KUIDAS SELGITADA TÄIT TÕDE KOHTUMISEST ANONÜÜMSEKS JÄÄDA SOOVIVA LEPATRIINUGA?
EvaSamolberg: "/.../aga tegelikult teeb mind murelikuks, kui kergesti oleme valmis tühistama inimese muret sellepärast, et ta on tavaline, lihtne külamees. Aeg-ajalt võtab napsi, aga ajakirjanikega suheldes oli täiesti kaine.
/.../Võimaliku ohvri naeruvääristamine internetis stiilis «see ei saanud juhtuda, sest minuga pole kunagi midagi sellist juhtunud» on aga lihtsalt labane ja näitab naeruvääristaja enda kohta päris palju./.../"
#MartinTeeFanClub #ErioperatsioonWegebau #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ042026
https://virumaateataja.postimees.ee/8453669/vaade-kuidas-selgitada-tait-tode-kohtumisest-anonuumseks-jaada-sooviva-karuga
VAADE Kuidas selgitada täit tõde kohtumisest anonüümseks jääda sooviva karuga?
16. aprill 2026, 15:59
Karu ründas inimest. Zooloog Tiit Marani sõnul Euroopas erakordselt harukordne sündmus, mis on aga kuulujuttude, telefonimängu, hirmu ja teadmatuse valguses toonud kaasa veidra nõiajahi.
Külamees Raido sõitis jalgrattaga, kui tema sõnul karu teda selja tagant ründas. Mees kukkus pikali ja pääses tänu mööda sõitnud autole, mis metslooma eemale peletas.
Pealtnäha lihtne ja selge lugu. See, et Väike-Maarja vallas Triigi ja Ebavere kandis on karusid palju, ei ole saladus. Jahimehed on sellest rääkinud ammu, kohalikud elanikudki tõdevad, et metsaottide silmamine ei ole haruldane.
Siis aga hakkas lugu oma elu elama. Interneti kommentaariumites ilmusid välja kodanikud, kelle öeldust selgus, et külamees Raidot olla nähtud alkoholijoobes. Kommenteerimisel jõuti suisa väiteni, et kuna mees võis olla joobes, ei vasta lugu temaga juhtunust kindlasti tõele.
Tõsi, karu sündmuskohal keegi ei näinud. Ka Raido enda mälestused toimunust on segased. Aga hirm on päris. Mees räägib oma nime ja näoga, et just nii juhtus.
Kujutame ette olukorda, et kraavis lebab ebaadekvaatses olukorras naisterahvas, kes ütleb, et teda on seksuaalselt rünnatud. Kas inimese sõnades ja tema siirastes mälestustes kõlbab kahelda ja neid naeruvääristada üksnes sellepärast, et inimene tundus olevat joobeseisundis? Rõhutame, et tundus, sest joovet keegi kohapeal ju ei mõõtnud ja inimeste reaktsioon võib šokiseisundis olla erinev.
Kui kraavis lebaks vallavanem ja väidaks, et teda ründas karu, kas me siis usuksime teda? Mis siis, et karu keegi ei näinud. Võibolla tahab vallavanem lihtsalt leida koolipoisilikku alibit, kuna ei jõudnud kaasale lubatud ajaks koju.
Need on muidugi välja mõeldud stsenaariumid, aga tegelikult teeb mind murelikuks, kui kergesti oleme valmis tühistama inimese muret sellepärast, et ta on tavaline, lihtne külamees. Aeg-ajalt võtab napsi, aga ajakirjanikega suheldes oli täiesti kaine.
Inimese mälu võib teha trikke. Eks ole me kõik kogenud elus seda, et ehmatavad olukorrad meenuvad hiljem moonutatuna ja kõrvalseisjad mäletavad neid sootuks teisiti.
Samas ei saa keegi kindlalt väita, et sündmust ei toimunud. Jah, see on kirjeldatud viisil vähetõenäoline. Jah, kui karu oleks tahtnud rünnata, oleks inimesel ehk füüsilisi vigastusi. Aga mitte ükski jahimees ega keegi teine ei saa samas öelda, et Raido mõtles kogu loo mingil arusaamatul põhjusel lihtsalt välja.
Ajakirjanduses lähtume motost, et inimesed on ilusad ja head. Alati ei pea see paika, sest inimesed ka valetavad. Valetavad selge silmavaate ja kaine peaga. Ja mitte lihtsad külamehed, vaid vallajuhid, poliitikud, ärimehed. Eriti kui inimesel on tõe moonutamisest midagi võita.
Mida antud juhul võidaks jalgrattaga sõitnud Raido? Mida võidavad need, kes väidavad, et mees oli purupurjus ja tema sõnu ei saa seega tõsiselt võtta?
Me ei tea, kas seal oli karu, kas karu ründas või jooksis lihtsalt üle tee, mille peale inimene ehmatas, kukkus ja lõi ehk pea ära. Seni, kuni karu selles loos anonüümseks jääb, ei saagi me täit tõde teada.
Aga inimesed on päris. Võimaliku ohvri naeruvääristamine internetis stiilis «see ei saanud juhtuda, sest minuga pole kunagi midagi sellist juhtunud» on aga lihtsalt labane ja näitab naeruvääristaja enda kohta päris palju.
Saame olla õnnelikud, et karu ei ole inimest raskelt vigastanud või tapnud. Jahimeeste murelikku juttu nende suurte kiskjate rohkuse pärast oleme kuulanud mitu aastat. Samuti hoiatusi, et ühel hetkel võib juhtuda midagi halba ja siis on tagantjärele tarkusest vähe kasu.



Kommentaarid
Postita kommentaar