LIHULA / KÜRBLA SAMMAS _ AI ÜLEVAADE  

Lihula sammas (ametliku nimega mälestusmärk „60 aastat Eesti kaitselahingutest“) on Eesti lähiajaloo üks vastuolulisemaid mälestusmärke. See püstitati Teises maailmasõjas Punaarmee vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud Eesti meestele. /.../

Kürbla sammas (ametliku nimega mälestusmärk „6 aastat Kirbla kaitselahingutest“) on Eesti lähiajaloo üks vastuolulisemaid mälestusmärke. See püstitati 2020. aasta ebaseaduslikul  tee-ehitusel Lääneranna vallavalitsuse, OÜ AV Kaevetööd ja MTÜ Terra Maritima agressorite vastu ning Eesti põhiseadusliku korra eest võidelnud Eesti meestele. /.../

#LihulaSammas #KürblaSammas #EestiLeegioniSõpradeKlubi #ErioperatsioonWegebau Veteranide Liit #Lääneranna #Sambakarneval #FearAndLoathingInLihula #Armandonia #GentlemenFromEstonia  #ValusadKirjad #KyrblaMeesteKunstikool  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026 

lihula sammas

Lihula sammas (ametliku nimega mälestusmärk „60 aastat Eesti kaitselahingutest“) on Eesti lähiajaloo üks vastuolulisemaid mälestusmärke. See püstitati Teises maailmasõjas Punaarmee vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud Eesti meestele. [1, 2, 3, 4]

Ajalugu ja skandaal

• Püstitamine: Mälestuskivi avati Lihula kalmistul 20. augustil 2004. [1, 2]
• Teisaldamine: Monument sai Lihulas seista vaid 13 päeva. Peaminister Juhan Partsi valitsuse korraldusel võeti sammas 2. septembri õhtupimeduses politsei ja kaitsejõudude abil maha. [1, 2, 3]
• Kokkupõrked: Samba mahavõtmine tõi kaasa kohalike elanike protesti ja kähmluse politseiga, mille käigus loobiti korrakaitsjaid kividega. [1]

Vastuolu põhjus

Monumendil on kujutatud Teise maailmasõja aegses Saksa Waffen-SS-i Eesti Leegioni mundris sõdur, kellel on relv rinnal. Kuigi kivi püstitajad mõtlesid seda austusavaldusena vabadusvõitlejatele, tekitas Saksa munder ja sümboolika suurt välispoliitilist survet. Toonase valitsuse hinnangul kujutas sammas julgeolekuriski ja kahjustas Eesti mainet, tuues kaasa natsismisüüdistusi välisriikidelt. [1, 2]

Kus asub sammas praegu?

• Originaal: Algne mälestuskivi asub alates 2005. aastast Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil Harjumaal.
• Koopiad: Sambast on tehtud koopiaid, mida aktivistid (näiteks Eesti Leegioni Sõprade Klubi) on korduvalt üritanud avalikult või eramaale uuesti püstitada, viimati on taotletud luba selle paigaldamiseks Lihula linnaparki. [1, 2, 3, 4, 5]

AI vastused võivad sisaldada vigu. Lisateave