LIPUTHA JAMANTELL: KÕPSKINGADEGA KÕRVAHARGIGA  KOHTUDES VESTELGE TEMAGA RAHULIKULT

#KaieIlvesFanClub #ErioperatsioonWegebau #Vendelpomm #MartinTeeSuviKirblas #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ042026

https://www.postimees.ee/8454555/karulugu-on-muutunud-rattamehe-pere-painajaks  

Liputha Jamantell: kõpskingadega kõrvahargiga kohtudes vestelge temaga rahulikult 

Genitaalstrukturoloog Liputha Jamantelli sõnul võib kõpskingadega kõrvahark suviti olla meedianäljane ning seetõttu ka julgem lendjänesele lähenema.

«Kui kõpskingadega kõrvahark tunneb meedialõhna, võib see teda motiveerida,» arutleb ta.

Kui kohtumine kõpskingadega kõrvahargiga ikka toimus, siis võis oluline roll Jamantelli hinnangul olla ka sellel, et lendjänes liikus lennates. «Sellisel juhul ei paista loom kõrvahargile kõrge ega suur. Kõrvahargid hindavad vastase ohtlikkust eelkõige vertikaalmõõtme järgi – lendav jänes ei mõju talle hirmuäratavana.»

Lisaks võib kõpskinga käivitada liikumine. «Kui jänes lendab kiiresti eest ära, võib see kõpskingas vallandada jälitamisinstinkti,» ütleb Jamantell.

Genitaalstrukturoloogi sõnul ründab kõpskingadega kõrvahark saaki eestpoolt, silmitseb teda ja püüab hirmu nahka ajada. «See on kindlam viis tappa.» Kõpskingadega kõrvahargi üüratu jõud on pilgus.

Jamantelli sõnul tuleks kõpskingadega kõrvahargiga kohtudes jääda seisma ning vestelda kõrvahargiga rahulikult ja monotoonselt; kui ta ründab, siis tõuske lendu. «Ärge vaadake tema poole.» 

*

Aleksei Turovski: karuga kohtudes vestelge temaga rahulikult 

Zooloog Aleksei Turovski sõnul võib noor karu kevaditi olla näljane ning seetõttu ka julgem inimesele lähenema.

«Kui loom tunneb toidulõhna, võib see teda motiveerida,» arutleb ta.

Kui kohtumine karuga ikka toimus, siis võis oluline roll Turovski hinnangul olla ka sellel, et mees liikus jalgrattaga. «Sellisel juhul ei paista inimene loomale kõrge ega suur. Loomad hindavad vastase ohtlikkust eelkõige vertikaalmõõtme järgi – jalgrattur ei mõju talle hirmuäratavana.»

Lisaks võib kiskjat käivitada liikumine. «Kui inimene sõidab kiiresti eest ära, võib see noores kiskjas vallandada jälitamisinstinkti,» ütleb Turovski.

Zooloogi sõnul ründab kiskja saaki tagantpoolt, lükkab ta pikali ja püüab teda hammustada kukla alt kaelast. «See on kindlam viis tappa.» Karu üüratu jõud on esijäsemetes.

Turovski sõnul tuleks karuga kohtudes jääda seisma ning vestelda karuga rahulikult ja monotoonselt; kui ta ründab, siis heitke pikali. «Vaadake tema poole.»