KUUUURIJA: ÜLEVAADE «SÜNDIKAAT 2» – RAAMAT, MIS EI TUNDU VÄLJAMÕELDISENA
Kas Eestis ei suudetud rahapesu õigel ajal peatada või ei tahetud seda teha?
Kui rahapesu teemal käivad päriselus vaidlused ja uurimised, jõudis «Kuuuurija» saates avalikkuse ette selle maailma kummaline peegel – anonüümse autori kirjutatud romaan «Sündikaat 2», mis on jõudnud ilma reklaamita raamatute müügitoppi.
#Kuuuurija #TeemajaAmbroosia #Sündikaat2 #RolandTamm #Teekann2 #EndelLepp #KyrblaMeesteKunstikool #DonArmandoHeldus #KyrblaHerakles #FlowerPower #KaheksajalgMezzo #SnowWhiteSocks #Playbunny #Teekann #ÄmblikutädiÖöklubi #EndelLeppFashionHouse #VisitKyrbla #TheGardenOfMensFashionDelights #PublicAwareness #GentlemensFloralCabinet #VaimudeJuhtum #InvisiblePalace #ELFH #VeniceKyrbla #GentlemenFromEstonia #KumariImedemaa #MeMoMu #Meestemoemuuseum #MEEZ0052026
Kuuuurija / Postimees:
https://kuuuurija.postimees.ee/8473272/ulevaade-sundikaat-2-raamat-mis-ei-tundu-valjamoeldisena
ÜLEVAADE «SÜNDIKAAT 2» – raamat, mis ei tundu väljamõeldisena
19. mai 2026, 09:00
- Kas Eestis ei suudetud rahapesu õigel ajal peatada või ei tahetud seda teha?
Kui rahapesu teemal käivad päriselus vaidlused ja uurimised, jõudis «Kuuuurija» saates avalikkuse ette selle maailma kummaline peegel – anonüümse autori kirjutatud romaan «Sündikaat 2», mis on jõudnud ilma reklaamita raamatute müügitoppi.
Raamat, mille on kirjutanud presidendilt mitu auraha saanud endine kapo väga kõrge ametnik, esitleb end fiktsioonina ja rõhutab, et kõik tegelased ja sündmused on välja mõeldud. Ometi kirjeldab see detailselt Eesti jõustruktuuride, poliitika ja finantsmaailma telgitaguseid viisil, mis on paljudele lugejatele äratuntav. Lugu jälgib endist julgeolekuametnikku, kes satub vastuollu süsteemiga, mis peaks teda toetama, kuid hakkab hoopis takistama.Raamatu keskne mõte ei ole mitte konkreetne kuritegu, vaid mehhanism, kuidas otsuseid tehakse, kes neid mõjutab ja millal muutub uurimine ise probleemiks.
«Sündikaadi» raamatus on tegelased, nagu rahandusminister Pärl, tema nõunik Krista ja endine rahapesu andmebüroo tippametnik Vainukask, kelle puhul on mitu nendega päriselus seostatavat inimest – Martin Helme, Kersti Kracht ja Aivar Orukask – ise viidanud, et tunnevad raamatus kirjeldatud sündmustes ja olukordades ära oma kogemusi.
Need raamatus kirjeldatud sündmused ja inimesed võivad olla juhuslikud, kuid need võivad ka moodustada omavahel seotud ahela, mille tähendus jääb paratamatult tõlgendamise küsimuseks.
Kui Eesti rahapesuskandaalist rääkida, alustatakse peaaegu alati ühest ja samast kohast – numbrist, mis on nii suur, et see kipub kogu loo enda alla matma: üle 200 miljardi euro liikus aastatel 2007–2015 läbi Danske Banki Eesti filiaali. Võrdluseks: aastas impordib Eesti kaupu umbes 20–22 miljardi euro eest.
Danske Bank võttis süü omaks ja tasus kokkuleppe järgi kaks miljardit dollarit trahvi. USA sai 1,4 miljardit, Taani 0,6 miljardit ja Eestile lubati 50 miljonit dollarit.
Senini pole selge, kuidas selline asi sai juhtuda
Selle skandaali kese ei ole raha, vaid küsimus, miks hoiatused, mis tulid aastaid enne skandaali avalikuks saamist, ei muutunud õigel hetkel tegudeks.
Kõik ei alanud Eestis ega Eesti ametnike otsustest. Üks esimesi, kes ohule tähelepanu juhtis, oli Venemaa keskpanga asejuht Andrei Kozlov, kelle töö oli rahapesu ja finantskuritegevuse vastane võitlus. 2006. aasta sügisel saabus ta Tallinna mitteametlikule visiidile ja konkreetse murega: tema hinnangul liikus Eesti kaudu läände märkimisväärne hulk Vene raha, mille päritolu oli küsitav ning mille taga võisid olla organiseeritud kuritegevus ja maksupettus.
Kozlov ei piirdunud üldiste tähelepanekutega, vaid nõudis konkreetsete kontode sulgemist ning hoiatas, et tegu ei ole üksikjuhtumiga, vaid kasvava probleemiga. Tema sõnad, et see võib olla alles algus, jäid hiljem kõlama ka rahvusvahelistes raportites.
Mõni kuu hiljem lasti Kozlov Moskvas maha.
Aastaid hiljem tuli sama sõnumiga Bill Browder, kes pöördus 2012. aastal Eesti prokuratuuri poole, hoiatades Danske kaudu liikuva rahapesu eest. Ta on teinud seda mitu korda, esitades kuriteoteateid ja tuues välja konkreetseid kahtlusi.
Browder on USA päritolu investor, kes juhtis kunagi Venemaal tegutsenud investeerimisfondi Hermitage Capital ning sai hiljem tuntuks kui üks Magnitski juhtumi paljastaja. Nimelt suri tema advokaat Sergei Magnitski vanglas pärast seda, kui oli Venemaal avalikustanud ulatusliku maksupettuse ja rahapesuskeemi.
Kui panna kõrvuti Kozlovi ja Browderi hoiatused, tekib muster, mida on raske eirata. Eri allikatest tulnud signaalid viitasid samale probleemile, kuid need ei toonud endaga kaasa süsteemset reaktsiooni.
Alles 2017–2018 jõudis see, millest oli räägitud aastaid, rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Danske Banki Eesti filiaali kaudu liikunud rahavoogude mahtu ja päritolu hakati uurima mitmes riigis ning Eesti nimi seostus ühe Euroopa kui mitte maailma suurima rahapesuskandaaliga. Nimelt 2018. aastal alustas USA väärtpaberi- ja börsikomisjon SEC Eestis toimunud rahapesu uurimist.
Kuid selleks ajaks oli küsimus juba muutunud: ei küsitud enam, kas rahapesu toimus, vaid miks sellele ei reageeritud varem.
Väärtuslik tunnistaja kadus ja leiti surnuna
Danske Banki Eesti filiaali juhi Aivar Rehe kadumine ja surm 2019. aasta sügisel oma koduhoovis pärast seda, kui oli algatatud laiaulatuslik rahapesu uurimine, tekitas avalikkuses palju küsimusi, millele ei ole tänaseni vastuseid. Üks on aga selge: Rehe oli kahtlemata Danske rahapesust teadlik ja vähemalt väga väärtuslik tunnistaja.
«Kõige suurem põhjus, miks meie valitsus pikali joosti, oli ikkagi rahapesu.»
2019. aastal moodustatud valitsus eesotsas Jüri Ratasega tõi rahapesu teema poliitilise otsustamise keskmesse. Rahandusministrina alustanud Martin Helme ei piirdunud üldiste lubadustega, vaid püüdis muuta nii uurimise ulatust kui ka selle juhtimist, tuues Eestisse rahvusvahelise mõõtme, sealhulgas endise FBI juhi Louis Freeh’ meeskonna. Toona oli selge, et trahv rahapesu eest ulatub miljarditesse, ja oli vaja tagada, et Eesti huvid oleksid kaitstud ja riik saaks kahjutasust osa.
Helme hinnangul ei olnud tegu lihtsalt ühe poliitika valdkonnaga paljude seas, vaid keskse konfliktiga, mille mõju ulatus valitsuse püsimiseni.
«Kõige suurem põhjus, miks meie valitsus pikali joosti, oli ikkagi rahapesu.»
See hinnang on küll poliitiline, kuid langeb kokku sellega, mida kirjeldavad ka teised selle loo sees olnud inimesed.
Miks ei sobinud Peeter Oissar RABi juhtima?
Üks keskne küsimus, mis sellel perioodil esile kerkis, puudutas rahapesu andmebüroo juhtimist ehk seda, kes otsustab, millised juhtumid liiguvad edasi ja millised mitte. Helme soovis selle etteotsa tuua endise kaitsepolitsei tippametniku Peeter Oissari, keda peeti sõltumatuks ja survele mitte alluvaks.
Helme leidis, et teine kandidaat, kes lõpuks RABi juhiks sai, ei sobinud oma tausta tõttu ametit juhtima. Nimelt töötas Matis Mäeker 2012. aastast finantsinspektsioonis rahapesu tõkestamise eksperdina ja vastava struktuuriüksuse juhina ning oli Helme hinnangul oma töös läbi kukkunud. Pärast seda, kui Helme rahandusministri postilt lahkus, kinnitati Matis Mäeker 2021. aasta juunis RABi uueks juhiks.
«Kui leiti sobiv kandidaat Oissar… siis see seltskond, kes tema vastu töötas, paljastas ennast.»
Aivar Orukask ütleb «Kuuuurijale», et tema soovitus tuua rahapesu andmebüroo juhiks Peeter Oissar ei olnud juhuslik ega formaalne valik, vaid teadlik katse tuua süsteemi inimene, kes ei alluks survele. «Mitte lödipüksi, vaid sirge seljaga inimest, kellel ei ole midagi kaotada,» põhjendab Orukask.
Tema sõnul ei olnud Oissar süsteemis tundmatu nimi – teda kardeti. «Olgu ausad, teda kardeti. Ta oli omal ajal ka keskkriminaalpolitsei juhi kandidaat, Jüri Pihli poolt, aga teatud põhjustel ta keeldus ja siis sai Eerik Heldna.»
Orukask väidab, et just Oissari kandidatuuri esiletõstmine tõi varjatud pinged nähtavale: «Kui Helme hakkas push’ima Oissarit uueks RABi juhiks, siis läks möll lahti. Aga see oli ausalt öeldes taotluslik.»
Tema hinnangul oli see omamoodi test, mis näitas, kes on valmis muutusteks ja kes mitte: «Kui on sobiv kandidaat, sirge seljaga ja keda ei ole võimalik mõjutada, kes teeks asja korda, siis see seltskond, kes hakkas vastu töötama, paljastas ennast.»
Ja järeldus on tema sõnul ühene: «See seltskond oli huvitatud, et rahapesu andmebüroo ei töötaks efektiivselt.»
Orukase hinnangul ei olnud küsimus üksnes ametikoha täitmises, vaid selles, kas rahapesu uurimine muutub sisuliselt sõltumatuks või jääb kontrollitud raamidesse.
«Trall läks lahti siis, kui me allkirjastasime USA advokaadibürooga lepingu.»
Nii kirjeldab toonane rahandusministri nõunik Kersti Kracht sündmuste eskaleerumise murdepunktina hetke, mil sõlmiti leping rahvusvahelise uurimismeeskonnaga. Martin Helme otsustas palgata 2020. aasta juulis advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan Eesti huve kaitsma ja rahapesu uurima. Eestit nõustava meeskonna juht Louis Freeh on töötanud FBI peadirektorina, samuti on meeskonnas Interpoli pikaaegne juht Ronald K. Noble. «Kuuuurija» 2020. aasta suvel Louis Freeh’ga tehtud intervjuu on nähtav siin.
Just see samm tekitas Krachti sõnul tugeva vastureaktsiooni ning viis olukorrani, kus poliitilised otsused ja institutsioonide huvid põrkusid.
2021. aasta jaanuaris kulmineerusid need pinged sündmusteahelaks, mille ajastus on siiani arutelude keskmes. Kersti Kracht sai korruptsioonikahtlustuse Porto Franco asjas, peaminister Jüri Ratas astus tagasi, valitsus kukkus ning samal päeval kadus päevakorrast abielu referendum, mis oli olnud üks koalitsiooni keskne poliitiline projekt.
Pärast valitsuse vahetust tuli võimule Kaja Kallase juhitud valitsus, mille üks esimesi otsuseid oli lõpetada leping Louis Freeh’ meeskonnaga.
2021. aasta aprillis selgus, et Indrek Tibarist saab Eesti justiitsatašee USAs ning üks tema tähtsamaid ülesandeid on esindada ja kaitsta Eesti riigi huve suurtes rahapesu-uurimistes, et võimaluse korral ka tulevikus trahvide jagamisest osa saada, selgitas otsuse tagamaid toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Tähtis on siinkohal mainida ka seda, et Indrek Tibar juhtis Swedbanki rahapesuvastase võitluse divisjoni ajal, kui ka Swedbank sattus rahapesuskandaali. Nimelt sisenes Swedbank Danske eeskujul magusasse mitteresidentide ehk idaraha teenindamise alale.
Kuid küsimus jääb
Kui panna kõrvuti kõik selle loo kihid – Kozlovi varajane hoiatus, Browderi korduvad pöördumised, Danske skandaali plahvatus, poliitiline konflikt rahapesu uurimise üle, valitsuse ootamatu kukkumine ning hilisemad kohtulahendid –, siis ei moodustu sellest lihtne ega üheselt tõlgendatav narratiiv.
Kas Eestis ei suudetud rahapesu õigel ajal peatada või ei tahetud seda teha?
Kommentaarid
Postita kommentaar