HV_JSP_003 METSKÜLA KOHTUASI ⟩ RIIGIKOHTUNIK: KUI VALLAVALITSUS TAHAB KOOLI SULGEDA, TULEB IGA PEREGA ÜKSHAAVAL ARUTADA / RIIGIKOHUS VÕTTIS ASJA ARUTADA AJAKIRJANDUSE SUURE TÄHELEPANU TÕTTU

#Riigikohus #IvoPilving #AndrusKarnau #Lääneranna #GalerieVillyLopermann #GerhardRichter #VillyLopmanFanClub #VillyKumariImedemaal #MeMoMu #JimiSynnipaev #HelloVilly #MEEZ112025

Galerie Villy Lopermann / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122115624117037035&set=a.122115624393037035
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122115668745037035&set=a.122115624393037035
*
https://www.postimees.ee/.../metskula-kohtuasi...

METSKÜLA KOHTUASI ⟩ Riigikohtunik: kui vallavalitsus tahab kooli sulgeda, tuleb iga perega ükshaaval arutada

Andrus Karnau
ajakirjanik
27. november 2025, 15:37

* Riigikohus võttis asja arutada ajakirjanduse suure tähelepanu tõttu
* Metsküla kooli sulgemist arutas viis riigikohtunikku, kes jõudsid üksmeelsele otsusele
* Riigikohus leiab, et koole võib sulgeda, aga seda tuleb teha pika etteteatamisega

Riigikohtunik Ivo Pilving ütles, et kui omavalitsus tahab kooli sulgeda, tuleb rääkida peredega ja iga lapse tulevikuga arvestada. Lääneranna vallavalitsus jättis selle tegemata, seepärast tühistas riigikohus koolide sulgemise otsuse.

AK: Riigikohtu istung oli juunis, miks Lääneranna koolide otsuse tegemine nii kaua aega võttis?

IP: Kohtuasjas oli palju õiguslikke argumente ja õiguslikke tahke, mis ei olnud kõige lihtsamad. Näiteks kuidas hinnata õiguslikult koolitee pikkust.

AK: Haldus- ja ringkonnakohus jõudsid selles asjas täpsest vastupidisele tulemusele. Kas te oskate seletada seda?

IP: Riigikohus võib minna kohtuasja sügavamale. Esiteks arutas seda asja viis kohtunikku, rohkem silmapaare ja erinevaid nägemusi. Riigikohtu saab valida menetlusasju, me ei pea tuhandeid asju kiiresti lahendama nagu madala astme kohtud, vaid võtame aega.

Süvenemine tähendab seda, et asjale võidakse vaadata teistsuguse pilguga.

AK: Eestis ei ole formaalselt pretsedendiõigust, aga kas teie tänane otsus on edaspidi ka esimeses ja teises astmes eeskujuks?

IP: Ma loodan ikka, sest riigikohus annab seaduse tõlgenduse. Ka riigikohus ise ei saa lihtsalt oma seisukohti muuta. Kui omavalitsus ei taha kohtus kaotajaks jääda, siis on tark riigikohtu seisukohtadega arvestada.

AK: Kas viis kohtunikku on tavaline ühes asjas?

IP: Enamasti üritame kolmekesi hakkama saada, viis kohtunikku tuleb, kui on põhimõtteliselt oluline küsimus, kus võib olla vaja seadust tõlgendada. Suurem kogu annab kindlama tulemuse. Viieses koosseisu tavaliselt üks või kaks jäävad eriarvamusele, aga seekord olime ühel meelel.

AK: Miks Metsküla koolikohtuasi oli riigikohtu jaoks huvitav ja tähtis?

IP: Lääneranna koolireform ei jää viimaseks, varem kohtupraktika puudus. Võib küll öelda, et tühine küsimus ja madalama astme kohtud on juba lahendanud, et mis me ikka urgitseme, aga meie pidasime ikkagi vajalikuks edaspidiseks üldisema sõnumi andmise ja pretsedendi loomise.

Eks see ka mõjutab, kui asi on pälvinud avalikkuse tähelepanu, ju siis nendes asjades oodatakse riigikohtu otsust.

Meie nägime, et peredega ei räägitud. Kui koolireformi teha, siis on iga laps oluline, igal lapsel on oma probleemid, mis võivad tekkida koolitee pikkusega. Siin ei jää midagi muud üle, kui võtta iga laps ükshaaval ette. See ei ole midagi üle mõistuse koormavat, sest igal lapsel on klassijuhataja. Koolide kaudu saab seda teha. Kuna see jäi tegemata, siis me ei saa rääkida, et kõike olulist on arvesse võetud.

AK: Kas see ongi põhiline argument, et vallavalitsus ei teadnud, mis saab igast lapsest?

IP: Vallavalitsus uuris üldiselt ja püüdis niimoodi teha, et üldjoontes ajab asja ära. Suures pildis võibki öelda, et küllap oli nii õigustatud, aga igale lapsele tuleb leida lahendus. Kui seda ei ole uuritud, siis ei saa ka kindel olla, kui suured saavad olema näiteks koolitranspordi kulud. Kui seda ei tea, kuidas me saame teada, kas reformi kasu on suurem kahjust. Ja mitte lihtsalt 50:60 tüüpi hinnang, vaid kuluarvestus peab näitama reformi ülekaalukat vajalikkust.

AK: Mis teil endal kõige rohkem südamel?

IP: See, et me nägime vigu, ei tähenda, et ühtegi reformi ei tohi Eestis teha ega ühtegi kooli kinni panna. Küsimus on kuidas reformi tehakse ja koole suletakse. Inimestega tuleb rääkida, küsitakse muresid. Sel on emotsionaalne inimväärikuse austamise pool, aga ka tehnokraatlik pool, et lõpuks kulud kokku lüüa.

Vallavalitsus ei teadvustanud või ei pööranud üldse tähelepanu, et kui laps on kooli võetud, siis on antud lubadus, on tekkinud kohtulikult kaitstav õigus. See on sama, kui sõlmin lepingu erakooliga, kes ei saa poole kooliastme vältel öelda, et me lõpetame ja käige kusagil mujal. Omavalitsusel on vastutus ja kohustus lasta lapsel kooli lõpuni käia, sellest saab taganeda, aga sel peab olema ülekaalukas põhjus ja selge hädavajadus. Koolireformi peaks tegema pikaajalise vinnaga. Erandid on võimalikud, aga selleks peab olema tungiv vajadus, mitte lihtsalt poliitiline valik, kus volikogu enamus peab niimoodi otstarbekaks. 

Kuva vähem