HTIA_001_055B ÜHE SKANDAALI ANATOOMIA-4: JAANUARI ESIMENE NÄDAL #HärraTeedeniImedeAed
Ühe skandaali anatoomia. ETV aastavahetussaade viis rahvusringhäälingu murdepunktini
Eero Epner
/.../ Vooglaid protesteeris saate vastu juba enne saate tegemist. Miski teda kindlasti seal häirib. Et see võiks olla just Marta Kaheksas, seda Killandi enda sõnul ei arvanud.
Jaanuari esimene nädal
Aasta esimesel kolmel päeval ei saabu ERRi teadaolevalt ühtegi kaebust. Ühtegi kaebust ei saa ka Draamateatri juhtkond ega lavakunstikool.
Ent 3. jaanuaril esitavad Vooglaid ja Markus Järvi portaalis Objektiiv üleskutse saata ERRi nõukogule, juhatusele ja Karmel Killandile protestikirjad. Juba samal õhtul laekuvadki esimesed kirjad, kuid see jätkub läbi kogu öö kuni järgmise päeva lõpuni. Selleks hetkeks on ERRi nõukogule ja juhatusele laekunud üle 150 kirja. Voog ei ole katkenud siiani, olles jõudnud peaaegu poole tuhandeni.
„Soovin väljendada oma pahameelt, nördimust ja pettumust Eesti minu arvates siiani väärikaima telekanali valiku suhtes eetrisse lasta nii inetut ja ebaeetilist saadet,“ seisab ühes kirjas. „Kolme lapse emana tundsin seda vaadates suurt kurvastust, et sellisel viisil meie perekondi „väärtustatakse“. Tunnustan ERRi kõigi varasemate perekonda, moraali, elu pühadust ja kestvust ning eetikat väärtustavate saadete loomise ja eetrisse saatmise eest ning loodan, et teete seda ka edaspidi.“
Sääraseid kirju on veel ja on palju. Kirjutatud pahaselt, aga viisakalt. Inimesed on toimunust löödud. „Kui lähen teatrisse, valin ise, mida vaatan. See aga oli sundmenüü minu koju, minu elutuppa,“ ütleb üks inimene. „Palun vastake ja selgitage, võlgnen selle oma lastelastele.“
„Kas juhatus leiab, et selline sisu on sobiv laste jaoks ning kas on arvestatud laste heaolu ning kaitsega sellise programmi eetrisse lubamisel?“ küsib teine. „Minu soov ja palve on, et ERR arvestaks eesti inimeste tegelike psühholoogiliste ja moraalsete vajadustega ning lisaks oma programmi senisest oluliselt enam pereelu ja laste kasvatamist positiivselt mudeldavaid saateid, et inimestel oleks lihtsam kinni hoida oma eesmärkidest või vähemalt anda kinnituse, et neile eesmärkidele pühendumine on väärtus iseenesest,“ lisab veel üks inimene.
„Hindan väga mõistlikke ja konstruktiivseid ettepanekuid. Need võtame endaga kaasa, viime toimetuse aruteludele ning analüüsime saatetegijatega läbi,“ lubab Toomas Luhats.
„Te olete tõeliselt haiged inimesed ja ma väga loodan et kõik, kes te selle perverssuse eest vastutate ja sellest sündmusest osa võtsite, saate avalikult poodud ja karistatud,“ kirjutab üks. „Jääge haigeks,“ lisab teine. „MUDANE PENIS TRUKIB EESTI EMA ? KA SINU EMA JÄRELIKULT ?“ informeerib kolmas. „Olete ikka mölakad küll,“ annab neljas teada oma valgustushetkest. „See laul on teile, te ERR’i paadunud pasameedia vaimsed ja moraalsed värdjad,“ teatab pedofiilias süüdi mõistetud Joel Steinfeldt ja lisab ansambli Koer laulu „Te olete värdjad“ lingi. „Ülistatakse saatanat,tema kurjuses- labasust, inimhinge vihkamist, inimhinge templi ehk keha rüvetamist, laste ja nende süütute hingede alandamist,“ teab veel üks inimene.
Selliseid kirju on kümneid. Mõni on edasi saadetud politseile. „Sitane vitt,“ kirjutab keegi Killandi Facebooki lehele.
„Ma ei karda,“ ütleb Killandi. Mõni aasta tagasi, kui aastavahetusel jäi ära hümni mängimine, kirjutas talle keegi, et lööks Killandi hea meelega labidaga maha ja vaataks, kuidas ta vereloigus lebab.
Tookord helistas Killandile ka ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann ja avaldas hümni ärajäämise pärast oma nördimust. „Mind puudutas see isiklikult,“ ütleb ta nüüd.
Laupäeva õhtul saab Rein Veidemann kirja oma autoriteetselt kolleegilt, mõttekaaslaselt ja sõbralt, keda tunneb 50 aastat. Kirjas soovitatakse Veidemannil tagasi astuda ERRi nõukogu esimehe kohalt koos avaliku kahetsusega. Alternatiive pole. Veidemann kirjutab juhatusele ja ütleb, et on täiesti rivist väljas, ta ei tea, mis temast saab.
Järgmise päeva hilisõhtul saadab keegi tundmatu Tauno talle Messengeris sõnumi: „Küll sind padupunast ka mööda põrandaid loobitakse!“
Esmaspäeval mõni minut enne südaööd saadab Marokos puhkusel viibiv Kai Väärtnõu juhatusele selgituskirja „Puhtsüdamlik ülestunnistus“. Ta kirjeldab nii Marta Kaheksanda kui teiste eetrisse jõudnud karakterite valiku põhimõtteid – et need oleksid võimalikult kõnekad, aga erinevad – ning viitab Marta tõstatud iibeprobleemile. „Vaatenurki sellele on muidugi erinevaid,“ ütleb ta. Kas lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element? Kes ja kuidas võiksid iibe tõstmisesse sekkuda? Miks lastesaamise iga tõuseb? „Mina näen selles muret üksi jäetud (üksik)emade pärast, aga ka üldisemat ühiskonnakriitilist küsimust – milline on naiste roll ühiskonnas. Aga kindlasti ei ole see ainus vaade asjale. Ei tohigi olla. Oleks ohtlik ja ebameeldiv, kui saadete toimetuslikud valikud oleksid ERRis lubatud ainult sellised, kus võimalik ainult üks tõlgendus,“ kirjutab Väärtnõu. Selgituse kirjutab ka Karmel Killandi.
Kommentaarid
Postita kommentaar