JUHTKIRI | RAHVUSOOPER ESTONIA ON SISEKRIISIS, MILLEST PEEGELDUB JUHTIMISE KRIIS _ DELFI_28.06.2026

#RahvusooperEstonia #Armandonia #ValusadKirjad #KiriTürgiSultanile #IljaRepin #GentlemenFromEstonia #IvariIlja #OttMaaten #LauriVasar #KyrblaMeesteKunstikool  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #UnustuseÕhtukallas #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026 

https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120593683/juhtkiri-rahvusooper-estonia-on-sisekriisis-millest-peegeldub-juhtimise-kriis  


Helesinine unistus hiigelmajast ei tohi Estoniat tülidesse uputada, keskenduda tasuks parimale programmile ja organisatsiooni arendamisele. 

Rahvusooper Estonias on tõsine kriis. Olukord majas on plahvatusohtlik või isegi juba plahvatanud, nagu on kirjeldanud sel nädalal Eesti Ekspress ja kajastanud Delfi Kultuur. 

See ei ole lihtsalt üks kunstirahva uus intriig. Töötajad räägivad hirmust, alandavast suhtumisest ja tõrjumisest. Isegi korruptsioonist. Sellest, et tõsiste probleemide korral vastuseid ei saada. Sama probleemi otsa on neil nädalatel põrganud ka ajakirjanikud.

Nagu kriis rahvusooperis ei olekski avalik asi. 
/.../
Meenutame, et avalikkuse ette on jõudnud ka raske korruptsioonikahtlus: väide, et tasuliste laulutundide võtmine konkreetselt tipptöötajalt võib parandada võimalusi saada Estonia laval rolle. 

Selle kohta pole seni avalikke tõendeid ja kedagi ei tohi ette hukka mõista. Ent nii tõsist kahtlust ei saa klaarida asjaosaliste omavahelise kirjavahetuse või sisemise järelpärimisega. Seda peab kontrollima sõltumatult ning uurimise käigust ja tulemustest tuleb avalikkusele aru anda. 
/.../
Pärandimõju hinnang leidis, et Estonia soovitud maksimummahul oleks väga ränk mõju nii ajaloolisele teatrimajale, bastionivööndile kui ka Tallinna vanalinna tervikule. See oleks seadusevastane ja vastuolus Eesti rahvusvaheliste kokkulepete ja hea tavaga.

Laual on ka väiksemaid ja teistsuguseid lahendusi. 
/.../
Valdkondi, kus räägime ellujäämisest, on nii palju, et toredusest ja maksimaalsetest lisakuludest unistama ei peaks keegi. Teiste seas ka rahvusooper. 

Kui fookus läheb poliitilisele võitlusele kõige suurejoonelisema lahenduse nimel, siis jääb sisu tagaplaanile. Võib-olla seetõttu ongi ühe rohkem neid ooperitippe, kes vaatavad tunnustavalt Tartu ja Vanemuise poole, mis kipub Estonial eest ära minema. 
/.../ 
Rahvusooperi ja selle uue maja vajalikkust kinnitaks kõige paremini sisu, kava, rahvusvahelist kõneainet pakkuvad ja oma publikut vaimustavad ja kasvatavad etendused. Ning usaldusväärne ja läbipaistev juhtimiskultuur. 

Mitte aga intriigid majas sees ning poliitilised manööverdused, et vältida erialaasjatundjate panust ja hoiatusi, et saaks ikka edasi minna ühe kolossaalse plaaniga. Vastutus nende probleemide lahti harutamise eest lasub teatri juhtidel: direktor Ott Maatenil ja nõukogul eesotsas Ivari Iljaga
/.../
Kõige valusamalt võttis Estonia olukorra kokku rahvusvahelise karjääriga bariton Lauri Vasar: „Mida me sinna uude majja paneme, kui meil ooperiosakonda ei eksisteeri?“ 
/.../

Delfi/ARVAMUS 28.06.2026, 19:01:
 https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120593683/juhtkiri-rahvusooper-estonia-on-sisekriisis-millest-peegeldub-juhtimise-kriis   

JUHTKIRI | Rahvusooper Estonia on sisekriisis, millest peegeldub juhtimise kriis 

Helesinine unistus hiigelmajast ei tohi Estoniat tülidesse uputada, keskenduda tasuks parimale programmile ja organisatsiooni arendamisele. 


Rahvusooper Estonias on tõsine kriis. Olukord majas on plahvatusohtlik või isegi juba plahvatanud, nagu on kirjeldanud sel nädalal Eesti Ekspress ja kajastanud Delfi Kultuur. 


See ei ole lihtsalt üks kunstirahva uus intriig. Töötajad räägivad hirmust, alandavast suhtumisest ja tõrjumisest. Isegi korruptsioonist. Sellest, et tõsiste probleemide korral vastuseid ei saada. Sama probleemi otsa on neil nädalatel põrganud ka ajakirjanikud.

Nagu kriis rahvusooperis ei olekski avalik asi.

Suurimaid küsimärke neis lugudes on olnud seotud aga sellega, et Estonia juhtkond tõrjub tipptasemel Eesti ooperilauljad, kes on väga nõutud suurtel tipplavadel kogu maailmas. Kodus neid meie enda publik aga ei näe. Mitmed ütlevad otse: me ei ole oma riigi rahvusooperisse oodatud. Mitmed teised kinnitavad seda vähem avalikult.

Meenutame, et avalikkuse ette on jõudnud ka raske korruptsioonikahtlus: väide, et tasuliste laulutundide võtmine konkreetselt tipptöötajalt võib parandada võimalusi saada Estonia laval rolle. 

Selle kohta pole seni avalikke tõendeid ja kedagi ei tohi ette hukka mõista. Ent nii tõsist kahtlust ei saa klaarida asjaosaliste omavahelise kirjavahetuse või sisemise järelpärimisega. Seda peab kontrollima sõltumatult ning uurimise käigust ja tulemustest tuleb avalikkusele aru anda.

Rahvusooperi ambitsioon ei saa olla midagi vähemat kui kuuluda oma regiooni parimate hulka: olla parem kui Riia ning võimeline konkureerima Helsingi ja Osloga. See tähendab tugevat truppi, läbimõeldud põhirepertuaari, tipptasemel lavastusi ja väga tugevat sidet publikuga.

Viimaseks on hädavajalik, et meie enda ooperipublik näeks ka meie eredamaid tähti, olgu selleks Ain Anger, Aile Asszonyi, Mirjam Mesak, Lauri Vasar või teised Eesti tipud. Miks peaks Eesti publik sõitma oma lauljaid kuulama Berliini, Münchenisse või New Yorki?

Paljude arvates on sisu, töö ja kunstiline tase jäänud varju, sest iga hinnaga on taga aetud unistust ehitada Estonia kõrvale nn Uue turu platsile senisest ooperimajast suurem juurdeehitus, mis täidaks kogu platsi kuni Pärnu maanteeni. 

Pole küsimust - Estonia vajab paremat lava, akustikat ning töötajatele ja publikule inimväärseid tingimusi. Neid vajadusi ei vaidlusta keegi. Vastava otsuse on riigikogu vastu võtnud.

Kuid vajadus uute ruumide järele ei pea tähendama äärmist jäikust ja kindlasti kõige suuremat võimalikku juurdeehitust.


Pärandimõju hinnang leidis, et Estonia soovitud maksimummahul oleks väga ränk mõju nii ajaloolisele teatrimajale, bastionivööndile kui ka Tallinna vanalinna tervikule. See oleks seadusevastane ja vastuolus Eesti rahvusvaheliste kokkulepete ja hea tavaga.

Laual on ka väiksemaid ja teistsuguseid lahendusi.

Kui kõik kompromissid lükatakse Estonia juhtkonna poolt kõrvale ning arutelu pöördub ikka tagasi Uue turu platsi täitva maksimummahu juurde, ei pruugi see enam olla lahenduse otsimine.

Siin on fooniks ka paratamatus: nähtavas tulevikus riigi toetus kultuurile kasvada ei saa. Oleme kaugel kaitsevõimest, mida täielikuks Venemaa-suunaliseks heidutuseks vajame. Valdkondi, kus räägime ellujäämisest, on nii palju, et toredusest ja maksimaalsetest lisakuludest unistama ei peaks keegi. Teiste seas ka rahvusooper. 

Kui fookus läheb poliitilisele võitlusele kõige suurejoonelisema lahenduse nimel, siis jääb sisu tagaplaanile. Võib-olla seetõttu ongi ühe rohkem neid ooperitippe, kes vaatavad tunnustavalt Tartu ja Vanemuise poole, mis kipub Estonial eest ära minema.

Vanemuise direktor ning endine estoonlane Aivar Mäe mõistab, et kahe väga suure ooperimaja pidamiseks riigil tulevikus jõudu ei jätku. Et olla tugevamas positsioonis, käidi välja isegi plaan Vanemuise nimetamisest rahvusteatriks. Vanemuisest tehakse vägisi Estoniat, kirjutas Äripäev hiljuti. Eesti kultuuripoliitikas tuleb varem või hiljem vastata külmale küsimusele: kuidas hoida piiratud raha, kahaneva rahvastiku ja muutuva publiku tingimustes kahte riiklikult toetatud ooperikeskust vajalikul ülikõrgel tasemel?

Rahvusooperi ja selle uue maja vajalikkust kinnitaks kõige paremini sisu, kava, rahvusvahelist kõneainet pakkuvad ja oma publikut vaimustavad ja kasvatavad etendused. Ning usaldusväärne ja läbipaistev juhtimiskultuur. 

Mitte aga intriigid majas sees ning poliitilised manööverdused, et vältida erialaasjatundjate panust ja hoiatusi, et saaks ikka edasi minna ühe kolossaalse plaaniga. Vastutus nende probleemide lahti harutamise eest lasub teatri juhtidel: direktor Ott Maatenil ja nõukogul eesotsas Ivari Iljaga.

Sellepärast on väga oluline, et lähiajal välja kuulutatav ruumiprogrammi hange oleks avatud ka teistsugustele lahendustele, mida on senigi välja pakutud omajagu, ning et analüüs oleks aus ja mitmekülgne ning võtaks arvesse asjatundjate positsioone. Ning arvestaks sellega, millised on piirangud ja võimalused.

Kõige valusamalt võttis Estonia olukorra kokku rahvusvahelise karjääriga bariton Lauri Vasar: „Mida me sinna uude majja paneme, kui meil ooperiosakonda ei eksisteeri?“

Kommentaarid

Populaarsed postitused