MeMoMu_THOT_034 MATI SEPP: AEG LÕPETADA KARISTAMATU KESKKONNAHÄVING

Raiemahud Lahemaal on tuhandetes tihumeetrites ja kõik toimub keskkonnaameti teatiste alusel, kuigi isegi ameti seest on loo autorile öeldud, et see pole õige. «Nii mastaapsete raiete puhul on asjakohane hindamine möödapääsmatu, kuid see on jäetud tegemata,» leiab Mati Sepp.
/.../
Selle direktiiviga (EL) 2024/1203 on olukord aga märksa teistsugune – antud direktiivi põhimõtted tulnuks Eesti seadustesse üle võtta juba varem (eelmine versioon oli aastast 2008). Karistusseadustikus on direktiivi vana versioon küll osaliselt olemas, kuid uusim ja karmim versioon on siiani üle võtmata, mis annabki ametnikele liigse vabaduse.

Direktiivi põhimõte on väga lihtne: kui riigiametnik on raieteatisi väljastades tegutsenud õigusvastaselt või tegutsenud oma tööd tehes väga hooletult, siis seda käsitletakse kuriteona (direktiiv kohustab liikmesriike kriminaliseerima teatud keskkonnakahju tekitamise ja see hõlmab ka raske hooletuse juhtumeid, kuid see ei sätesta, et (ametniku) iga õigusvastane tegevus või hooletus on kuritegu – toim).
/.../
Prokuratuur ei välistanud oma vastuses, et KeAs võib olla probleeme, kuid soovitas meil minna kohtusse. Saime läbi lillede noomida, et üldse kirjutasime selgitustaotluse – prokuratuuri teatel peaksime esmalt ära kasutama kõik muud juriidilised vahendid, enne kui hakata prokuratuurilt uurima, kas riigiametnikud tegutsevad seaduslikult. See on minu arvates kummaline: kui mul on kuriteokahtlus riigiasutuse suhtes, kas pean siis tõesti esmalt ise kõik kohtud ja Euroopa instantsid läbi käima, et alles siis «moraalselt» prokuratuurilt abi paluda?

Looduskaitsjad on kõik asutused juba läbi käinud ja Eesti riigi suhtes on algatatud Euroopa Komisjoni menetlus, kuna umbes 14 aastat jutti kahjustati oluliselt Natura 2000 elupaikasid. Kahtlustuse järgi jätkub kahjustamine tänaseni läbi väljastatavate raieteatiste. Öelda, et MTÜ pole piisavalt teinud, on prokuratuuri poolt pehmelt öeldes kummaline seisukoht. Ma küsiks otse: mida on prokuratuur teinud kõik need aastad?
/.../
Natura 2000 aladel tuleks algatada raiete suhtes ulatuslik tagantjärele hindamine, mille käigus tuleks välja selgitada, kas seal tehtud kahjud liigituvad oluliste keskkonnakahjude hulka, ning seejärel tuleks hakata prokuratuuril tööle, üks kuriteomenetlus korraga.

Ajastu, kus keskkonna hävitamine on karistamatu, peab lõppema. Seadusruum selleks on loodud juba üle kümne aasta tagasi, kuid selle rakendamata jätmist peaks uurima prokuratuur. MTÜ Hoiame Loodust tegeleb juhtumitega, mille mõju on üleriigiline ja mille lahendamise edu on Eesti riigi heaolule hoomamatu väärtusega. Kellel saaks olla midagi selle vastu, kui riigiametnikel tekib lõpuks otsene vastutus oma töö eest?​

#MatiSepp #HoiameLoodust #Keskkonnaamet #Riigiprokuratuur #RMK #nATURA2000 #GalaktikaLotwoman #KaieViles #AivarVendelpomm #SuurPluss #DonArmandoHeldus #TeedeniAednik #VisitKyrbla #GentlemensFloralCabinet #LõbumajaGalerii #ErioperatsioonWegebau #OperationEpsteinoDistracto #TheHonourOfTaking #MeMoMu #MEEZ032026

Kürblasse elama / Martin Tee Fan Club / Endel Lepp Fashion House / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / Teedeni aed / MEEZ

https://www.youtube.com/watch?v=pO2jDKLKxsU
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122171500232896142&set=a.122170758572896142
*
Postimees :
https://arvamus.postimees.ee/.../mati-sepp-aeg-lopetada...

MATI SEPP ⟩ Aeg lõpetada karistamatu keskkonnahäving: riigiametnikud ei vastuta Natura 2000 metsade eest

Mati Sepp
looduskaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige
19. veebruar 2026, 00:01

* MTÜ Hoiame Loodust süüdistab võime, et riigiametnikud ei vastuta looduskahju eest.

* Prokuratuur ei algatanud keskkonnaameti suhtes menetlust ja suunas MTÜ kohtusse.

* MTÜ nõuab ELi keskkonnadirektiivi kiiret ülevõttu ja Natura 2000 raiete kriminaaluurimist.

Metsateemadele keskendunud looduskaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp vahendab oma nägemust sellest, miks talle tundub, et riigiametnikud ei vastuta oma tegevuse eest.

MTÜ Hoiame Loodust on töötanud juba mõnda aega selle kallal, et välja selgitada, miks riigiametnikud justkui ei vastuta ühegi otsuse eest. See olukord on muserdanud tavakodanikke, sest tundub ülekohtune, et iga väiksemgi viga erasektoris võib kaasa tuua menetluse, aga riigiametnikel on justkui puutumatus.

MTÜ pöördus prokuratuuri poole selgitustaotlusega, kus andsime ülevaate sellest, mis keskkonnaametis (KeA) toimub. Meie soov oli teada saada, milliste paragrahvide alusel tuleks teha vajadusel kuriteoteade või kust maalt algab prokuratuuri silmis riigiametniku kuritegu. Prokuratuur aga ei käsitlenud meie selgitustaotlust selgitustaotlusena, vaid muutis selle iseseisvalt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teateks KeA suhtes. Kuna vastus muudeti menetlusdokumendiks, siis kaasneb sellega hulk paragrahve, mis keelavad vastuse avaliku avaldamise. Ka KeA sai teate, et prokuratuur ei algatanud nende suhtes menetlust.

Poolteist aastakümmet keerutamist

Seda, miks prokuratuur otsustas meie selgitustaotluse ümber muuta kriminaalmenetluse avalduseks, me veel ei tea. Kuid prokuratuurile selgitustaotlust esitades võtsime üheks aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 kõige uuema versiooni. Direktiiv käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu. See on päris karm direktiiv ja iga riigiametnik peaks seda ju pelgama.

Direktiividega on aga see konks, et need pole otsekohalduvad, vaid Eesti Vabariik (nagu kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid) peab need üle võtma oma seadustesse. Ilmselt on paljud kuulnud poliitikute nurinat, et meie riigiametnikud võtavad erinevate direktiivide reegleid väga innukalt üle ja elu on läinud seetõttu ülereguleerituks.

Kui direktiivi õigel ajal üle ei võta, algatab Euroopa Liit menetluse ja maksumaksja maksab riigikassa kaudu trahvi. Nii see direktiivide süsteem peaks käima. Näiteks linnurahu nõue tuleb Euroopa Liidu elupaikade- ja linnudirektiividest.

Selle direktiiviga (EL) 2024/1203 on olukord aga märksa teistsugune – antud direktiivi põhimõtted tulnuks Eesti seadustesse üle võtta juba varem (eelmine versioon oli aastast 2008). Karistusseadustikus on direktiivi vana versioon küll osaliselt olemas, kuid uusim ja karmim versioon on siiani üle võtmata, mis annabki ametnikele liigse vabaduse.

Direktiivi põhimõte on väga lihtne: kui riigiametnik on raieteatisi väljastades tegutsenud õigusvastaselt või tegutsenud oma tööd tehes väga hooletult, siis seda käsitletakse kuriteona (direktiiv kohustab liikmesriike kriminaliseerima teatud keskkonnakahju tekitamise ja see hõlmab ka raske hooletuse juhtumeid, kuid see ei sätesta, et (ametniku) iga õigusvastane tegevus või hooletus on kuritegu – toim).

Lihtne ja loogiline, aga keeruliseks läheb asi seetõttu, et meil on kuidagi suudetud vältida direktiivi ülevõtmist juba ligemale 14 aastat. (See väide on juriidilises mõttes väär. Direktiiv on üle võetud, kuid iseküsimus on see, kuivõrd eesmärgipärane on tulemus. Uue, 2024. aasta direktiivi väljatöötamise vajaduse tingiski see, et vana ei osutunud piisavalt tulemuslikuks – toim.) Kuidas see on ametnikel õnnestunud ära peita Euroopa Komisjoni eest, on minu jaoks müstika (vt eelmine toimetuse märkus – toim). Kõige uuemat versiooni pole siiani võetud üle isegi mitte karistusseadustikku. See on loonud olukorra, kus riigiametnikud pääsevad üsna lihtsalt igasugusest vastusest (uue direktiivi ülevõtmise tähtaeg 21. mai 2026 pole veel kätte jõudnud – toim).

Kui looduskaitse otsib abi

Kuid arusaamatuks jääb, miks prokuratuur või ministeerium, kelle alla prokuratuur kuulub, sellist olukorda aktsepteerib. Sellele hetkel veel vastust pole. Kuna oleme ikkagi keskkonnaorganisatsioon, siis oleme sisenenud natuke tundmatutesse vetesse ega tea isegi täpselt, kuhu oma uurimisega välja jõuame. Igatahes proovime veel luua selgust ja leida lahendusviise.

Prokuratuur ei välistanud oma vastuses, et KeAs võib olla probleeme, kuid soovitas meil minna kohtusse. Saime läbi lillede noomida, et üldse kirjutasime selgitustaotluse – prokuratuuri teatel peaksime esmalt ära kasutama kõik muud juriidilised vahendid, enne kui hakata prokuratuurilt uurima, kas riigiametnikud tegutsevad seaduslikult. See on minu arvates kummaline: kui mul on kuriteokahtlus riigiasutuse suhtes, kas pean siis tõesti esmalt ise kõik kohtud ja Euroopa instantsid läbi käima, et alles siis «moraalselt» prokuratuurilt abi paluda?

Looduskaitsjad on kõik asutused juba läbi käinud ja Eesti riigi suhtes on algatatud Euroopa Komisjoni menetlus, kuna umbes 14 aastat jutti kahjustati oluliselt Natura 2000 elupaikasid. Kahtlustuse järgi jätkub kahjustamine tänaseni läbi väljastatavate raieteatiste. Öelda, et MTÜ pole piisavalt teinud, on prokuratuuri poolt pehmelt öeldes kummaline seisukoht. Ma küsiks otse: mida on prokuratuur teinud kõik need aastad?

Prokuratuur viitas, et kui Karula rahvuspargi raied peaks RMK poolt ellu viidama, võib olla alust menetluseks. Kuna aga paljud raieteatised on hetkel metsiste tõttu pausil, polevat veel «olulist keskkonnakahju». Vastusest ei selgu aga, kas MTÜ Hoiame Loodust peab ise hakkama olulist kahju tõendama ja uurimistööd tegema või piisab selgest kahtlustusest. Loodame, et ka KeA mõistab prokuratuuri kirja lugedes, et ei ole mõistlik lasta RMK-l metsise elupaiku maha raiuda, et siis hiljem tagajärgedega tegeleda.

Häving Natura 2000 aladel

Kui Karula teatised kõrvale jätta, kus tänaseks on tehtud ainult väga väike osa raietest, siis teistest Natura 2000 aladest on nagu sõda üle käinud. Meie hinnangul on juba tehtud oluline keskkonnakahju, mis paraku jätkuvalt süveneb. Siinkohal ootaks küll prokuratuurilt iseseisvat julgust asja uurida. Kuid kuna olen looduskaitses tegutsenud juba umbes üheksa aastat, siis tean väga hästi, et siin ametnike seas ei liiguta keegi lilleõit, kui ise tagant ei torgi ja initsiatiivi üles ei näita.

Hoolimata sellest, et ühelegi riigiasutusele ei paista meeldivat, et me selle teemaga tegeleme, me siiski jätkame oma tööd, sest õigusriigis peab valitsema kord. Julgust asjaga edasi minna andis ka KeA seest saadud mitteametlik seisukoht, et neid raieteatisi küll ei tohiks välja anda nii, nagu ameti metsaosakond seda teeb.

Kui Eesti riigis valitseks demokraatia ja seaduslik kord, siis tuleks direktiiv, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, kohe seadustesse üle võtta (see on autori moraalne nõue: Euroopa Liidu seatud tähtaeg on 21. mai 2026 – toim), mitte jääda ootama, kuniks Euroopa Komisjon avastab meie riigi skeemi, mis kaitseb ennekõike riigiametnikke kuriteomenetluste eest (sellise skeemi olemasolu pole vaja eeldada, sest praegu puuduvad seadused, mille järgi oleks ametnike käitumine kuritegelik – toim).

Natura 2000 aladel tuleks algatada raiete suhtes ulatuslik tagantjärele hindamine, mille käigus tuleks välja selgitada, kas seal tehtud kahjud liigituvad oluliste keskkonnakahjude hulka, ning seejärel tuleks hakata prokuratuuril tööle, üks kuriteomenetlus korraga.

Ajastu, kus keskkonna hävitamine on karistamatu, peab lõppema. Seadusruum selleks on loodud juba üle kümne aasta tagasi, kuid selle rakendamata jätmist peaks uurima prokuratuur. MTÜ Hoiame Loodust tegeleb juhtumitega, mille mõju on üleriigiline ja mille lahendamise edu on Eesti riigi heaolule hoomamatu väärtusega. Kellel saaks olla midagi selle vastu, kui riigiametnikel tekib lõpuks otsene vastutus oma töö eest? 

Kuva vähem