JAN VERMEER VAN DELFT / ENDEL LEPP VAN KYRBLA 

#Vermeer #EndelLepp #Armandonia #GentlemenFromEstonia  #AivarVendelpomm #ValusadKirjad #KyrblaMeesteKunstikool  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026 

 https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vermeer 

Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis – maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik.

Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaestes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena.

Vermeeri isa oli siidikangur Reijnier Janszoon. Janszoon ei olnud perekonnanimi, vaid isanimi. Isa elas Amsterdamis Sint Antoniesbreestraatil, kus elas üsna mitu kunstnikku. 1615. aastal abiellus ta Digna Baltusega. Nad kolisid Delfti, kus sündis tütar Gertruy, Johannes Vermeeri ainus õde, kes ristiti 1620. 1625 osales Reijnier kakluses sõdur Willem van Bylandtiga, kes suri selles saadud haavadesse viis kuud hiljem. Umbes selle aja paiku hakkas ta tegutsema kunstikaupmehena. 1631 liisis ta võõrastemaja Lendav Rebane. 1641 omandas ta märksa suurema kõrtsi Mechelen, mis oli nimetatud samanimelise linna järgi ja asus turuplatsi ääres. Selle omandamine pani talle peale suured võlad. 1652. aasta oktoobris ta suri ja poeg jätkas tema kunstiäri. 

/.../

Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma teostes.

Varajasel loomeperioodil, umbes 1657. aastani, viljeles Vermeer ajaloolist maali. Ta kujutas episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost. Hiljem hakkas ta viljelema olustikumaali. Enamiku tema loomingust moodustavadki olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. Tema maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast, ulatudes piimanaisest tema töö juures aadlike ja kaupmeeste luksuse ja hiilguseni nende ruumikates majades. Lisaks leidub tema teostes religioosseid, poeetilisi, muusikalisi ja teaduslikke vihjeid.

Tema üks kuulsamaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.