ELU25 ⟩ JUKU-KALLE RAID: REINSALU JA KÕLVARTI KIRJAD – KASAKAD, KES SÜGAVAD SELGA TAGUMISE JALA NING RAUDREHAGA _PM/ELU24 _29.10.2025
#ValusadKirjad #KiriTürgiSultanile #IljaRepin #GentlemenFromEstonia #JukuKalleRaid #MihhailKõlvart #UrmasReinsalu #KyrblaMeesteKunstikool #KalleMõisaköis #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
https://elu24.postimees.ee/8351131/elu25-juku-kalle-raid-reinsalu-ja-kolvarti-kirjad-kasakad-kes-sugavad-selga-tagumise-jala-ning-raudrehaga
Seoses kirjavahetuse ja sotsioloogiliste ankeetidega, millega pommitavad teineteist lustlikud Kõlvart ja Reinsalu, meenub Ilja Repini maal «Zaporižžja kasakad kirjutavad kirja Türgi sultanile», mis kirjeldab 17. sajandil ette tulnud olukorda, ütleb Juku-Kalle Raid. Aga ka hunnik kirjandusteoseid, kus samuti küsimustega pistmist. Näiteks dilemma, kas sügada oma selga raudrehaga või tagumise jalaga, millest allpool.
17. sajandil olla Türgi sultan Mehmed IV saatnud Ukraina Zaporižžja kasakatele kirja, milles ta nõudis, et nood alistuksid tingimusteta Osmanite riigile. Täpselt nagu koalitsiooni moodustamine Tallinnas.
Küsimus: kes on sultan, kes kasakas?
Kasakaid ajas see närvi ning nad koostasid vastukirja. Kasakate kiri sultanile sisaldas kõikvõimalikke roppusi, pilkeid, irooniat, ilkumist ning üleüldist põlgust. Tegelikult me muidugi ei tea, kas sihandne kirjavahetus üldse aset leidis, aga 1891. aastal maalis selle legendi kuulsaks kunstnik Ilja Repin.
Kui vaadata praegu Tallinnas toimuvat, tundubki elukene mitte ainult kunstipärane, vaid ka kirjanduslik. /.../
1. Millega selga sügada? /.../ Žanr: lapsepõlve muretud ning süütud mängud
2. Laadige apelsinid tünnidesse! /.../ Žanr: lollid küsimused aitavad elada-võita
3. Meisterdetektiivi mure /.../ Žanr: makulatuur
4. See kiri on ainult sulle! /.../ Žanr: vastamata armastus
5. Kirjalikud korraldused /.../ Žanr: toitke looma ja tulge peole!
6. Oht ära uppuda /.../ Žanr: appi-appi, see olen mina!
7. Muhvi saatus /.../ Žanr: pisut põrutada saanud traagikud
8. Muusikaline variant /.../ Kuulake ise! Laul «Hüvasti Maria», esitajaks Vello Orumets.
https://elu24.postimees.ee/8351131/elu25-juku-kalle-raid-reinsalu-ja-kolvarti-kirjad-kasakad-kes-sugavad-selga-tagumise-jala-ning-raudrehaga ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Reinsalu ja Kõlvarti kirjad – kasakad, kes sügavad selga tagumise jala ning raudrehaga
Seoses kirjavahetuse ja sotsioloogiliste ankeetidega, millega pommitavad teineteist lustlikud Kõlvart ja Reinsalu, meenub Ilja Repini maal «Zaporižžja kasakad kirjutavad kirja Türgi sultanile», mis kirjeldab 17. sajandil ette tulnud olukorda, ütleb Juku-Kalle Raid. Aga ka hunnik kirjandusteoseid, kus samuti küsimustega pistmist. Näiteks dilemma, kas sügada oma selga raudrehaga või tagumise jalaga, millest allpool.
17. sajandil olla Türgi sultan Mehmed IV saatnud Ukraina Zaporižžja kasakatele kirja, milles ta nõudis, et nood alistuksid tingimusteta Osmanite riigile. Täpselt nagu koalitsiooni moodustamine Tallinnas.
Küsimus: kes on sultan, kes kasakas?
Kasakaid ajas see närvi ning nad koostasid vastukirja. Kasakate kiri sultanile sisaldas kõikvõimalikke roppusi, pilkeid, irooniat, ilkumist ning üleüldist põlgust. Tegelikult me muidugi ei tea, kas sihandne kirjavahetus üldse aset leidis, aga 1891. aastal maalis selle legendi kuulsaks kunstnik Ilja Repin.
Kui vaadata praegu Tallinnas toimuvat, tundubki elukene mitte ainult kunstipärane, vaid ka kirjanduslik.
Kes on sultan ja kes kasakad? Esmapilgul meenutab Türgi sultanit muidugi Kõlvart, tal on kohe selline väljanägemine ning kaval idamaa pilk. Teisalt võib see olla vabalt ka Reinsalu, kes kogus sultanlikult suure häälesaagi ning ajab samuti udu justkui laveeriv idamaa kaupmees.
No polegi vahet, mõlemad muudkui kirjutavad ja vastavad.
Ent võimalikke stilistilisi – ja kirjanduslikke! – paralleele on veelgi, võtame need põgusalt läbi. Ja ma soovin lugejale jõudu, sest selle teema üle annab mõtiskleda päevi.
1. Millega selga sügada?
Jaan Rannapi ägedas raamatus «Koolilood» täidavad kaks sõpra-õpilast Agu Sihvka ja Juhan Kiilike sotsioloogilist ankeeti, umbes samasugusel viisil nagu vastavad teineteise küsimustele Miiša ja Ummi. Aga kummagi arust napib tõsiseid küsimusi, eriti kaelamurdvate ning lahendamist vajavate teemade koha pealt.
Niisiis täiendavad semud ankeeti enda küsimustega, millest põhjapanevaim on, et «millega te oma selga sügate?». Vastusevariantideks lisatakse a) tagumise jalaga, b) raudrehaga.
Žanr: lapsepõlve muretud ning süütud mängud
2. Laadige apelsinid tünnidesse!
Kirjavahetusega saab vastast vabalt endast väljuma panna. Ja siinkohal võiksid vennakesed Ummi ning Miiša tuletada meelde Ilfi ja Petrovi kultusteost «Kuldvasikas». Selles üritab suur kombinaator Ostap Bender, keda praegu kehastab Reinsalu, ajada juhet kokku põrandaalusel miljonäril Aleksander Koreikol, keda meie etenduses mängib Kõlvart. Reinsalu, kes tahab Kõlvarti miljoneid kätte saada, kukub Kõlvartile absurdseid telegramme saatma, olles veendunud, et vastane läheb ogaraks ning toob raha lagedale.
«Laadige apelsinid tünnidesse», kirjutab Reinsalu telegrammi ning kuller viib selle keset ööd Kõlvartile kätte. Ilfi ja Petrovi raamatus Kõlvart lolliks ei lähe, kuna tal on raudne närvikava ja pole kuhugi minna.
Žanr: lollid küsimused aitavad elada-võita
3. Meisterdetektiivi mure
Astrid Lindgreni suurepärases teoses «Meisterdetektiiv Blomkvist» peab 13-aastane meisterdetektiiv Kalle kirjutama kirja Stockholmi kriminaalpolitseile, kuna tal on olulisi andmeid kurjategija onu Einari kohta.
Nüüd aga saab Kalle aru, et kirjaga võib jama tekkida. Kes see teismelise läkitust ikka tõsiselt võtab? Kalle närib sulepead ja arutab omaette, et tuleb kirjutada võimalikult täiskasvanulikult, muidu viskavad kriminaalpolitseinikud Stockholmis kirja kohe prügikorvi, nood lollpead.
Raamatus läheb kõik hästi, kiri loetakse läbi, mida muidugi ei saa öelda meisterdetektiivide Ummi ja Miiša kirjade kohta. Raudselt lendasid prügikasti.
Žanr: makulatuur
4. See kiri on ainult sulle!
Järgmiseks võtame letti traagilisema võimaluse kirjakirjutamise rindelt, mida pakub meile Oskar Lutsu teos «Suvi». Seal kirjutab morn ja üdini kurb Arno Tali kirja oma südamedaamile Virvele, kes on kergete elukommetega südametu seltskonnanäitsik ning Arno loodab kirjaga armastatu tähelepanu võita.
Ma tõesti ei oska öelda, kumb – kas Kõlvart või Reinsalu – on Virve ja kumb Arno, sest mõlemad sobivad mõlematesse rollidesse veenvalt ning täie publikueduga. Arno ahastav hüüatus kirja lõpus «Põleta ära see kiri, Virve, ükskõik, kas lugesid selle läbi või mitte! See kiri on ainult sulle!» evib küll teatraalsust, meeleheidet ning masendust, aga selle eesmärk on ometi selge: äkki kauaigatsetud partner siiski vastab?
Žanr: vastamata armastus
5. Kirjalikud korraldused
Korraldusi võib olla mitut liiki, mõned neist käskivad ja teised – vastuoksa – vabastavad. Niisiis tuleme veelkord Astrid Lindgreni juurde ja katsume mõistatada, mis rolle kohe näidatavates kirjades Reinsalu ja Kõlvart täidavad.
Raamatus «Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses» saab Soolavarese saarel suvitav 7-aastane Pelle endale küüliku, aga peab kahjuks sügisel linna kolima. Eemale küülikust ja oma sõbrast Tjorvenist.
Nüüd algabki Reinsalu-Kõlvarti kirjavahetus, kus üks õpetab teist, mida tegema peaks. Pelle kirjutab Tjorvenile, et too peab küülikut toitma. «Anna talle palju võilille lehti», kribab Pelle. Tjorven on korralduse peale vihane ja toriseb, et pole veel kunagi nii näljast küülikut näinud.
Kes on selles jutus Pelle, kes Tjorven ja kes küülik, vajab veel selgitamist, aga nii Miiša kui Ummi saaksid kõikide osadega ühele poole.
Ka «Pipi» raamatus kohtame kirjasaatmist ja soovi neutraalsel pinnal koalitsioon moodustada, aga siin käib asi suuremeelsemalt. Oletame, et Ummi on Pipi ja kutsub Miišat peole ning lisab igaks juhuks dresscode’iet hiljem jama ei tuleks. «Rietus: mis ise tahade», maalib Ummi postkaardile, keel püüdlikult hammaste vahelt väljas, näidates sellega, et peab kutsutava kapriisidest ja maitsest igati lugu.
Žanr: toitke looma ja tulge peole!
Kirjavahetuses on teadagi kõige tähtsam, et sa oskaksid kirjutada ja saaja lugeda mõistaks, muidu kisub asi traagiliseks kätte.
Alan Alexander Milne’i klassikalises «Karupoeg Puhhis» leidub ehe näide, kusjuures jälle peab tugevalt mõtlema, kes tegelastest on Miiša ja kes Ummi.
Lühidalt: metsa saabub paduvihm ja üleujutus ning Notsu jääb omas majas vetevangi. Täiesti üksinda! Mitte mingit koalitsiooni! Nii kirjutab ta pudeliposti abil kirja, mille ühel pool seisab: «Api! See olen Nodsu (mina)» ja teisel: «See olen mina Nodsu, api-api!»
Saatus viib pudeliposti Karupoeg Puhhini, kes on küll väga sõbralik, ent samas ka väga väikese aruga karu. Kuna Puhh lugemise kunsti ei jaga, võiks Notsul täbarasti minna. Raamatus aga figureerib tark Christopher Robin, kelle Puhh üles otsib ja vabandab, et ei saanud kirja lugeda, kuna talle läks natuke vett silma.
Paraku pole meie puhhidel ja notsudel ehk Miišal ja Ummil tarka poissi kusagilt võtta ning siinjuhul võib asi lõppeda fataalselt. Üks upub ära, kuna teine ei oska appi minna. Ja koalitsioon jääb moodustamata.
Žanr: appi-appi, see olen mina!
7. Muhvi saatus
Leidub veel üks üsna tõenäoline variant, kui Reinsalule ja Kõlvartile mõelda. Ja see on, et nii Miiša kui Ummi kirjutavadki tegelikult ainult iseendale.
Eno Raua «Naksitralle» mäletate? Seal kribas nutune Muhv iseendale teateid kirjutada ja ka saatis need iseendale postkontorisse, aadressiks «Muff. Nõudmiseni.».
Muhv oli üksik, nii üksik ning tema kirjad olid täis magusat kurbust ja valu – mitte keegi peale ta enda traagilisi teateid ei lugenud. Muhv ei saanud endaga koalitsiooni ka moodustada ning ainsaks lohutuseks jäigi endale ise postitusi edastada.
Žanr: pisut põrutada saanud traagikud
8. Muusikaline variant
Siin pole midagi selgitada, tuleb vaid kuulata laulu, kus öeldakse: «Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see!»
Nimetatud laul tekitab lootust ning annab märku, et kiri tuleb! Ta tuleb kindlasti!
Nii et kirjutage! Kirjutage teineteisele salmikusse, kirjutage järelejätmatult, sest kui suureks kasvate ja salmiku sahtlinurgast üles leiate, on vähemalt piinlik.
Kuulake ise!
Laul «Hüvasti Maria», esitajaks Vello Orumets.
https://www.youtube.com/watch?v=nEjdLgjOOTM
Kommentaarid
Postita kommentaar