PÄRNU POSTIMEES: LIHULAS AVANEVAD IGA NURGA PEAL PÕNEVAD VAATED
/.../ Ka muuseumi püsiekspositsiooni üks näitusi on pühendatud Lihulast pärit silmapaistvale loodusteadlasele Wilhelm Konstantin Frommhold Petersenile. Tänu tema teadustööle määratakse liblikaliike genitaalstruktuuride alusel. Kui välised tunnused võivad liblikal muutuda, siis need struktuurid jäävad samaks. Näitusel on üleval suur plakat, kus on üles joonistatud koiliblikate genitaalid.
Petersenil oli suurim liblikakogu, mille ta müüs Eesti riigile ja mille eest ostis Tallinna Nõmmele maja. Petersen suri vanas eas Nõmme rongis. Muide, Petersen on see, kes pani liblikatele eestikeelsed nimed.
Petersenil oli suurim liblikakogu, mille ta müüs Eesti riigile ja mille eest ostis Tallinna Nõmmele maja. Petersen suri vanas eas Nõmme rongis. Muide, Petersen on see, kes pani liblikatele eestikeelsed nimed.
/.../
Magnus möönab, et kogu Lihula ongi nagu väliekspositsioon. «Täitsa tasuta saab vaatamas käia,» sõnab ta, et muuseumi asi ongi tutvustada ajalugu ja hoida seda inimeste mälus.
/.../
#GentlemenFromEstonia #WilhelmKonstantinFrommholdPetersen #PhilippoMagma #DiscoGenitalium #TangoKyrblium #ELFH #Untitled69 #LiputhaJamantell #MinuKannOnPuhas #TeemajaAmbroosia #Teekann2 #KyrblaMeesteKunstikool #FlowerPower #KaheksajalgMezzo #SnowWhiteSocks #Playbunny #ÄmblikutädiÖöklubi #EndelLeppFashionHouse #VisitKyrbla #TheGardenOfMensFashionDelights #PublicAwareness #GentlemensFloralCabinet #InvisiblePalace #VeniceKyrbla #KumariImedemaa #Meestemoemuuseum #MEEZ #MEEZ0052026
Pärnu Postimees:
https://parnu.postimees.ee/8474681/lihulas-avanevad-iga-nurga-peal-ponevad-vaated
Lihulas avanevad iga nurga peal põnevad vaated
20. mai 2026, 17:01
Kui Lihulat külastada, ei tarvitse piirduda üksnes muuseumiga, vaid tuleks teha tiir peale linnale, kus näeb tänini märke keskajast, rääkimata hilisemast perioodist.
«Peate ette kujutama, et siit läks vallikraav,» osutab giidituuri vedanud Haapsalu muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn, kes on aastakümneid keskaegse Lihula ajalugu uurinud. Tema jutust selgub, et teine kaitsekraav paiknes mõni meeter eemal.
/.../
Lihula mõisa härrastemaja, kus nüüd tegutseb muuseum, valmis ühes majapidamishoonetega 1840. aastaks. Hoone teine korrus, mis omal ajal oli härrasrahva kasutuses, on täies ulatuses külastajatele avatud. Muuseumi uusim näitus tutvustab kolme Lihulas tegutsenud hõbedameistrit. Eksponeeritud on meistrite tööd, arhiiviallikad ja pildimaterjal. Hõbedameistrite tegevus peegeldab kohaliku käsitöö kõrget taset, majanduslikke sidemeid ja kultuurilist läbipõimumist.
Muuseumijuht tähendab, et baltisakslased polnud ainult aadel, nende seas oli ka literaate, tänapäeva mõttes haritlaste klassi esindajaid: apteekreid, käsitöölisi. Ka muuseumi püsiekspositsiooni üks näitusi on pühendatud Lihulast pärit silmapaistvale loodusteadlasele Wilhelm Konstantin Frommhold Petersenile. Tänu tema teadustööle määratakse liblikaliike genitaalstruktuuride alusel. Kui välised tunnused võivad liblikal muutuda, siis need struktuurid jäävad samaks. Näitusel on üleval suur plakat, kus on üles joonistatud koiliblikate genitaalid.
Petersenil oli suurim liblikakogu, mille ta müüs Eesti riigile ja mille eest ostis Tallinna Nõmmele maja. Petersen suri vanas eas Nõmme rongis. Muide, Petersen on see, kes pani liblikatele eestikeelsed nimed.
/.../
Magnus möönab, et kogu Lihula ongi nagu väliekspositsioon. «Täitsa tasuta saab vaatamas käia,» sõnab ta, et muuseumi asi ongi tutvustada ajalugu ja hoida seda inimeste mälus.
/.../
Tänavusel muuseumiööl väisas Lihula muuseumi 100 inimese ümber. Külastajarekord jääb eelmisse aastasse, kui samal päeval avati mõisa viljaaida keldrit läbiv käik ning kohale tuli umbkaudu 400 huvilist.
Tänavusel muuseumiööl väisas Lihula muuseumi 100 inimese ümber. Külastajarekord jääb eelmisse aastasse, kui samal päeval avati mõisa viljaaida keldrit läbiv käik ning kohale tuli umbkaudu 400 huvilist.
Kommentaarid
Postita kommentaar