul. «Kui inimesed hommikul tööle tulevad, on neid nähtud,» täpsustas ta.
Rebaseid näinud õpetaja kahtlustavat, et üks täiskasvanud loom võib olla kärntõves, kuna ei näe kõige parem välja. «Kui need kolm kutsikat, keda siin mängimas nähti, on ilusad, siis võib-olla on siin rohkem pesakondi?» arutles direktor. «Aga võib ka olla, et ilu on vaataja silmades. Mina isiklikult ei ole ühtegi näinud.»
Lähtuvad eri seadustest
Omavalitsused juhinduvad Eestis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS). Selle 6. paragrahvi tõlgendavad Pärnu linnavalitsus ja keskkonnaamet aga täiesti erinevalt.
Keskkonnaameti hinnangul annab KOKS omavalitsusüksusele õiguse ja kohustuse tegelda muuhulgas näiteks mitteabitute, kuid kohalikele elanikele meelehärmi tekitavate linnaloomadega.
Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson märkis, et linnakeskkond on metsloomadele väga atraktiivne põhjusel, et seal leidub lihtsasti kättesaadavat toitu ning arvukalt varje- ja pesitsuspaiku, mistõttu muu hulgas rebased tihti linna kolivad. «Keskkonnaamet sekkub linnaruumis metsloomade ellu üksnes juhtudel, kui loom on sattunud hätta või abitus seisus,» selgitas Ritson. Siis teeb amet koostööd päästeametiga.
Ritsoni sõnutsi sekkub amet näiteks puhul, kus kaitsealune metsloom on loata looduslikust keskkonnast eemaldatud või tahtlikult on häiritud lindude pesitsust. Kui linnas elab terve rebane, peab mainitud seaduse järgi elanike heaolu silmas pidades tegelema temaga omavalitsus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus
Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Lisaks otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
Andmed: Riigi Teataja
Kommentaarid
Postita kommentaar