PEADIREKTOR: KORRUPTSIOONISÜÜDISTUS ON VÄGA TÕSINE, AGA HIRMUÕHKKONDA ESTONIAS EI OLE _ DELFI/KULTUUR_25.06.2026
Liiv ütles täna Eesti Ekspressis avaldatud artiklis, et tõrjuvat hoiakut ei taju üksnes tema, vaid ka paljud rahvusooperi lauljad.
Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten on tööasjus Kiievis, kuid vastas telefonitsi kriitikale rahvusooperi solistide valiku põhimõtete ja juhtimiskultuuri kohta.
„Viimasel kohtumisel usaldusisikutega kuulsime just vastupidist hinnangut, et olukord on paranenud,“ ei nõustunud ta väitega, nagu oleks trupp rahulolematu ja valitseks hirmuõhkkond. See kohtumine leidis Maateni sõnul aset umbes kaks nädalat tagasi.
Usaldusisik saatis toimetusele kaks väljavõtet 11. juunil toimunud koosoleku protokollist. Tema sõnul osalesid koosolekul peadirektor Ott Maaten, usaldusisikud ja personalijuht/jurist Maike Maiste.
„Usaldusisikute sõnul on valdav osa solistidest väga häiritud ning tunnevad, et ooperisoakonnas saaks asjad olla palju paremini,“ seisab toimetusele saadetud protokolliväljavõtte esimeses punktis. „Helen Lepalaan on loonud ka väga ebaterve töökeskkonna. Hetkel on liiga palju stressi, pingeid ja häireid. Need tõukuvad eelkõige suhtlemisest, käitumisest, halvustavast hoiakust.“
Teises punktis seisab: „Usaldusisikute sõnul ei tunne artistid ennast väärtustatud artistidena, pigem tahaks kuidagi mööda seina ääri liikuda. Helen Lepalaan ei ole oma käitumises kollegiaalne, professionaalne. Lisaks on veel hirm, et kui konflikt tekib, siis sellel on drastilised tagajärjed.“
„Praegu ei ole mul direktorina ühtegi tõendit, et see oleks juhtunud, aga olen saatnud lauljatele, keda see puudutab, järelepärimise. Seda ei saa ilma tõestuseta väita ja enne tõestamist ei saa ka öelda, mis siis edasi saab. Kui see peaks kinnitust leidma, siis järgnevad ka tõsised otsused,“ sõnas Maaten. „Korruptsioon peab olema välistatud.“
Ehkki koosseisude planeerija ainuisikuliselt rolle ei määra, tähendab see töökoht siiski sõnaõigust selliste otsuste juures, mis ei pruugi kõigile meeldida. „Sellises organisatsioonis nagu ooperi- või ka balletiteater on sõlmisikud, kes teevad otsuseid, kes saab millise ja mis raskusastmega rolli. Helen Lepalaan on üks selline sõlmisik, samuti on ka kunstiline juht,“ sõnas Maaten.
„Otsused, mida nende töö eeldab, on alati sellised, mis võivad kedagi isiklikult riivata. Ooperilaulja teed alustades soovitakse ikka saada pearolle. Aga kõik neid pearolle ei saa. Ikka jääb keegi soovitud rollist ilma. Seetõttu ei saa selliseid otsuseid hõlmavad töökohad olemuslikult olla väga populaarsed,“ pakkus ta selgituse, miks Helen Lepalaan kriitikat saab.
/.../
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung ütles Delfi Kultuurile, et kultuuriminister ega ministeerium ei sekku rahvusooperi igapäevasesse juhtimisse ega töökorralduslikesse küsimustesse ning juhtkonna ülesanne on lahendada Estonia sisekonfliktid.
„Rahvusooperi seaduse kohaselt on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan nõukogu. Vajaduse korral saab nõukogu valvata järele rahvusooperi tegevuse ja juhtimise üle. Kui selline vajadus peaks ilmnema, saab nõukogus oma pädevuse piires kaasa aidata kultuuriministeeriumi esindaja, kantsler Merilin Piipuu,“ selgitas Rohtung.
/.../
Vastuseks Delfi Kultuuri küsimusele, kas praegused siseprobleemid rahvusooperis võiksid ka mõjutada uue majaga seotud plaane, sõnas Rohtung, et ministeeriumil ei ole põhjust järeldada, et kõnealused juhtimis- või töösuhted puudutaksid otseselt rahvusooperi juurdeehitusega seotud riiklikke protsesse.
Liiv ütles täna Eesti Ekspressis avaldatud artiklis, et tõrjuvat hoiakut ei taju üksnes tema, vaid ka paljud rahvusooperi lauljad.
Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten on tööasjus Kiievis, kuid vastas telefonitsi kriitikale rahvusooperi solistide valiku põhimõtete ja juhtimiskultuuri kohta.
„Viimasel kohtumisel usaldusisikutega kuulsime just vastupidist hinnangut, et olukord on paranenud,“ ei nõustunud ta väitega, nagu oleks trupp rahulolematu ja valitseks hirmuõhkkond. See kohtumine leidis Maateni sõnul aset umbes kaks nädalat tagasi.
Maaten lisas, et probleemidele tähelepanu juhtinud Monika-Evelin Liiv on viimastel aastatel saanud väljaspool maja kõige rohkem rolle ning „Trubaduur“, kus Liivil on Azucena roll, on endiselt mängukavas.
Monika-Evelin Liiv lükkas aga selle väite ümber, täpsustades, et sellest hooajast on „Trubaduur“, kus tal roll oli, mängukavast maha võetud ja ei ole enam repertuaaris.
Kui Eesti kultuuriruum soovib, et Estonias toimuksid ooperietendused regulaarselt , siis on Maateni sõnul vaja pidada ülal oma truppi. „Näiteks Vanemuisel ei ole oma truppi ega kohustust igapäevaselt oma trupile tööd pakkuda,“ tõi ta esile Vanemuise suurema paindlikkuse nii rollide jagamise kui ka ooperietenduste andmise sageduse mõttes.
„Aga Estonia kontekstis teha repertuaari ja mängukava, mis põhineks välismaal elavatel ja töötavatel Eesti solistidel, ei ole realistlik ega tehniliselt võimalik,“ sõnas rahvusooperi juht. „Kui võimalik, siis kutsume neid, oleme kõiki [Eesti Ekspressi artiklis] mainitud soliste (Mirjam Mesak, Ain Anger, Aile Asszonyi – M. N.) rollidesse kutsunud, aga alati ei lange sobilikud ajad kokku.“
Valitseb hirmuõhkkond?
Berliinis ja Salzburgis resideeriv ooperisolist Lauri Vasar tõi omakorda Eesti Ekspressiga rääkides välja, et probleem on terav ka Estonia mängukavaga. „Miks valitakse mängukavasse ooperid, mis on mõeldud väga nõudlikule publikule, keda on Eestis vähe? Kus on tavarepertuaar?“ küsis Vasar.
Repertuaari valiku üle otsustavad tema sõnul kunstiline juht ja repertuaarinõukogu, mis kohtub iga kahe nädala tagant ja arutab oma otsuseid põhjalikult. Ooperimaja repertuaari planeeritakse ette kaks kuni viis aastat, sest selleks on vaja kokkuleppeid ning lavastajad ja kunstnikud peavad saama oma tööd ette planeerida.
Rolle määratakse Maateni sõnul samuti üsna pikalt ette. „Sügisel algab uus hooaeg, selle hooaja rollid on juba rohkem kui aasta tagasi kokku lepitud. Ooperietenduses on kaasatud vähemalt 120 inimest, kes kõik peavad õigel ajal õiges kohas olema ja oma töö ette valmistama,“ rääkis ta.
Eesti Ekspress suhtles ka rahvusooperi solistide usaldusisikuga, kelle hinnangul valitseb rahvusooperis hirmuõhkkond ja mure ei puuduta üksnes üksikuid rolle ega ühe laulja pettumust.
Ott Maaten tõi esile Heldur Harry Põlda, kes on solist ja samuti üks Estonia usaldusisikuid. „Tema andis kuu aega tagasi intervjuu, kus ütles, et tunneb end hoituna ja et maja sees on õhkkond väga hea,“ märkis Maaten.
Rahvusooperi solistide usaldusisik: Maateni väited sisaldavad ebatõdesid
Pärast siinse artikli avaldumist pöördus Delfi Kultuuri poole rahvusooper Estonia solistide nimel usaldusisik, kelle sõnul sisaldavad Ott Maateni väited ebatõdesid.
Usaldusisik saatis toimetusele kaks väljavõtet 11. juunil toimunud koosoleku protokollist. Tema sõnul osalesid koosolekul peadirektor Ott Maaten, usaldusisikud ja personalijuht/jurist Maike Maiste.
„Usaldusisikute sõnul on valdav osa solistidest väga häiritud ning tunnevad, et ooperisoakonnas saaks asjad olla palju paremini,“ seisab toimetusele saadetud protokolliväljavõtte esimeses punktis. „Helen Lepalaan on loonud ka väga ebaterve töökeskkonna. Hetkel on liiga palju stressi, pingeid ja häireid. Need tõukuvad eelkõige suhtlemisest, käitumisest, halvustavast hoiakust.“
Teises punktis seisab: „Usaldusisikute sõnul ei tunne artistid ennast väärtustatud artistidena, pigem tahaks kuidagi mööda seina ääri liikuda. Helen Lepalaan ei ole oma käitumises kollegiaalne, professionaalne. Lisaks on veel hirm, et kui konflikt tekib, siis sellel on drastilised tagajärjed.“
„Praegu ei ole tõendit korruptsioonist“
Mis puudutab Monika-Evelin Liivi kõige tõsisemat väidet, et koosseisude planeerija Helen Lepalaan annab tasulisi laulutunde ning neil, kes tema tunde võtavad, on paremad võimalused rolle saada, nimetas Maaten äärmiselt tõsiseks süüdistuseks. Seejuures kinnitas ta, et rahvusooperis võetakse seda tõsiselt ja väidet kontrollitakse.
„Praegu ei ole mul direktorina ühtegi tõendit, et see oleks juhtunud, aga olen saatnud lauljatele, keda see puudutab, järelepärimise. Seda ei saa ilma tõestuseta väita ja enne tõestamist ei saa ka öelda, mis siis edasi saab. Kui see peaks kinnitust leidma, siis järgnevad ka tõsised otsused,“ sõnas Maaten. „Korruptsioon peab olema välistatud.“
Küll aga rõhutas ta, et Helen Lepalaan koosseisude planeerijana ei tee rolliotsuseid ainuisikuliselt. „Selleks on ettelaulmised, valikus osalevad dirigendid,“ ütles Maaten.
Liiv rääkis Ekspressile, et teda kutsuti Estoniasse „Tsaari mõrsja“ Ljubaša rolli ette laulma, kuid hiljem määras Lepalaan sellesse rolli hoopis iseenda. Maateni sõnul pole selline olukord siiski võimalik just seetõttu, et rolliotsuseid ei langeta keegi ainuisikuliselt. „Mina sain rahvusooperi juhiks 2021. aastal.
Sellest ajast alates ei ole Helen Lepalaan ise üheski rollis olnud,“ lisas Maaten.
Siin on Monika-Evelin Liivil täpsustus varuks. Tema kinnitusel on Ott Maaten 2022. aasta detsembris isiklikult allkirjastanud käskkirja, millega määras ooperis „Lohengrin“ Ortrudi rolli Helen Lepalaane. „Helen Lepalaan viibis samuti kõikides proovides kui osatäitja,“ kinnitas Liiv.
Ehkki koosseisude planeerija ainuisikuliselt rolle ei määra, tähendab see töökoht siiski sõnaõigust selliste otsuste juures, mis ei pruugi kõigile meeldida. „Sellises organisatsioonis nagu ooperi- või ka balletiteater on sõlmisikud, kes teevad otsuseid, kes saab millise ja mis raskusastmega rolli. Helen Lepalaan on üks selline sõlmisik, samuti on ka kunstiline juht,“ sõnas Maaten.
„Otsused, mida nende töö eeldab, on alati sellised, mis võivad kedagi isiklikult riivata. Ooperilaulja teed alustades soovitakse ikka saada pearolle. Aga kõik neid pearolle ei saa. Ikka jääb keegi soovitud rollist ilma. Seetõttu ei saa selliseid otsuseid hõlmavad töökohad olemuslikult olla väga populaarsed,“ pakkus ta selgituse, miks Helen Lepalaan kriitikat saab.
_____________________
Kultuuriministeerium: meie Estonia siseküsimustesse ei sekku
Merit Maarits
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung ütles Delfi Kultuurile, et kultuuriminister ega ministeerium ei sekku rahvusooperi igapäevasesse juhtimisse ega töökorralduslikesse küsimustesse ning juhtkonna ülesanne on lahendada Estonia sisekonfliktid.
„Rahvusooperi seaduse kohaselt on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan nõukogu. Vajaduse korral saab nõukogu valvata järele rahvusooperi tegevuse ja juhtimise üle. Kui selline vajadus peaks ilmnema, saab nõukogus oma pädevuse piires kaasa aidata kultuuriministeeriumi esindaja, kantsler Merilin Piipuu,“ selgitas Rohtung.
Ooperisolistid tõstatasid Eesti Ekspressis avaldatud loos ka laiemalt küsimuse, et kellele riik uut ooperimaja ehitab, kui rahvusooperi lavalt jäävad kõrvale rahvusvahelist karjääri teinud Eesti ooperilauljad, palgalised solistid elavad hirmu all ning korralik ooperirepertuaar puudub ja on madala tasemega.
Vastuseks Delfi Kultuuri küsimusele, kas praegused siseprobleemid rahvusooperis võiksid ka mõjutada uue majaga seotud plaane, sõnas Rohtung, et ministeeriumil ei ole põhjust järeldada, et kõnealused juhtimis- või töösuhted puudutaksid otseselt rahvusooperi juurdeehitusega seotud riiklikke protsesse.
Kommentaarid
Postita kommentaar