ÄRILEHT: PANKROTISTUNUD TARTU HLÜ-ST KANTI VIIMASEL HETKEL SUURED SUMMAD VÄLJA. HOIUSTAJATE ESINDAJA: OSA LAENATUD RAHAST ON JÄÄDAVALT KADUNUD
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120591763/puramiidskeemi-kahtlusega-tartu-hoiu-laenuuhistu-hoiustajate-esindaja-osa-laenatud-rahast-on-jaadavalt-kadunud
Tartu maakohus kuulutas kolmapäeval välja Tartu hoiu-laenuühistu pankroti. Kohtu hinnangul oli tegu püramiidskeemiga, kus püsivalt maksejõuetu asutus andis vanadele hoiustajatale uute ohvrite raha. Tartu HLÜ kannatanuid koondava liikmete koja juhi Erki Pisukese sõnul on tegu ulatusliku pettusega, mille peaarhitekt on praeguseks Eestist põgenenud.
/.../
„Jääb arusaamatuks, millise majandusliku loogika alusel andis juhtkond näiteks äsja asutatud äriühingule ilma tagatiseta ligi kaks miljonit eurot laenu, kui turutingimustel ei saaks selline äriühing pangast isegi paari tuhandet eurot,“ toob Pisuke markantse näite. „Siin ei saa rääkida isegi raskest hooletusest, vaid pigem lausa tahtlusest. Seetõttu ei ole see ammu enam puhtalt tsiviilõiguslik kaasus.“
/.../
Kõige skandaalsemaks peab hoiustajate esindaja aga seda, mis toimus vahetult enne ühistu kokkukukkumist. Olukorras, kus Tartu HLÜ oli juba suurtes raskustes, püüdis juhtkond Pisukese väitel isiklikult rikastuda.
/.../
Hoolimata sellest, et raha oli otsas ja väljamaksetega oli suuri probleeme, korraldas Tartu HLÜ veel 2025. aasta sügisel hoiuste kaasamiseks uue agressiivse kampaania. Uutelt ohvritelt korjati raha, et katta vanu auke. Ühistu tegelikku seisu varjati kiivalt ja viimase kolme aasta audiitori aruandeid pole sootuks.
Pisuke rõhutab, et sellise mastaabiga finantspettus sai toimuda üksnes seetõttu, et hoiu-laenuühistutele pole aastaid tehtud riiklikku finantsjärelevalvet.
/.../
Mida peavad tegema kannatada saanud hoiustajad?
Paljude inimeste jaoks on tegu isikliku ja perekondliku tragöödiaga, sest kaduma läks kogu elu jooksul kogutud raha. On hoiustajaid, kes on kaotanud isegi ligi pool miljonit eurot, paljudele oli Tartu HLÜ ainus säästude hoidmise koht.
Kohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 3. juuli kell 10.30 Tartu kohtumajas.
Erki Pisukese sõnul on praegu kõige olulisem mitte käega lüüa, vaid esitada oma nõudeavaldus ja pankrotimenetluses aktiivselt osaleda. Et juriidiliste dokumentide vormistamist kannatanutele lihtsamaks teha, on liikmete koda avanud veebilehe liikmetekoda.ee, kus saab lihtsa küsimustiku abil koostada pankrotihalduritele esitamiseks juriidiliselt korrektse nõudeavalduse.
Delfi/ärileht:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120591763/puramiidskeemi-kahtlusega-tartu-hoiu-laenuuhistu-hoiustajate-esindaja-osa-laenatud-rahast-on-jaadavalt-kadunud
EESTI MAJANDUS18.06.2026, 10:40
Pankrotistunud Tartu HLÜ-st kanti viimasel hetkel suured summad välja. Hoiustajate esindaja: osa laenatud rahast on jäädavalt kadunud
Ajutiste pankrotihaldurite Tarmo Petersoni ja Toomas Saarma hinnangul haigutab ühistu eelarves hiiglaslik auk: kohustusi on ligi 61 miljoni euro ulatuses, millest umbes 47 miljonit moodustavad inimeste hoiused, kuid vara on järel kõigest 17 miljonit eurot. See tähendab, et tuhanded hoiustajad saavad oma säästudest tagasi parimal juhul üksnes kolmandiku.
Tartu HLÜ hoiustajate huve kaitsva liikmete koja juhi Erki Pisukese sõnul toob saabunud otsus paljude liikmed maa peale. Samas märgib ta, et pikalt vindunud saaga puhul on pankrot ainuvõimalik lahendus. „Parem õudne lõpp kui lõputu õudus,“ nendib Pisuke. Ta lisab: „Tahaksin loota, et 17 miljonit eurot vara on pigem miinimum ning pankrotimenetluses tehtavate pingutuste tulemusena õnnestub tagasi saada sellest rohkem.“
Saneerimislubadused
Kuigi ühistu endine juhtkond eesotsas Andro Roosiga raius viimase hetkeni, et ettevõte on võimalik saneerimise ehk ümberkorraldamise teel päästa, peab kohus seda võimatuks. Pisukese sõnul oli saneerimine teostatav ehk veel 2024. aastal, kuid pärast seda, kui Andro Roos 2026. aasta aprillis riiulifirmade häälte toel ja õigusvastase üldkoosoleku abil uuesti juhtimise üle võttis, muutus saneerimisjutt pelgalt fassaadiks. „Praeguses majanduslikus olukorras pigem eksitati liikmeid saneerimise lubamisega, venitati protsessi ja tekitati võltslootust,“ selgitab Pisuke.
Olukorda ilmestavad vastutustundetud laenuotsused, finantskontrolli puudumine ja paberil kunstlikult ülespuhutud bilanss. Suur osa allesjäänud 17 miljonist eurost ei ole pangakontol olev raha, vaid selle moodustavad sissenõutavad laenud ja osalused tütarettevõtetes. „Osa vastutustundetult välja laenatud rahast on kindlasti jäädavalt kadunud ning sealt ei ole enam midagi tagasi saada,“ tõdes Pisuke, lisades juurde, et tagasisaadav summa sõltub paljuski näiteks ühistu tuulepargi realiseerimise väljavaadetest.
„Jääb arusaamatuks, millise majandusliku loogika alusel andis juhtkond näiteks äsja asutatud äriühingule ilma tagatiseta ligi kaks miljonit eurot laenu, kui turutingimustel ei saaks selline äriühing pangast isegi paari tuhandet eurot,“ toob Pisuke markantse näite. „Siin ei saa rääkida isegi raskest hooletusest, vaid pigem lausa tahtlusest. Seetõttu ei ole see ammu enam puhtalt tsiviilõiguslik kaasus.“
Vara kantimine
Kõige skandaalsemaks peab hoiustajate esindaja aga seda, mis toimus vahetult enne ühistu kokkukukkumist. Olukorras, kus Tartu HLÜ oli juba suurtes raskustes, püüdis juhtkond Pisukese väitel isiklikult rikastuda. „Andro Roos kandis endale 2025. aasta suvel ligikaudu 45 000 eurot ja teisele juhatuse liikmele 75 000 eurot. Lisaks sai Andro Roosiga seotud sihtasutuse osalusega Jakobi Varad OÜ ühistult pool miljonit eurot või enamgi laenu, kusjuures viimased väljamaksed tehti vahetult enne Roosi tagasiastumist 2025. aasta detsembris,“ avab Pisuke tagamaid.
Nüüdseks on vastutuse võtmise asemel riigist lahkutud. „Andro Roos on teatavasti põgenenud koos Tartu HLÜ nõukogu liikmest ema Elle Roosi ja ühistu ametiautoga Kreekasse ning paigutanud kogu oma Eestis asuva vara sihtasutuse alla, kust on seda väga keeruline kätte saada,“ paljastab Pisuke. Tema sõnul on Roos kasutanud vara peitmiseks süsteemselt skeemimeistritele omaseid võtteid. „Omaette küsimus on see, kas reaalselt õnnestub ka midagi näiteks juhatuse esimehelt Andro Roosilt tagasi saada,“ arutleb Pisuke.
Peteti viimase minutini
Hoolimata sellest, et raha oli otsas ja väljamaksetega oli suuri probleeme, korraldas Tartu HLÜ veel 2025. aasta sügisel hoiuste kaasamiseks uue agressiivse kampaania. Uutelt ohvritelt korjati raha, et katta vanu auke. Ühistu tegelikku seisu varjati kiivalt ja viimase kolme aasta audiitori aruandeid pole sootuks.
Pisuke rõhutab, et sellise mastaabiga finantspettus sai toimuda üksnes seetõttu, et hoiu-laenuühistutele pole aastaid tehtud riiklikku finantsjärelevalvet. „Kui võtame kokku Eesti Arengu HLÜ ja ERIAL-i hoiustajate kaotatud 33 miljonit eurot ning lisame sinna Tartu HLÜ, võib öelda küll, et pinnase selleks lõi nõrk regulatsioon. See teeb muidugi liiga ka korralikele, ausalt toimetavatele hoiu-laenuühistutele,“ nendib ta.
Mida peavad tegema kannatada saanud hoiustajad?
Paljude inimeste jaoks on tegu isikliku ja perekondliku tragöödiaga, sest kaduma läks kogu elu jooksul kogutud raha. On hoiustajaid, kes on kaotanud isegi ligi pool miljonit eurot, paljudele oli Tartu HLÜ ainus säästude hoidmise koht.
Kohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 3. juuli kell 10.30 Tartu kohtumajas.
Erki Pisukese sõnul on praegu kõige olulisem mitte käega lüüa, vaid esitada oma nõudeavaldus ja pankrotimenetluses aktiivselt osaleda. Et juriidiliste dokumentide vormistamist kannatanutele lihtsamaks teha, on liikmete koda avanud veebilehe liikmetekoda.ee, kus saab lihtsa küsimustiku abil koostada pankrotihalduritele esitamiseks juriidiliselt korrektse nõudeavalduse.
Kommentaarid
Postita kommentaar