MeMoMu_THOT_093

🇪🇪 LENNART MERI 97 🇪🇪
Täna on president Lennart Meri 97. sünniaastapäev ja tänavu möödub ka 50 aastat raamatu „Hõbevalge” ilmumisest.
*
Meestemoemuuseum #MeMoMu plaanib koostada 2020. aasta Kirbla tee-ehitustööde teemalise näituse
Kui teie peres on säilinud lugusid või fotosid nende töödega seoses, andke palun teada: Endel Lepale telefonil 112 või e-postiga Kumari Vaimule kumari.vaim@elfh.com.
*
*
5 h
·
🇪🇪 Lennart Meri 97 🇪🇪
Täna on president Lennart Meri 97. sünniaastapäev ja tänavu möödub ka 50 aastat raamatu „Hõbevalge” ilmumisest. „Hõbevalget” trükiti 32 000 eksemplari, mis Lennart Meri sõnul müüdi läbi kahe päevaga.
🌊 „Hõbevalge” on sillaks eri rahvaste ning looduse ja inimese vahel, aga lisaks sellele ütleb Lennart Meri: „Meie reisikiri võiks olla sild luule ja täppisteaduste vahel”. Raamatu järelsõnas nimetabki ta „Hõbevalget” luuleraamatuks ja ütleb, et muinasluulest kirjutades on ta ainult harva mõelnud ajaloo peale, sest ajaloo puhul saab öelda, et „see võis nii olla ja tõenäoliselt oligi”, aga oma raamatus on ta lähtunud küsimusest „kas see võis nii olla?”. Killukesi „Hõbevalgest”:
🌊 „Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja. Nii vanal rahval tekib varem või hiljem nostalgiline soov kokku sõlmida katkenud seosed, üritada kahekõnet seal, kus nooremad oskaksid ainult monoloogi nõuda, ja nii oleme kokku kandnud õige suure rahvaluulekogu, vist suurima, kui mõõta rahvaarvu suhtes. Ometi oli ka selline aeg, kus allikail ja alasti kaljudel veel puudusid meie nimed, kus Eesti oli alles loomisjärgus. Meil ei olnud oma sõna mere nimetamiseks.”
🌊 „Läänemeresoomlaste jõudmine Baltikumi kutsus ellu sootuks uue nähtuse, mida nimetame merekultuuriks ja merekultuseks. See arenes mereliste naaberrahvaste tugeva mõju all. Seevastu säilitas metsaja põllukultuur orgaaniliselt oma järjepidevuse vanade algupäraste elementidega. Eestlase karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast, mistõttu ühe uurija arvates oleme alati „natuke rahutud” ja isegi oma unelemistes „ärkvelt sillerdavad”.”
🌊 „Meid ei olnud palju, kõigest kaks tuhat hinge. Siiski ei olnud me siin rannas esimesed. Kes olid enne? Võib-olla baskid? Ei tea, ei mäleta. Üks nende eluasemeid asus Kundas, teine, veelgi vanem, avastati hiljuti Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. Nimetagem neid Kunda rahvaks. Nad elavad meis vaikselt edasi. Laenasime selle rahva keelest uuele nähtusele uue sõna: meri. See on kümme tuhat või enamgi aastat vana. Tunneme ta ära paljudes keeltes, millega meil on vähe ühist või pole seda hoopiski. Slaavi keeltes kõlab meri more, prantsuse keeles mer, ladina keeles mare.”
👇Uuri Lennart Meri enda mõtteid ja vastukaja teosele meie veebinäituselt „Üks Meri kõik”! 👇
📸 Teet Malsroos. 2001.Eesti Rahvusraamatukogu fotoarhiiv. Kuva vähem

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused