MeMoMu_HL_017 ÕIGE MEHE TEGU _ TIIU RITARI / OLARI MIITER _ 17. HÄBILUGU

Olari Miiter: Vanemad, vaadake oma laste käitumisele otsa. Kui teie 12–13-aastane laps peab normaalseks väiksema ja nõrgema kambakesi alandamist, kinni hoidmist, tõukamist ja mõnitamist, siis see ei ole “lihtsalt laste asi”. See on kasvatuse, väärtuste ja iseloomu küsimus. Mõelge oma laps sellesse olukorda, kui teda kiusatakse kellegi poolt - kuidas tundub?
Ja kõigile täiskasvanutele: kui te näete midagi sellist ja lähete lihtsalt mööda, siis te ei ole neutraalsed. Te olete vaikides kiusaja poolel. Aga reaalsus oli see, et kõik jalutasid mööda, kuigi kiusamine oli ilmselge.
Ühiskond ei lähe katki suurte loosungitega. Ühiskond on pers*s juba siis, kui üks väike laps jäetakse üksi 15-pealise pundi ette ja keegi ei tee midagi.
Kui sa näed lapse kiusamist ja ei sekku, siis ära räägi hiljem hoolivast ühiskonnast. Sellise olukorras sekkumine pole uhkuse asi, see on sinu kohustus lausa, et lõpetada see terror sellel hetkel.
*
Meestemoemuuseum plaanib koostada 2020. aasta Kirbla tee-ehitustööde teemalise näituse
Kui teie peres on säilinud lugusid või fotosid nende töödega seoses, andke palun teada: Endel Lepale telefonil 112 või e-postiga Kumari Vaimule kumari.vaim@elfh.com.
*
*
Tiiu Ritari > Nursipalu, Väimela ja Võrumaa kaitseks
20 h
·
Õige mehe tegu
Kui sa näed lapse kiusamist ja ei sekku, siis ära räägi hiljem hoolivast ühiskonnast. Pärnakas näitab eeskuju, mis kulub siia meiekanti ka ära - nii meestele kui naistele kui lapsevanematele ja õpetajatele ja koolidirektoritele veel eriti. Kõigile.
____________________________________
Olari Miiter
29. märts kell 21:05
·
Täna õhtul nägin Pärnus Niidu tänava Rimi ees puhast kambakat, mõnitamist ja alandamist laste vormis.
6–7 varateismelist tüdrukut kiusasid väikest, umbes 7–8-aastast poissi. Tõukamine. Mõnitamine. Kinni hoidmine. Prügikastide vahele surumine. Ja täiskasvanud kõndisid mööda, nagu midagi ei toimuks. Nagu päriselt, täiskasvanud?
See ei olnud mäng. See ei olnud “laste omavaheline asi”. See oli jõhker alandamine kambavaimus.
Jälgisin olukorda mõnda aega, et saada aru, kas tegu on mingi rumala mängu või päris kiusamisega. Oli päris kiusamine. Selgelt. Süsteemselt. Ühe väiksema ja nõrgema lapse arvelt.
Sekkusin. Ütlesin, et nüüd aitab – kõik laiali ja jätke poiss rahule. Muidu olen sunnitud kutsuma politsei (kes Ojas kunagi elasid, need teavad, et kui kellelegi tehti liiga, siis karistus tuli kiiresti - ja see karistus ei olnud politsei).
Vastus oli klassikaline: “Me niisama mängime.”
Ei. See ei olnud mäng. See oli kambaga terroriseerimine.
Sõitsin korraks ära, aga süda ei andnud rahu. Keerasin tagasi. Selleks ajaks oli sama poiss juba Niidupargi poole edasi veetud ja kiusamine käis seal edasi. Niipea kui mu auto ilmus, jooksid kõik laiali.
Poiss ütles ise ausalt välja: jah, teda kiusatakse pidevalt, see ei ole uus asi, ja need ei ole tema sõbrad.
See tähendab, et tegu ei olnud ühe halva õhtuga. See oli muster.
Vanemad, vaadake oma laste käitumisele otsa. Kui teie 12–13-aastane laps peab normaalseks väiksema ja nõrgema kambakesi alandamist, kinni hoidmist, tõukamist ja mõnitamist, siis see ei ole “lihtsalt laste asi”. See on kasvatuse, väärtuste ja iseloomu küsimus. Mõelge oma laps sellesse olukorda, kui teda kiusatakse kellegi poolt - kuidas tundub?
Ja kõigile täiskasvanutele: kui te näete midagi sellist ja lähete lihtsalt mööda, siis te ei ole neutraalsed. Te olete vaikides kiusaja poolel. Aga reaalsus oli see, et kõik jalutasid mööda, kuigi kiusamine oli ilmselge.
Ühiskond ei lähe katki suurte loosungitega. Ühiskond on pers*s juba siis, kui üks väike laps jäetakse üksi 15-pealise pundi ette ja keegi ei tee midagi.
Kui sa näed lapse kiusamist ja ei sekku, siis ära räägi hiljem hoolivast ühiskonnast. Sellise olukorras sekkumine pole uhkuse asi, see on sinu kohustus lausa, et lõpetada see terror sellel hetkel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused