«KATRIN, PÄRISELT ON VEEL HULLEM.» / «KUUUURIJA» MARTIN HELME POPULAARSES RAAMATUS «SÜNDIKAAT 2»
KIRJELDATUD OLUKORRAST RIIGIS: PÄRISELT ON VEEL HULLEM
Raamatupoodide edetabelite tippu on ilma igasuguse reklaamita tõusnud salapärane teos «Sündikaat 2», mille autoriks peetakse endist kõrget politseiametnikku. Raamat räägib varjunimede taha peidetud loo Eesti rahapesust, võimumängudest ja süsteemist, mille sarnasus päriseluga paneb küsima, kas süvariik ongi päriselt olemas ja tegutseb enamiku inimeste eest varjatult oma huvide nimel?
/.../
«Kõige suurem põhjus, miks ma arvan, et meie valitsus ikkagi pikali joosti, oli rahapesu. See rahapesu oli nii suur, ta oli nii kaua kestnud, ta oli kõik ära korrumpeerinud,» ütles Helme.
Raamatus «Sündikaat 2» kirjeldatakse väga selgelt, kuidas rahapesuga olid seotud ka kõrged ametnikud ja politseinikud.
«Suur osa Eesti ärieliidist. Prokuratuur ei tahtnud üldse sellega tegeleda, rahapesu andmebüroo tegeles ainult väikeste asjakestega ja noh, selge on see, et kui niimoodi on, siis sellel on peal katus. Katus on julgeolekuasutused või see katus on prokuratuur või mõlemad kahe peale,» sõnas Helme ja vastas saatejuht Katrin Lusti küsimusele raamatu sisu kohta: «Katrin, päriselt on veel hullem.»
Kersti Kracht: «Me ei saa rääkida õigusriigist, kui sündikaaditaolised seltskonnad möllavad.»
«Nii kaua, kui meil sündikaaditaolised organiseeritud seltskonnad möllavad Eestis, me ei saa rääkida õigusriigist. Nii kaua, kuni prokuratuur algatab asju õhu või tunnetuse pealt, ei ole meil õigusriiki. Need julgeolekustruktuurid, kes arvavadki, et nemad juhivad Eesti riiki, me saamegi ainult nii [nende vastu], et me sellest räägime,» sõnas Kracht.
/.../
Saates sai sõna ka Aivar Orukask, kes töötas aastaid tagasi keskkriminaalpolitseis andmeanalüütika osakonna juhina. Ajaga langes rahapesu uurimisega seonduv vastutus tema õlgadele. «Üldpildis nii oli,» kommenteeris ta raamatu kohta, kus tegelane nimega Aigar Vainukask vägagi teda meenutab. /.../
Orukask sõnas, et Eestis korraldab käputäis inimesi sigadusi, mille eest vastutab ja ka kannatab enamik inimesi.
#Kuuuurija #MartinHelme #KerstiKracht #AivarOrukask #TeemajaAmbroosia #Sündikaat2 #RolandTamm #Teekann2 #EndelLepp #KyrblaMeesteKunstikool #DonArmandoHeldus #KyrblaHerakles #FlowerPower #KaheksajalgMezzo #SnowWhiteSocks #Playbunny #Teekann #ÄmblikutädiÖöklubi #EndelLeppFashionHouse #VisitKyrbla #TheGardenOfMensFashionDelights #PublicAwareness #GentlemensFloralCabinet #VaimudeJuhtum #InvisiblePalace #ELFH #VeniceKyrbla #GentlemenFromEstonia #KumariImedemaa #MeMoMu #Meestemoemuuseum #MEEZ0052026
Elu24 / Postimees:
18. mail läks eetrisse hooaja viimane «Kuuuurija», mis võttis vaatluse alla meie riigis toimuvat käsitleva «väljamõeldud» ilukirjandusliku jutustuse ja tegelased.
Hiljaaegu ilmunud raamat «Sündikaat 2» on 2024. aastal ilma igasuguse reklaamita ilmunud ja kohe populaarseks saanud samanimelise esimese osa järg. «Sündikaat 2» on lühitutvustuse järgi endise kaitsepolitseiniku Maxi kirjutatud põnev lugu, mis räägib meie jõustruktuurides aset leidvatest sündmustest. Seekord heidab politseiteenistusest lahkunud Max pilgu rahamaailma telgitagustesse ja räägib sellest, kuidas Eestis massiliselt raha pesti ning kuidas meie kõrged ametnikud ja poliitikud lasksid sellel kõigel juhtuda.
Kuigi raamatu esimesel leheküljel on öeldud, et tegelased ja sündmused on välja mõeldud, ei kahtle lugeja, et just nii võiski päriselt olla, sest raamatus kirjeldatud sündmused on tegelikult toimunud ja ka tegelaskujud on äratuntavad. Paljud inimesed on pärast selle raamatu lugemist öelnud, et «süvariik» ei pruugigi olla ainult totakate inimeste räägitud jutt.
Uues raamatus mainitud tegelaskuju, rahandusminister Pärl on aimatavalt sarnane just Martin Helmega. Raamatus kirjeldatud sündmused toimusid ajal, kui Helme oli rahandusminister, ehk aastatel 2020–2021. Kui seda raamatut lugeda, võib tabada end mõttelt: äkki ongi süvariik olemas?
«Raamatus on ju kirjas, et kõik on juhuslik, kõik kokkusattumused on juhuslikud ja juhuslikult on need kokkusattumused väga paljud sellised, mis on äravahetamiseni sarnased sellega, mida ma olen ise näinud ja kogenud,» ütles EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme.
Kuigi Roland Tamm on autori väljamõeldud nimi, räägitakse kuluaarides, et raamatu on kirjutanud endine kõrge politseiametnik, kes puutus pikka aega kokku nii oluliste sündmuste kui ka inimestega ning kes on otsustanud riigis lokkava korruptsiooni fiktiivsete nimede kaudu avalikuks tuua.
«See oli äravahetamiseni sarnane.»
«Seal on palju ilukirjanduslikku olustikuloomet. Ma toon ühe näite sellest, kus oli siis nii-öelda rahandusminister Pärli kohtumine ühe inimesega, kelle ta tahtis palgata. Detailne kirjeldus sellest, kuidas me riigikogus kokku saime. Siis minister võttis lipsu eest ära, lasi ülemise nööbi lahti… Ma never ever, mitte kunagi elus ei lase ülemist nööpi lahti, ei võta lipsu eest ära, aga mis puudutab seda kohta, vestluse sisu, siis see oli äravahetamiseni sarnane,» kinnitab Martin Helme just sellise kohtumise toimumist.
Kuidas autor seda kõik teab? Helme vastas, et seda peabki autorilt küsima. Mainitud kohtumine oli mehega, keda Helme soovis palgata rahapesu andmebüroo juhiks. See mees on endine kaitsepolitsei (kapo) asedirektor Peeter Oissar. 2012. aastal sai ta niinimetatud Liibanoni juhtumi ehk pantvangistatud jalgratturite eduka lahendamise järel juba teise Kotkaristi ordeni. Kapost lahkus ta üsna kummalisel põhjusel.
Helme sõnul pole lihtne leida inimest, kes oleks julge ning samal ajal teaks, kuidas bürokraatia masinavärk töötab. Helme soov pani aga paljud riigi tähtsad ninad kukalt kratsima. Helme sõnul küsis ta ka toonaselt kaitsepolitsei direktorilt Oissari kohta nõu ning seda kirjeldati raamatus samuti. Raamatus on koht, kus kapo peadirektor Taibu ütleb, et oleks kõigi huvides, kui see kandidaat jääkski lihtsalt kandidaadiks.
«Kõige suurem põhjus, miks ma arvan, et meie valitsus ikkagi pikali joosti, oli rahapesu. See rahapesu oli nii suur, ta oli nii kaua kestnud, ta oli kõik ära korrumpeerinud,» ütles Helme.
Raamatus «Sündikaat 2» kirjeldatakse väga selgelt, kuidas rahapesuga olid seotud ka kõrged ametnikud ja politseinikud.
«Suur osa Eesti ärieliidist. Prokuratuur ei tahtnud üldse sellega tegeleda, rahapesu andmebüroo tegeles ainult väikeste asjakestega ja noh, selge on see, et kui niimoodi on, siis sellel on peal katus. Katus on julgeolekuasutused või see katus on prokuratuur või mõlemad kahe peale,» sõnas Helme ja vastas saatejuht Katrin Lusti küsimusele raamatu sisu kohta: «Katrin, päriselt on veel hullem.»
Martin Helme rääkis ka FBI endisest peadirektorist Louis Freeh’st, kelle ta tõi rahandusministrina Eestisse rahapesu uurima.
«250 miljardit eurot, mis käis paari aasta jooksul läbi ainult ühe panga esinduse, poleks pidanud olema mitte ainult punane lipp, vaid pigem punane plahvatus,» ütles Freeh «Kuuuurijale» 2020. aastal.
Helme rõhutas, et ameeriklastega mindi koostööd otsima sellepärast, et Eestis polevat sellise asjaga võimalik võidelda. «Eestis ei ole institutsiooni, millel on nii palju hambaid või sisemist tahtmist ja puhtust, et sellega võidelda.»
Seda raamatut lugedes võib eeldada, et Peeter Oissarit soovitas Helmele rahapesu andmebüroo uueks juhiks tema toonane nõunik Kersti Kracht, kes kannab raamatus nime Krista. Kui rahandusminister hakkab sellega tegelema, käivitab see tagatubades raamatu väitel protsessi, kus räägitakse, et sellest valitsusest on vaja lahti saada. «Kaabud peavad koalitsioonist kaduma. Kui sul on mõtteid, kuidas seda korraldada või kiirendada, ka kõige ulmelisemaid, siis olen 24/7 olemas, et seda arutada. Ressursside taha asi ei jää,» räägib raamatus riigisekretär kapo peadirektoriga.
Kersti Kracht: «Me ei saa rääkida õigusriigist, kui sündikaaditaolised seltskonnad möllavad.»
Raamatus käsitletud Porto Franco kaasuses hiljuti täielikult õigeks mõistetud Kersti Kracht ütles saates, et tema südametunnistus on puhas. Ta on raamatu mõlemad osad läbi lugenud ning ütleb, et tundis raamatus ennast ja rahapesu andmebürooga seonduvas palju ära.
«Seal on väga hästi lahti kirjutatud, kuidas ka riigikantselei alati sekkub tippjuhtide valimisse,» ütles Kracht ja lisas, et suurem trall läks lahti pärast Louis Freeh’ga lepingu allkirjastamist. «Enne raudteed, täpselt kilomeeter enne seda, kui pöörab meie ühistu väravast sisse, seisis kraavipervel tolliauto, mis hakkas mind kinni pidama. Suure tõenäosusega paigaldati minu maja terrassi alla lutikaid. Sellel hetkel hakkas pealtkuulamine ja jälitamine. Auto vingerdas mu ees 30 kilomeetrit tunnis, ei lasknud mind mööda sõita.»
Enda jälgimist täheldas ka Eestisse tulnud endine FBI direktor Louis Freeh ja seda juba lennujaamas. Ta teavitas sellest Martin Helmet. Raamatus valis rahandusminister seepeale kapo direktori numbri, kes selle väite kohta midagi asjalikku öelda ei osanud.
«Nii kaua, kui meil sündikaaditaolised organiseeritud seltskonnad möllavad Eestis, me ei saa rääkida õigusriigist. Nii kaua, kuni prokuratuur algatab asju õhu või tunnetuse pealt, ei ole meil õigusriiki. Need julgeolekustruktuurid, kes arvavadki, et nemad juhivad Eesti riiki, me saamegi ainult nii [nende vastu], et me sellest räägime,» sõnas Kracht.
Saates sai sõna ka Aivar Orukask, kes töötas aastaid tagasi keskkriminaalpolitseis andmeanalüütika osakonna juhina. Ajaga langes rahapesu uurimisega seonduv vastutus tema õlgadele. «Üldpildis nii oli,» kommenteeris ta raamatu kohta, kus tegelane nimega Aigar Vainukask vägagi teda meenutab. Kuluaarides on ka teda raamatu autoriks nimetatud, kuid Orukask lükkas selle väite ümber ja täpsustas, et tal on kirjutamisel hoopis oma raamat, mille kavatseb avaldada õige nime alt.
Orukask sõnas, et Eestis korraldab käputäis inimesi sigadusi, mille eest vastutab ja ka kannatab enamik inimesi.
Elu24 / Postimees:
https://elu24.postimees.ee/8473235/kuuuurija-martin-helme-populaarses-raamatus-sundikaat-2-kirjeldatud-olukorrast-riigis-pariselt-on-veel-hullem
«KUUUURIJA» Martin Helme populaarses raamatus «Sündikaat 2» kirjeldatud olukorrast riigis: päriselt on veel hullem
18. mai 2026, 21:15
Raamatupoodide edetabelite tippu on ilma igasuguse reklaamita tõusnud salapärane teos «Sündikaat 2», mille autoriks peetakse endist kõrget politseiametnikku. Raamat räägib varjunimede taha peidetud loo Eesti rahapesust, võimumängudest ja süsteemist, mille sarnasus päriseluga paneb küsima, kas süvariik ongi päriselt olemas ja tegutseb enamiku inimeste eest varjatult oma huvide nimel?
18. mail läks eetrisse hooaja viimane «Kuuuurija», mis võttis vaatluse alla meie riigis toimuvat käsitleva «väljamõeldud» ilukirjandusliku jutustuse ja tegelased.
Hiljaaegu ilmunud raamat «Sündikaat 2» on 2024. aastal ilma igasuguse reklaamita ilmunud ja kohe populaarseks saanud samanimelise esimese osa järg. «Sündikaat 2» on lühitutvustuse järgi endise kaitsepolitseiniku Maxi kirjutatud põnev lugu, mis räägib meie jõustruktuurides aset leidvatest sündmustest. Seekord heidab politseiteenistusest lahkunud Max pilgu rahamaailma telgitagustesse ja räägib sellest, kuidas Eestis massiliselt raha pesti ning kuidas meie kõrged ametnikud ja poliitikud lasksid sellel kõigel juhtuda.
Kuigi raamatu esimesel leheküljel on öeldud, et tegelased ja sündmused on välja mõeldud, ei kahtle lugeja, et just nii võiski päriselt olla, sest raamatus kirjeldatud sündmused on tegelikult toimunud ja ka tegelaskujud on äratuntavad. Paljud inimesed on pärast selle raamatu lugemist öelnud, et «süvariik» ei pruugigi olla ainult totakate inimeste räägitud jutt.
Uues raamatus mainitud tegelaskuju, rahandusminister Pärl on aimatavalt sarnane just Martin Helmega. Raamatus kirjeldatud sündmused toimusid ajal, kui Helme oli rahandusminister, ehk aastatel 2020–2021. Kui seda raamatut lugeda, võib tabada end mõttelt: äkki ongi süvariik olemas?
«Raamatus on ju kirjas, et kõik on juhuslik, kõik kokkusattumused on juhuslikud ja juhuslikult on need kokkusattumused väga paljud sellised, mis on äravahetamiseni sarnased sellega, mida ma olen ise näinud ja kogenud,» ütles EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme.
Kuigi Roland Tamm on autori väljamõeldud nimi, räägitakse kuluaarides, et raamatu on kirjutanud endine kõrge politseiametnik, kes puutus pikka aega kokku nii oluliste sündmuste kui ka inimestega ning kes on otsustanud riigis lokkava korruptsiooni fiktiivsete nimede kaudu avalikuks tuua.
«See oli äravahetamiseni sarnane.»
«Seal on palju ilukirjanduslikku olustikuloomet. Ma toon ühe näite sellest, kus oli siis nii-öelda rahandusminister Pärli kohtumine ühe inimesega, kelle ta tahtis palgata. Detailne kirjeldus sellest, kuidas me riigikogus kokku saime. Siis minister võttis lipsu eest ära, lasi ülemise nööbi lahti… Ma never ever, mitte kunagi elus ei lase ülemist nööpi lahti, ei võta lipsu eest ära, aga mis puudutab seda kohta, vestluse sisu, siis see oli äravahetamiseni sarnane,» kinnitab Martin Helme just sellise kohtumise toimumist.
Kuidas autor seda kõik teab? Helme vastas, et seda peabki autorilt küsima. Mainitud kohtumine oli mehega, keda Helme soovis palgata rahapesu andmebüroo juhiks. See mees on endine kaitsepolitsei (kapo) asedirektor Peeter Oissar. 2012. aastal sai ta niinimetatud Liibanoni juhtumi ehk pantvangistatud jalgratturite eduka lahendamise järel juba teise Kotkaristi ordeni. Kapost lahkus ta üsna kummalisel põhjusel.
Helme sõnul pole lihtne leida inimest, kes oleks julge ning samal ajal teaks, kuidas bürokraatia masinavärk töötab. Helme soov pani aga paljud riigi tähtsad ninad kukalt kratsima. Helme sõnul küsis ta ka toonaselt kaitsepolitsei direktorilt Oissari kohta nõu ning seda kirjeldati raamatus samuti. Raamatus on koht, kus kapo peadirektor Taibu ütleb, et oleks kõigi huvides, kui see kandidaat jääkski lihtsalt kandidaadiks.
«Kõige suurem põhjus, miks ma arvan, et meie valitsus ikkagi pikali joosti, oli rahapesu. See rahapesu oli nii suur, ta oli nii kaua kestnud, ta oli kõik ära korrumpeerinud,» ütles Helme.
Raamatus «Sündikaat 2» kirjeldatakse väga selgelt, kuidas rahapesuga olid seotud ka kõrged ametnikud ja politseinikud.
«Suur osa Eesti ärieliidist. Prokuratuur ei tahtnud üldse sellega tegeleda, rahapesu andmebüroo tegeles ainult väikeste asjakestega ja noh, selge on see, et kui niimoodi on, siis sellel on peal katus. Katus on julgeolekuasutused või see katus on prokuratuur või mõlemad kahe peale,» sõnas Helme ja vastas saatejuht Katrin Lusti küsimusele raamatu sisu kohta: «Katrin, päriselt on veel hullem.»
Martin Helme rääkis ka FBI endisest peadirektorist Louis Freeh’st, kelle ta tõi rahandusministrina Eestisse rahapesu uurima.
«250 miljardit eurot, mis käis paari aasta jooksul läbi ainult ühe panga esinduse, poleks pidanud olema mitte ainult punane lipp, vaid pigem punane plahvatus,» ütles Freeh «Kuuuurijale» 2020. aastal.
Helme rõhutas, et ameeriklastega mindi koostööd otsima sellepärast, et Eestis polevat sellise asjaga võimalik võidelda. «Eestis ei ole institutsiooni, millel on nii palju hambaid või sisemist tahtmist ja puhtust, et sellega võidelda.»
Seda raamatut lugedes võib eeldada, et Peeter Oissarit soovitas Helmele rahapesu andmebüroo uueks juhiks tema toonane nõunik Kersti Kracht, kes kannab raamatus nime Krista. Kui rahandusminister hakkab sellega tegelema, käivitab see tagatubades raamatu väitel protsessi, kus räägitakse, et sellest valitsusest on vaja lahti saada. «Kaabud peavad koalitsioonist kaduma. Kui sul on mõtteid, kuidas seda korraldada või kiirendada, ka kõige ulmelisemaid, siis olen 24/7 olemas, et seda arutada. Ressursside taha asi ei jää,» räägib raamatus riigisekretär kapo peadirektoriga.
Kersti Kracht: «Me ei saa rääkida õigusriigist, kui sündikaaditaolised seltskonnad möllavad.»
Raamatus käsitletud Porto Franco kaasuses hiljuti täielikult õigeks mõistetud Kersti Kracht ütles saates, et tema südametunnistus on puhas. Ta on raamatu mõlemad osad läbi lugenud ning ütleb, et tundis raamatus ennast ja rahapesu andmebürooga seonduvas palju ära.
«Seal on väga hästi lahti kirjutatud, kuidas ka riigikantselei alati sekkub tippjuhtide valimisse,» ütles Kracht ja lisas, et suurem trall läks lahti pärast Louis Freeh’ga lepingu allkirjastamist. «Enne raudteed, täpselt kilomeeter enne seda, kui pöörab meie ühistu väravast sisse, seisis kraavipervel tolliauto, mis hakkas mind kinni pidama. Suure tõenäosusega paigaldati minu maja terrassi alla lutikaid. Sellel hetkel hakkas pealtkuulamine ja jälitamine. Auto vingerdas mu ees 30 kilomeetrit tunnis, ei lasknud mind mööda sõita.»
Enda jälgimist täheldas ka Eestisse tulnud endine FBI direktor Louis Freeh ja seda juba lennujaamas. Ta teavitas sellest Martin Helmet. Raamatus valis rahandusminister seepeale kapo direktori numbri, kes selle väite kohta midagi asjalikku öelda ei osanud.
«Nii kaua, kui meil sündikaaditaolised organiseeritud seltskonnad möllavad Eestis, me ei saa rääkida õigusriigist. Nii kaua, kuni prokuratuur algatab asju õhu või tunnetuse pealt, ei ole meil õigusriiki. Need julgeolekustruktuurid, kes arvavadki, et nemad juhivad Eesti riiki, me saamegi ainult nii [nende vastu], et me sellest räägime,» sõnas Kracht.
Saates sai sõna ka Aivar Orukask, kes töötas aastaid tagasi keskkriminaalpolitseis andmeanalüütika osakonna juhina. Ajaga langes rahapesu uurimisega seonduv vastutus tema õlgadele. «Üldpildis nii oli,» kommenteeris ta raamatu kohta, kus tegelane nimega Aigar Vainukask vägagi teda meenutab. Kuluaarides on ka teda raamatu autoriks nimetatud, kuid Orukask lükkas selle väite ümber ja täpsustas, et tal on kirjutamisel hoopis oma raamat, mille kavatseb avaldada õige nime alt.
Orukask sõnas, et Eestis korraldab käputäis inimesi sigadusi, mille eest vastutab ja ka kannatab enamik inimesi.
Kommentaarid
Postita kommentaar