MeMoMu_THOT_001 MARGUS TSAHKNA PÄRAST IISRAELI-VISIITI

/.../
MargusTsahkna: Läänekalda teema tõstatasin ma väga selgelt ka kohtumisel välisministriga. Meie asi on ka oma headele sõpradele öelda, mis meid häirib, seda me oleme alati teinud. Ei ole nii, nagu sa sõnastasid, et sõdige nii kaua, kui tahate. Me oleme väga selgelt näidanud poliitilist tuge nii USA-le kui ka Iisraelile selles, mis puudutab Iraani režiimi nõrgestamist. Aga kindlasti ei ole me huvitatud sellest, et sõda kestaks ja eskaleeruks kogu regioonis võimalikult kaua.
/.../

#MargusTsahkna #IsaacHerzog #OperationEpsteinoDistracto #ErioperatsioonWegebau #TheHonourOfTaking #MeMoMu #MEEZ032026

Martin Tee Fan Club / Endel Lepp Fashion House Kürblasse elama / Teedeni aed / MEEZ

https://www.youtube.com/watch?v=pO2jDKLKxsU
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122170758326896142&set=a.122170758572896142
*

Delfi / MAAILM _ 17.03.2026, 19:00

https://www.delfi.ee/.../intervjuu-margus-tsahkna-parast...

INTERVJUU | Margus Tsahkna pärast Iisraeli-visiiti: kellelgi ei ole praegu plaanis hakata Iraanis maavägedega sõdima

Kaarel Kressa
kaarel.kressa@delfi.ee

Toimetas: Henrik Ilves
henrik.ilves@delfi.ee

Välisminister ei ole nõus väitega, et Eesti ainult Iisraelile takka kiidab. „Mitte kellegi huvides ei ole pikaajaline konflikt,“ ütles Margus Tsahkna.

Välisminister Margus Tsahkna oli teisipäeval visiidil Iisraelis, kohtudes välisminister Gideon Sa’ari ja president Isaac Herzogiga.

Miks olete just praegu Iisraelis?
Minu Iisraeli-visiit oli väga pikalt planeeritud ja jäi pool aastat tagasi ära, kuna siis algas siin Iraani-poolne pommitamine. Nüüd on jälle sõda täie rauaga käimas, aga otsustasin ikkagi lühikesele visiidile tulla, et näidata selgelt Eesti toetust sellele, mis puudutab Iisraeli ja USA tegevust Iraani režiimi vastu. Iraani režiim on reaalselt toetanud ja toetab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, teiseks on vaja kahepoolset koostööd, mis puudutab eelkõige kaitsetööstust ja kaitsevõimet. Ja muidugi ka see, et tahtsime saada võimalikult lähedalt pildi sellest, mis siin regioonis toimub. Mis on Iisraeli plaanid, kuidas nemad näevad kogu seda eskaleerumist, kui kaua see võib kesta.

Mis on Iisraeli plaanid seoses Iraani ja Liibanoniga?
Iraaniga seoses: ikkagi jätkata tegevust, et režiimi nõrgestada. See on tuumarajatiste, kogu tuumaprojekti elimineerimine, samamoodi raketivõimekuse vähendamine. Nad on selles väga edukad olnud ja see mõjutab ka võib-olla eeltingimusi režiimi muutmiseks.

Sain sellest päris hea ülevaate, viimase ööga on järjekordselt maha võetud kaks väga olulist režiimi tegelast. Iisraeli tegevusest saab väga hästi aru, sest Iraani režiimi otsene eesmärk on olnud Iisraeli hävitamine sõna otseses mõttes. Liibanoni teemal on Iisraeli poolt vaadatuna tegu taas julgeoleku kindlustamisega. Eks kõik on kogu regioonis murelikud, et kui kaugele see eskaleerub.

Kui asja nüüd ka Euroopa suunalt vaadata, siis riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Itaalia on väga selgelt võtnud seisukoha, et Iisrael ei peaks maavägedega Liibanoni tungima ja sõda võiks ruttu lõppeda, kuna muidu ähvardab Liibanoni riiki häving ja sellel on tagajärjed ka Euroopale. Kas see ei ole nii?
No mina ei saanud täna küll kinnitust, et Iisraelil oleks plaan Liibanon vallutada ja tungida maavägedega sinna sisse. Saime ülevaate nendest oper atsioonidest, mida tehakse Hezbollahi vastu, mis on konkreetselt terroristlik organisatsioon, nagu Eesti ja Euroopa Liit on kuulutanud juba aastaid tagasi. Muidugi ei ole keegi õnnelik, kui Liibanoni valitsus kukub. Aga Euroopa poolt siin ei olegi lahkarvamusi. Tulin siia sõna otseses mõttes otse Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt, seal oli ka see teema üleval.

Kindlasti räägiti ka sellest, kuidas enamik meie suuremaid Euroopa liitlasi ei ilmuta mingit soovi hakata Iraanis sõdima ja eriti mitte maavägedega. Mis olukorda paneb see Eesti-suguse riigi, kui USA soovib meilt mingit osalust, olgu maal või merel?
No kellelgi ei olegi plaani hakata Iraanis maavägedega sõdima. USA ei ole oma konkreetset ettepanekut ega palvet esitanud. Eesti positsioon on, et oleme alati valmis arutama. Siinse regiooni julgeolekuolukord mõjutab meid otseselt.

Üks osa puudutab Iraani toetust Venemaale: oleme ausad, et Venemaa ja Iraan on sama mündi kaks eri poolt, mis kokkuvõttes ohustavad otseselt ka meie julgeolekut. Teiseks see, mis toimub näiteks rahvusvahelise kaubanduse, naftahinna ja kõige muuga, lööb otseselt ka Euroopa majandust. Eesti on olnud väga selgelt nii USA-le kui ka NATO sees usaldusväärne partner, me oleme avatud kõigele, kui tehakse mingisuguseid konkreetseid ettepanekuid. Ja kui on ka kokku lepitud ja avatud, mis on reaalsed eesmärgid. Aga selliseid ettepanekuid veel ei ole tehtud.

Te teate minust paremini, et Lähis-Idas on igal mündil rohkem kui kaks poolt. Üks näide on see, et Iisrael paistab olevat huvitatud sõja pikemast jätkamisest ja juhtumisi ei lähe ka see ju üldse vastuollu Venemaa huvidega. Mida meie sooviksime, kas sõja kiiret lõppu või režiimi lagunemist?
Seda, et Iraani režiim ei oleks võimeline enam ähvardama kogu maailma oma tuumaprogrammiga. Et ta ei suudaks külvata terrorit kogu regioonis. Ja Iraani režiim on 47 aasta jooksul ka otseselt tegutsenud Euroopas. Iraani režiimi nõrgestamine on kindlasti meie huvides ja teiseks kindlasti see, et Iraan ei suudaks anda mitte mingisugust reaalset toetust Vene agressioonile Ukraina vastu.

Kindlasti me ei ole keegi huvitatud, et see sõda veniks võimalikult pikaks. Kui lähiajalugu vaadata, siis ükspuha, kas Afganistanis või Iraagis ei ole sellest mingisugust kasu olnud. Tõdeme järjekordselt, et pikaajalised sõjalised konfliktid löövad globaalset majandust, kogu kaubavahetust ja kõike seda, mida kogu Euroopa tundis kohe esimestel päevadel bensiinijaama minnes. Me ei ole sellest absoluutselt huvitatud.

Aga miks siis on meie sõnum Iisraelile, et palun sõdige, kellega tahate ja nii kaua, kui tahate?
Kust sa võtad, et see meie sõnum on?

Ma kuulen küll, et Eesti regulaarselt tuletab Iisraelile meelde, et tsiviilisikuid ei ole vaja tappa ja me üldse ei ole rahul sellega, „mis Läänekaldal toimub“. Aga Iisraeli vastuseks paistab olevat viisakas vaikimine, kuna nad teavad, et tegelikult need sõnad ei kaalu midagi ja pressikonverentsi lõpuks patsutame neile õlale ja ütleme, et nad on ikkagi meie parimad sõbrad.

Läänekalda teema tõstatasin ma väga selgelt ka kohtumisel välisministriga. Meie asi on ka oma headele sõpradele öelda, mis meid häirib, seda me oleme alati teinud. Ei ole nii, nagu sa sõnastasid, et sõdige nii kaua, kui tahate. Me oleme väga selgelt näidanud poliitilist tuge nii USA-le kui ka Iisraelile selles, mis puudutab Iraani režiimi nõrgestamist. Aga kindlasti ei ole me huvitatud sellest, et sõda kestaks ja eskaleeruks kogu regioonis võimalikult kaua.

Kui nüüd tulla Eesti eluliste huvide ehk Vene agressiooni tõrjumise juurde, siis on räägitud ka Iisraeli-Ukraina võimalikust koostööst, eelkõige just õhutõrje valdkonnas. Mis on selle kohta viimased signaalid ja info, kuidas on need riigid hakanud omavahel läbi saama?
Rääkisin eile enne siia lendamist päris pikalt Ukraina välisministriga ja tõepoolest tundub, et Ukraina on vajalik kõigile piirkonna riikidele oma kogemuse, ekspertiisi, innovatsiooni ja võimetega. Mulle tundub, et lähiajal näeme ka suuremat koostööd Iisraeli ja Ukraina vahel. Oleme rääkinud, et Ukraina vajab lääne sõjalist ja finantstuge, aga tegelikult on Ukraina ka see, kes meie regioonis aitab tulevikus tagada julgeolekut oma võimete ja kogemustega tagada. Ja nüüd näeme, et mitte ainult meie regioonis, vaid ka siin on Ukraina väga vajalik. 

Kuva vähem