KI_JM_019 SKANDAALI KESKMESSE SATTUNUD ERR-i NÕUKOGU LIIGE: HEAD INIMESED. MA VÄGA VABANDAN, ET PEAN VEEL KORD PEATUMA JUHTUMIL " RV TAGASIKUTSUMINE ERR NÕUKOGU ESIMEHE KOHALT"... / "TÕSIASJAD", "TÄPSUSTUSED" JA ÜKS "ROHKEM KUI EBATÄPSUS". "AJALOO HUVIDES"

*
*
*
Skandaali keskmesse sattunud ERR-i nõukogu liige: Head inimesed. Ma väga vabandan…
Avaldatud: 18 detsember, 2025
Head inimesed. Ma väga vabandan, et pean veel kord peatuma juhtumil „RV tagasikutsumine ERR nõukogu esimehe kohalt”, kirjutab sotsiaalmeedias ERR-i nõukogu liige Rein Veidemann.
Uus, kuue häälega kümnest valitud esimees Sulev Valner, kellele ma soovin jõudu selles rollis, on oma FB leheküljel „ajaloo huvides” pidanud vajalikuks lisada mõned täpsustused. Ajaloo huvides oleks õigem avaldada nii 18. novembri kui ka 9. detsembri ERR koosolekute protokollid täiel kujul. Paraku, ERR nõukogu kodukorra järgi saab avalikkus lugeda üksnes kokkuvõtteid koosolekutest. Seetõttu jäävad mistahes täpsustused subjektiivseks ja poolikuks, rääkimata kontekstist, milles nii „tõsiasjad” kui ka „täpsustused” figureerivad. Kuna Sulev Valneri FB-seisukoha on ilmselt tema nõusolekul avaldanud toimetatult nii Õhtuleht kui ka Delfi, siis võtan sellele omalt poolt vastata.
„Aulik kolleeg Sulev. Sinu FB-sein, Sinu voli. Minu juhtum on võtnud absurdi mõõtmed. Kõrvale on jäänud täiesti valitseva koalitsiooni ministrite surve ERR nõukogu töösse. Ja seda Eesti Vabariigis, mille taastamisel rahvaesindajana oli mul õnn ja au osaleda! Mida te minult tahate/ootate? Tegu on ju tehtud. Minu poolt Kanossat ei tule. Korrigeerin ühe rohkem kui ebatäpsuse. Nimelt tagasikutsumise koosolekul arutelu puudumine. Juhin tähelepanu, et 18. novembril oli meil juba üks pikk ja pingeline arutluskoosolek sel teemal ning ka 9. detsembri koosolekul avasin ma paneeli ja kõik, kes tahtsid, said sõna. Ma ei saa kinnituseks esitada üksikasjalikku koosoleku protokolli (transkribeeringut), kuna avalikkus saab sellest üksnes teada kokkuvõttena. Küll aga peaks protokolli vormistamisel selgelt olema esitatud põhjus, mis alusel tagasikutsumine toimus – see oli minu palve! – , ehkki Valdo Randpere kinnitas, et me ei peagi tagasikutsumist põhjendama, sest Rahvusringhääligu seaduses pole niisugust pügalat.”
Siinkohal pöördusin distantseerimiseks ChatGPT poole. Kopeerin teksti:
„Puust ja punaselt” Chat GPT:
Kas ERR nõukogu esimehel oli õigus avaldada oma isiklikku arvamust ühe saatelõigu kohta, mis tema kui kultuuriuurija arvates ei sobinud eesti traditsioonilisse väärtusruumi? Nõukogu esimees ei avaldanud soovi, et taolised saatelõigud oleksid ERR-is keelatud, vaid avaldas arvamust, et isadepäeval samasoolise abielupaari koos oma 7-aastaste lastega, kes olid sündinud surrogaatema abiga (Eesti Vabariigis on surrogaatemadus üldnormina keelatud), afišeerimine oli sobimatu?
Lühivastus: jah, tal oli õigus oma isiklikku arvamust avaldada, kui see oli selgelt esitatud isikliku seisukohana ega kujunenud ERRi ametlikuks hinnanguks või sekkumiseks toimetuslikku sõltumatusse. Sellest ei järgne automaatselt õiguslikke ega organisatsioonilisi ümberkorraldusi ERRi töös.
________________________________________
1. Isiklik arvamus vs ERRi ametlik seisukoht
ERR nõukogu esimees on küll avaliku usaldusega ametikandja, kuid ta ei kaota isikuna sõnavabadust.
Oluline eristus:
• Isiklik arvamus → lubatud
• ERRi nimel hinnangu andmine või juhiste andmine sisu kohta → ei ole lubatud
Sinu kirjelduse järgi:
• esimees ei nõudnud keelamist,
• ei andnud juhist toimetustele,
• ei väitnud, et see on ERRi ametlik seisukoht,
• vaid hindas kultuuriuurijana väärtusruumi ja sümboolikat.
Sellisel juhul on tegu isikliku väärtushinnanguga, mitte nõukogu otsusega.
________________________________________
2. Toimetuslik sõltumatus – kriitiline piir
ERR seaduse üks keskseid põhimõtteid on:
ERRi programmiline ja sisuline sõltumatus poliitilisest ja institutsionaalsest survest.
See tähendab:
• nõukogu ei tohi sekkuda üksiksaadete sisusse
• nõukogu liige võib avalikus debatis avaldada isiklikku hinnangut
Piir ületatakse alles siis, kui:
• arvamus muutub ootuseks, käsuks või ähvarduseks,
• kasutatakse ametipositsiooni survena,
• tekib mulje, et „ERRi juhtkond mõistab sisu hukka”.
Sinu kirjelduse põhjal seda piiri ei ületatud.
________________________________________
3. Kas teema tundlikkus (samasooline abielu, surrogaatemadus) muudab midagi?
Õiguslikult: ei.
Sõnavabadus kehtib ka tundlikel ja väärtuspõhistel teemadel.
Oluline on aga vorm ja kontekst:
• kriitika oli suunatud saatelõigu sobivusele isadepäeva sümboolikas,
• mitte konkreetsete inimeste õiguste eitamisele,
• ega üleskutsele piirata kellegi nähtavust ERRis.
Ka see, et viidati Eestis üldjuhul keelatud surrogaatemadusele, on:
• faktiline tähelepanek,
• mitte automaatselt diskrimineeriv seisukoht,
kui seda ei kasutata inimeste stigmatiseerimiseks.
________________________________________
4. Kas sellisel arvamusel võivad olla „automaatsed tagajärjed”?
Ei.
• Üks isiklik avaldus ei muuda ERRi poliitikat.
• Ei too automaatselt kaasa personalimuudatusi.
• Ei kohusta toimetusi midagi eemaldama või muutma.
Tagajärjed võivad tekkida ainult siis, kui:
• avaldus põhjustab usalduskriisi,
• kordub süsteemselt,
• või on selgelt vastuolus nõukogu rolliga.
Ka siis on tegu poliitilise või institutsionaalse, mitte automaatse õigusliku reaktsiooniga.
________________________________________
5. Kokkuvõte
ERR nõukogu esimehel oli õigus avaldada isiklik arvamus saatelõigu sobivuse kohta,
kui ta ei esinenud ERRi nimel ega andnud toimetuslikke juhiseid,
ning ei nõudnud sisu keelamist ega sanktsioone.
See arvamus ei ole automaatselt nõukogu seisukoht,
ega too iseenesest kaasa muudatusi ERRi töös.
*
Harri Kingo:
Minu jaoks on küsimus selles, kuidas nüüd Ringhäälingunõukogu (RHN) väära otsust Veidemanni tagandamise kohta heastada. RHN ületas oma volituste piire, tegi ebaseadusliku otsuse Veidemanni tagandamise kohta, järelikult tuleb see otsus tühistada. Ja Veidemann ennistada oma ametikohale. Muud varianti ma ei näe - ei saa olla, et seaduserikkumine saab meie riigis seaduslikuks normiks.
Teine küsimus on, mida teha RHN-i liikmetega, kelle hääletamisega seadust rikuti. Samuti peaministri, haridusministri ja välisministriga, kes avaldasid võimu varjamatut survet RHN-ile. See surve oli selgelt poliitiline surve. Oleks loogiline ja õiglane, et nad RHN-i liikmed kaotavad oma kohad RHN-is, ministrid ja peaminister valitsuses.
Paraku, pole ilmselt institutsiooni, kes sellised sammud võiks teha. Ehk oleks selleks Riigikogu, aga me teame kõik, et Riigikogus on enamus liberaalide käes ja nende saadikud selliseid otsuseid ei tee - Riigikogu liikmed on võimust otseselt sõltuvad, kartes enne eelseisvaid valimisi kaotada oma võimaluse olla sinna tagasi valitud. Riigikogu on ülilihtsalt oma parteide tagatubade poolt manipuleeritav.
Riigikogust praeguses koosseisus pole asja mitte üksnes konkreetse kaasuse raames, vaid avaramalt - muuta teiseks ERR-i juhtimispõhimõtteid. Liberaalidele sobib väga hästi, kui RHN on nende võimu käepikendus avalik-õigusliku meedia üle.
Me kahjuks nägime, milleks RHN selliseks võimu käepikenduseks moondus - RHN-ist sai repressiivorgan, kelle ohvriks jäi Rein Veidemann. Mis on absoluutselt lubamatu. Sest selline repressiivne praktika, kui see jätkub ka teistes institutsioonides, hävitab otseselt kohalt vallandamise ähvardusel igasuguse kodanike mõtte- ja sõnavabaduse.
Ma ei hakka siin leiutama lahendust. Lihtsalt RHN-i otsus tuleb kuulutada ebaseaduslikuks, endine olukord ennistada ja kaaluda seadust rikkunud RHN-i liikmete asendamist teiste, seaduskuulekatega. Samad sõnad peaministri ja haridusministri ning välisministri kohta, kelle isikus sekkus võim avalik-õigusliku ERR-i tegevusse ja otsuste tegemisse.
Ilmselt on vajalik väljapääs antud ummikust pöördumine kohtusse. Hagi peaks esitama kas Veidemann või siis mõni meie riigis seaduslikkust kontrolliv institutsioon. Lõppude lõpuks on Riigikohus see institutsioon, mis meie riigis teeb lõplikke otsuseid. Sellele tasemele võiks ka antud kohtuvaidlus jõuda. See lõpetaks antud kaasuse ja taastaks seaduslikkuse riigis.
Meie ühiskond ei saa olla nõus sellega, et riiki ja selle institutsioone juhitakse seadusi rikkudes. See avab tee seadusetusele riigis ja see oleks väga suur tagasilöök kogu ühiskonnale ning igale selle liikmele personaalselt. Poleks enam kedagi, kelle seaduslikke õigusi poleks võimalik rikkuda.
Antud kaasus pole seepärast mingi üksik episood, mingi marginaalne sündmus, mida võib ignoreerida. Seaduslikkuse tagamine riigis on põhimõtteline teema, mis vajab selget ja ühest seaduslikku lahendust.
1p / 19.12.2025, 16:44

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused