KI_CO_002 PUTINI AVALIKUSTATUD VESTLUSED 20 AASTA TAGANT: «VENEMAA TUNNEB END HÜLJATUNA»
*
*
Venemaa president Vladimir Putin võõrustas viimast korda oma USA kolleegi George W. Bushi 2008. aastal. Foto: Reuters / Scanpix
KADRI PAAS ⟩ Putini avalikustatud vestlused 20 aasta tagant: «Venemaa tunneb end hüljatuna»
Kadri Paas
ajakirjanik
29. detsember 2025, 15:54
* Bushi ja Putini viimane kohtumine kulges varasematega võrreldes hoopis teistsuguses õhkkonnas.
* Gruusia sõda näitas ära kaheksa aastat toimunud enesepettust Bushi suhtlusel Putiniga.
* Putin eelistas Tšetšeenias korda saadetud sõjakuritegude asemel rääkida terrorismiga võitlemisest.
Jõulureedel avaldas George Washingtoni ülikooli riiklik julgeolekuarhiiv Vene režiimi juhi Vladimir Putini kohtumiste ja telefonikõnede transkriptsioonid USA presidendi George W. Bushiga. Materjalid annavad aimu, kui usalduslik suhe oli USA riigipeal Tšetšeenia teise sõja algataja ja venelaste elumajade õhkijaga, kirjutab ajakirjanik Kadri Paas.
23. detsembril avaldas arhiiv kolm kõige olulisemat Putini ja Bushi vestlust aastatest 2001, 2005 ja nende viimasest kohtumisest 2008. aastal.
Dokumendid iseloomustavad Putini ja Bushi tihedaid suhteid pärast 2001. aasta 11. septembril toimunud kaksiktornide rünnakut, samuti Bushi infot USA kavatsuste kohta Afganistanis ja hinnanguid USA ebaõnnestumise kohta Iraagis. Igal juhul oli Putin 2001. aastal Bushi lähedane liitlane, kuna neil oli ühine vaenlane – Putinil enda algatatud sõda Tšetšeenias ja Bushil Al-Qaeda –, nii et maailma suurima demokraatliku riigi juht leidis: «Sa oled just selline mees, keda tahan enda kõrval kaevikus näha.» Pärast sedasama kohtumist arvas Bush, et oli ka kunagise kagebiidi hinge näinud.
Aastate jooksul muutusid vestlused teravamaks, eriti seoses Kremli kriitikaga Ameerika Ühendriikide raketikaitsekilbi paigaldamise kohta Poola ja Tšehhi Vabariiki, ning Putini kasvava vastuseisuga Ühendriikide kavatsuste asjus «Venemaa lähiümbruses» ehk endise Nõukogude Liidu aladel, mida Putin pidas juba toona vaieldamatult Venemaale kuuluvaiks.
Bushi ja Putini esimene kohtumine peeti 16. juulil 2001. aastal, mil New Yorgis asunud maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide purustamiseni jäi kaks kuud. Kohtumine toimus Sloveenias Brno lossis ja seal osalesid USA poolelt ka välisminister Condoleezza Rice ja Vene siseminister Vladimir Rušailo.
Sel esimesel isiklikul kohtumisel Brno lossis Sloveenias väljendasid Putin ja Bush soovi luua tihedad suhted. Putin rääkis Bushile oma usulistest veendumustest ja loo oma ristist, mis pääses suvila tulekahjust.
Lühikesel kohtumisel käsitleti kõiki USA-Venemaa suhete olulisemaid küsimusi, nagu USA otsus öelda lahti strateegiliste raketitõrjesüsteemide piiramise lepingust, tuumarelvade leviku tõkestamisest, Iraani ja Põhja-Korea küsimusest ning NATO edasisest ittalaienemisest. Bush kinnitas, et Venemaa on osa läänest ega ole vaenlane, kuid tõstatas küsimuse Putini suhtumise kohta vabasse ajakirjandusse ja sõjalistesse operatsioonidesse Tšetšeenias.
Putin eelistas Tšetšeenias korda saadetud sõjakuritegude asemel rääkida vajadusest võidelda terrorismi ja julgeolekuohtude vastu. Loomulikult vaikis ta ka venelaste elumajade õhkimisest, millest sai Tšetšeenia teise sõja ajend ja Putini populaarsuse tagatis.
Vene režiimi juht oli enesekindel ja domineeris, eirates Bushi küsimust ajakirjandusvabaduse piiramise kohta. Samas kirjeldas ta Bushile oma arusaama Nõukogude Liidu lagunemisest: «Mis tegelikult juhtus? Venelased loovutasid vabatahtlikult tuhandeid ruutkilomeetreid territooriumi. Ennekuulmatu! Ukraina, mis oli sajandeid Venemaa osa, anti ära. Kasahstan anti ära. Kaukaasia samuti. Raske ette kujutada, et seda tegid partei juhid.» Putin tõstatas küsimuse Venemaa NATO liikmesusest, kurtes, et Venemaa «tunneb end hüljatuna».
Järgmine pooletunnine kohtumine leidis aset 2005. aasta 16. septembril Washingtonis Valge Maja ovaalkabinetis. Peale Bushi ja Putini osalesid seal USA välisminister Condoleezza Rice, kaitseminister Donald Rumsfeld, USA suursaadik Venemaal William Burns, USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Stephen Hadley, Valge Maja personaliülem Andrew Card ja Thomas Graham, kes oli aastatel 2004–2007 Bushi eriassistent ja riikliku julgeolekunõukogu Venemaa asjade vanemdirektor.
Venemaad esindasid välisminister Sergei Lavrov, asevälisminister Sergei Kisljak, Putini assistent Sergei Prihhodko, Vene Föderatsiooni suursaadik USA-s Juri Ušakov ja Vene välisministeeriumi Põhja-Ameerika osakonna direktor Igor Neverov.
Iraani ja Põhja-Korea suhtes olid Venemaa ja USA seisukohad sarnased, Putin esines innuka ja toetava partnerina. Bushi sõnul ei vaja ta «tuumarelvadega usufanaatikuid», viidates Iraanile, misjärel andis Putin ameeriklastele põhjaliku ülevaate Venemaa muredest seoses Iraani tuumaprogrammiga, selgitades, miks Venemaa osaleb Būshehri reaktori projektis.
Ühtlasi päris Putin Bushilt, kas USA arendab väikest tuumarelva. Kaitseminister Rumsfeldi selgituse järel tegi Bush piinliku nalja, justkui oleks Rumsfeld paljastanud kõik Ühendriikide saladused. Putin ei jäänud vastust võlgu, öeldes, et ta on seda infot juba internetist lugenud.
Põhja-Korea teemale üle minnes kirjeldas Putin oma hiljutist visiiti sellesse riiki ja andis Bushile millegipärast ülevaate oma parteilisest eluloost: «Olin kommunistliku partei liige – uskusin kommunismi ideedesse, olin valmis nende eest surema. Seesmine muutumine on pikk tee. Inimesed on piiratud oma eluruumidega. Ja paljud usuvad siiralt sellesse, mida nad usuvad.»
Ent Bushi ja Putini viimane kohtumine kulges varasematega võrreldes hoopis teistsuguses õhkkonnas. See toimus 2008. aasta 6. aprillil Sotšis asunud Botšarov Rutšei residentsis, mis renoveeriti 2014. aasta olümpiamängudeks, kuid lammutati pärast Ukraina sõja algust. Gruusia ründamiseni oli jäänud neli kuud.
Aasta varem veebruaris oli Putin pidanud Müncheni 43. julgeolekukonverentsil kõne, milles väitis, et näeb rahvusvahelise õiguse põhimõtete suhtes üha suurenevat põlgust. «Üks riik – Ameerika Ühendriigid – on ületanud oma riigi piirid igas valdkonnas,» muretses sama aasta aprillis Eestit (pronksiöö – toim) ning hiljem Gruusiat ja Ukrainat rünnanud Putin.
Kuna tollal oli NATO vaid aasta kaugusel Ukraina ja Gruusia kutsumisest alliansi, rõhutas Putin, miks Venemaa tajus organisatsiooni ida-suunalist laienemist ohuna. «NATO laienemine ei ole seotud alliansi moderniseerimise ega Euroopa julgeoleku tagamisega. Vastupidi, see on tõsine provokatsioon, mis vähendab vastastikust usaldust. Meil on õigus küsida: kelle vastu on see laienemine suunatud? Ja mis sai meie läänepartnerite lubadustest pärast Varssavi pakti lagunemist? Kus need deklaratsioonid täna on? Keegi ei mäleta neid isegi enam.» Diktaator hoiatas NATO «piiramatu sõjalise ambitsiooni» eest ja süüdistas allianssi oma tahtmise peale surumises teistele.
2008. aasta aprillikohtumine oli Putini ja Bushi viimane silmast silma vestlus. Selle toon oli silmatorkavalt erinev varasematest vestlustest, kuigi Putin oli lahke võõrustaja ja Bush viisakas külaline. Putin selgitas Venemaa seisukohta raketitõrjesüsteemide paigaldamise kohta Poola ja Tšehhi. Bush kuulas, ent ei muutnud oma seisukohta.
Putin väljendas oma tugevat vastuseisu Ukraina ja Gruusia NATO liikmeks saamisele, lubades, et Venemaa toetuks Ukrainas NATO-vastastele jõududele ja «tekitaks Ukrainas pidevalt probleeme», kuna on mures «sõjaväebaaside ja uute sõjaliste süsteemide paigutamise ohu pärast Venemaa lähedusse».
Seeasemel, et Vene režiimi juhi sõnum teadmiseks võtta või Putinit ähvardamise pärast korrale kutsuda, hakkas Bush diktaatorit üllatuslikult hoopis kiitma, kuna too oskavat ilusti rääkida. «Üks asi, mida ma teie juures imetlen, on see, et te ei kartnud seda NATO-le öelda. See on väga imetlusväärne.»
Ent võib-olla Bushi käitumine ei olnudki üllatus. President Jimmy Carteri kunagine julgeolekunõunik, poolakast politoloog Zbigniew Brzezinski märkis 2008. aasta augustis pärast Gruusia kaheksapäevast sõda, et Venemaa sissetung Gruusiasse tõendas äärmiselt kurval viisil viimased kaheksa aastat Valges Majas, st presidendi Bushi ametiajal, kestnud enesepettust Putini režiimi suhtes.
«Meenub kaks märkimisväärset seika. Esiteks, pärast seda, kui Bush esimest korda kohtus Putiniga (2001 – toim), ütles ta, et nägi Putini hinge ja võib teda usaldada. Teiseks, mitte väga palju aega tagasi väitis Condoleezza Rice, et Ameerika suhted Venemaaga pole kunagi olnud paremad kui praegu,» sõnas Brzezinski 17 aastat tagasi. Sama kehtib ka anno 2025 lõpupäevil.
Kommentaarid
Postita kommentaar