KVM_ML_001 SIUTS-SÄUTS-KLII-TORR...

KEELESÄUTS: KLIITOR / OOTAMATU TÜHISTAMINE: ERR otsustas viimasel hetkel mitte lasta eetrisse Sveta Grigorjeva juba sisse loetud keelesäutsu.
TEATEID ELUST 31.01.2025, 12:03
Loe Sveta Grigorjeva kliitori-keelesäutsu, mida Vikerraadio eetrisse ei lubanud (67)
Eile pealelõunal luges luuletaja Sveta Grivorjeva sisse Vikerraadio keelesäutsu sõnast „kliitor“. Täna hommikul vahetult enne eetriaega teatati talle, et eetrisse see siiski ei jõua.
Miks nii, sellest Grigorjeva enda sõnul ei teagi. „Ei saagi aru, miks, ju ei panusta õigesti julgeolekustumisse,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias. Selle asemel räägiti hommikuses keelesäutsus hoopis jas-liite abil tuletatud omadussõnadest.
Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts selgitas Ekspressile, et sisse loetud tekstiga väljus Grigorjeva keelesäutsule ette nähtud formaadist ega olnud seetõttu hommikuprogrammi sobilik.
„Koostöös Eesti Keele Instituudi inimestega on Vikerraadio aastaid toimetanud „Keelesäutsu“ rubriiki, et näitlikustada, kui huvitav ja mitmekesine on meie keel. Seni on käsitletud eesti keele sõnade etümoloogia, päritolu ja ka ortograafia probleemmaastikku, et aidata inimestel mõista meie keele ilu ja valu. Antud juhtumil kaugenes autor „Keelesäutsu“ sättest ja mõttest. Alustades küll sõna „kliitor“ päritolust ja selle mõiste ajaloost, keskendus tekst sissejuhatusele järgnevalt suuremas mahus manifestatsioonile, mille võtavad kokku laused „Kliitor on anarhist, sest ta teeb oma asja, ei allu kellegi kontrollile ega taha, et keegi teine tema üle otsustaks. Ta on vabaduse ja naudingu sümbol. Nii et hõõrugem end aga vabaks!“ Sedasi ei vasta edastatud tekst ei toimetusel „Keelesäutsule“ olevatele ootustele ega sobitu ka „Vikerhommiku“ programmi osiseks,“ seisis Lutsu kirjalikult saadetud kommentaaris, mille ta palus avaldada täismahus.
Avaldame Grigorjeva nõusolekul tema keelesäutsu täismahus
„Tere, mina olen Sveta Grigorjeva ja räägin teile kliitorist kui vabadusvõitlejast.
Kõigepealt räägin aga sõna „kliitor“ päritolust. Selle juured on vanakreeka keeles, kus see võis tähendada näiteks väikest küngast või ka võtit või siis tegusõnana erutavalt silitamist, aga ka kõdistamist. 1925. aastal loodigi laensõna „kliitor“ eestikeelseks vasteks saksa sõna „der Kitzler“ eeskujul kõdisti. Muide, palju õnne kõdisti juubeli puhul! Selle sünnist möödus ju just 100 aastat.
Tänapäeval räägime aga rohkem kliitorist. Ka keelekorpuses esineb „kliitorit“ palju rohkem kui „kõdistit“ (vastavalt 94% vs. 6%). Võib-olla oleks omasõnal rohkem edu olnud, kui kõditamise asemel oleks kliitorit seostatud mõnuga ja loodud oleks sõna „mõnusti“? Pigemini on ju tegu mõnustiga. Aga mitte ainult.
Prantsusmaalt pärit filosoof Catherine Malabou sedastab oma viimases raamatus muu hulgas seda, et kliitor on anarhist. Päris kummaline väide, mis? Anarhist on ju lihtsustatult öeldes keegi, kes ei allu kehtestatud reeglitele ega tsentraliseeritud võimule – ta tahab ise otsustada, kuidas elada. No kliitor töötab Malabou arvates sarnasel põhimõttel: ta on allumatu ja elab vaid mõnule!
Kui paljude kehaosade roll on seotud ellujäämise või paljunemisega, siis kliitor on meil pelgalt naudingu jaoks. Ta ei mängi mängu, kus keha on ainult tööriistaks kellegi teise jaoks. Võib isegi öelda, et ta on sedasi omaette vabadusvõitleja. Patriarhaalses kultuuris on naise seksuaalsust sageli ju kontrollitud ja nähtud eelkõige meeste vaatenurgast. Kliitor aga keeldub sellest – tema nauding on iseseisev, sõltumatu ja väljaspool reegleid, mis räägivad, kuidas naine tihti „peab“ seksuaalsust kogema. Traditsiooniliselt on seksuaalsus keskendunud ju ka pigem meessoole ja peenisele. Kliitor aga seisab taolise kesksuse vastu ja ütleb: „Ei, mina olen siin ja ma olen oluline!“
Sarnaselt anarhismile, mis nõuab muutusi ja vabadust, esindab kliitor ka kehalise autonoomia ja seksuaalse eneseteadvuse uut potentsiaali. Kliitor on anarhist, sest ta teeb oma asja, ei allu kellegi kontrollile ega taha, et keegi teine tema üle otsustaks. Ta on vabaduse ja naudingu sümbol. Nii et hõõrugem end aga vabaks!“

Kommentaarid

Populaarsed postitused