AHISTAMISSKANDAALI VARI | SOTSIAALTEADLANE: JUKO-MART KÕLARI JUHIKS VALIMINE SAADAB VALE SÕNUMI _ ÕHTULEHT 15.07.2026
#TallinnaFilharmoonia #JukoMartKõlar #MariaMurumaaMengel #Armandonia #MusjööLiblikas #AnonüümneSipsik #MartinTeeSuviKirblas #KirjadUnustuseÕhtukaldalt #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #TheGardenOfMensFashionDelights #GardenKirbla #StrukturaalneKorruptsioon #Aluspüksipäkapikud #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
Murumaa-Mengel ei soovinud spekuleerida, miks valikukomisjon Kõlari kasuks otsustas. Küll aga märkis ta, et seksuaalse ahistamise juhtumitesse suhtutakse ühiskonnas endiselt väga erinevalt ning osa inimesi kipub sellist käitumist pisendama.
Tema sõnul muutub hinnang aga sageli siis, kui kujutada ette, et samasuguse kogemuse osaks saab oma lähedane. Selline empaatiaharjutus aitab mõista, miks võimupositsioonil oleva inimese käitumine võib olla eriti problemaatiline.
Murumaa-Mengel sedastas, et Kõlari ametisse nimetamise küsimust tuleb vaadata kolmel tasandil: seaduste, organisatsioonisiseste reeglite ja ühiskondlike normide kaudu. Seadus võib sellist ametisse nimetamist lubada, kuid organisatsioonidel on õigus kehtestada rangemaid eetilisi ootusi ning ühiskond alles kujundab arusaama sellest, millist käitumist aktsepteeritakse.
Toimetas Liina-Jaanika Seisler
täna, 10:59
Tallinna Filharmoonia uueks juhiks valitud Juko-Mart Kõlari ametisse nimetamine on tekitanud tugeva avaliku vastukaja ning tõstatanud küsimuse, kas seksuaalse ahistamise juhtumiga seotud inimene peaks naasma juhtivale ametikohale.
Sotsiaalteadlane Maria Murumaa-Mengel ütles „Vikerhommikus“, et kahe aasta möödumine ei ole piisav aeg, et taastada usaldus inimese vastu, kes kuritarvitas võimusuhet.
Kõlari nimetamine avalikustati teisipäeval ning sellele järgnes kriitika nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Murumaa-Mengeli sõnul ei üllatanud teda avalikkuse reaktsioon, küll aga asjaolu, et Kõlar nii kiiresti taas juhipositsioonile jõudis.
Tema sõnul on keeruline määratleda, kui pikk peaks olema aeg enne, kui inimene saab pärast sellist juhtumit uuesti juhtivale kohale kandideerida. Samas ühiskond unustab aja jooksul juhtunut ning ajakirjandusel on oluline roll kollektiivse mälu hoidjana. Inimesed võivad muutuda ja areneda, kuid tema hinnangul ei ole kahe aasta pikkune vahe piisav.
Juht peab looma turvalise töökeskkonna
Murumaa-Mengel pidas kõnekaks ka Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme põhjendust, mille järgi eeldatakse avaliku asutuse juhilt kõrget professionaalset ja eetilist standardit ning vastutust organisatsioonikultuuri eest.
Sotsiaalteadlase hinnangul saadab selline ametisse nimetamine töötajatele vastuolulise sõnumi. „Juht ei ole lihtsalt delegeerija või tööprotsesside korraldaja, vaid see, kes juhib inimesi,“ ütles ta. Tema sõnul võib organisatsioonis tekkida küsimus, kas töötajad julgevad delikaatsete muredega sellise juhi poole pöörduda ning kuidas tunnevad end eeskätt nooremad naised.
Murumaa-Mengeli hinnangul võib see lõhestada kogu töökollektiivi, sest ühiskonnas on endiselt kaks vastandlikku hoiakut: ühed leiavad, et inimene peaks saama edasi liikuda, teised aga ootavad juhtidelt varasemast märksa kõrgemat eetilist standardit.
Juhtimine pole ainus võimalus
Vestluses käsitleti ka niinimetatud tühistamise mõistet. Murumaa-Mengeli sõnul kasutatakse seda avalikus arutelus sageli valesti. Tema sõnul tähendab tegelik tühistamine inimese täielikku kogukonnast väljaheitmist; olukorda, kus tal puudub võimalus töötada või ühiskonnas osaleda. Eestis näeb selliseid juhtumeid tema hinnangul väga harva. Enamasti püütakse inimest hoopis ühiskonda tagasi lõimida tingimusel, et ta tunnistab juhtunut, vabandab ning näitab, et on muutunud.
Küsimus ei ole selles, kas inimene peaks üldse tööd saama, vaid kas ta peaks naasma kohe juhirolli. „Valik ei ole ju ainult juht või mitte midagi,“ ütles Murumaa-Mengel. Tema sõnul on olemas palju teisi töö- ja eneseteostusvõimalusi, mille kaudu oleks võimalik aja jooksul usaldust taastada.
Erinevad standardid
Murumaa-Mengel ei soovinud spekuleerida, miks valikukomisjon Kõlari kasuks otsustas. Küll aga märkis ta, et seksuaalse ahistamise juhtumitesse suhtutakse ühiskonnas endiselt väga erinevalt ning osa inimesi kipub sellist käitumist pisendama.
Tema sõnul muutub hinnang aga sageli siis, kui kujutada ette, et samasuguse kogemuse osaks saab oma lähedane. Selline empaatiaharjutus aitab mõista, miks võimupositsioonil oleva inimese käitumine võib olla eriti problemaatiline.
Murumaa-Mengel sedastas, et Kõlari ametisse nimetamise küsimust tuleb vaadata kolmel tasandil: seaduste, organisatsioonisiseste reeglite ja ühiskondlike normide kaudu. Seadus võib sellist ametisse nimetamist lubada, kuid organisatsioonidel on õigus kehtestada rangemaid eetilisi ootusi ning ühiskond alles kujundab arusaama sellest, millist käitumist aktsepteeritakse.
https://www.ohtuleht.ee/1162320/ahistamisskandaali-vari-sotsiaalteadlane-juko-mart-kolari-juhiks-valimine-saadab-vale-sonumi
Tallinna Filharmoonia uueks juhiks valitud Juko-Mart Kõlari ametisse nimetamine on tekitanud tugeva avaliku vastukaja ning tõstatanud küsimuse, kas seksuaalse ahistamise juhtumiga seotud inimene peaks naasma juhtivale ametikohale.
Sotsiaalteadlane Maria Murumaa-Mengel ütles „Vikerhommikus“, et kahe aasta möödumine ei ole piisav aeg, et taastada usaldus inimese vastu, kes kuritarvitas võimusuhet.
Kõlari nimetamine avalikustati teisipäeval ning sellele järgnes kriitika nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Murumaa-Mengeli sõnul ei üllatanud teda avalikkuse reaktsioon, küll aga asjaolu, et Kõlar nii kiiresti taas juhipositsioonile jõudis.
Kõlari nimetamine avalikustati teisipäeval ning sellele järgnes kriitika nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Murumaa-Mengeli sõnul ei üllatanud teda avalikkuse reaktsioon, küll aga asjaolu, et Kõlar nii kiiresti taas juhipositsioonile jõudis.
/.../
Murumaa-Mengel ei soovinud spekuleerida, miks valikukomisjon Kõlari kasuks otsustas. Küll aga märkis ta, et seksuaalse ahistamise juhtumitesse suhtutakse ühiskonnas endiselt väga erinevalt ning osa inimesi kipub sellist käitumist pisendama.
Tema sõnul muutub hinnang aga sageli siis, kui kujutada ette, et samasuguse kogemuse osaks saab oma lähedane. Selline empaatiaharjutus aitab mõista, miks võimupositsioonil oleva inimese käitumine võib olla eriti problemaatiline.
Murumaa-Mengel sedastas, et Kõlari ametisse nimetamise küsimust tuleb vaadata kolmel tasandil: seaduste, organisatsioonisiseste reeglite ja ühiskondlike normide kaudu. Seadus võib sellist ametisse nimetamist lubada, kuid organisatsioonidel on õigus kehtestada rangemaid eetilisi ootusi ning ühiskond alles kujundab arusaama sellest, millist käitumist aktsepteeritakse.
Õhtuleht:
https://www.ohtuleht.ee/1162320/ahistamisskandaali-vari-sotsiaalteadlane-juko-mart-kolari-juhiks-valimine-saadab-vale-sonumi AHISTAMISSKANDAALI VARI | Sotsiaalteadlane: Juko-Mart Kõlari juhiks valimine saadab vale sõnumi
täna, 10:59
Sotsiaalteadlane Maria Murumaa-Mengel ütles „Vikerhommikus“, et kahe aasta möödumine ei ole piisav aeg, et taastada usaldus inimese vastu, kes kuritarvitas võimusuhet.
Kõlari nimetamine avalikustati teisipäeval ning sellele järgnes kriitika nii meedias kui ka sotsiaalmeedias. Murumaa-Mengeli sõnul ei üllatanud teda avalikkuse reaktsioon, küll aga asjaolu, et Kõlar nii kiiresti taas juhipositsioonile jõudis.
Tema sõnul on keeruline määratleda, kui pikk peaks olema aeg enne, kui inimene saab pärast sellist juhtumit uuesti juhtivale kohale kandideerida. Samas ühiskond unustab aja jooksul juhtunut ning ajakirjandusel on oluline roll kollektiivse mälu hoidjana. Inimesed võivad muutuda ja areneda, kuid tema hinnangul ei ole kahe aasta pikkune vahe piisav.
Juht peab looma turvalise töökeskkonna
Murumaa-Mengel pidas kõnekaks ka Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme põhjendust, mille järgi eeldatakse avaliku asutuse juhilt kõrget professionaalset ja eetilist standardit ning vastutust organisatsioonikultuuri eest.
Sotsiaalteadlase hinnangul saadab selline ametisse nimetamine töötajatele vastuolulise sõnumi. „Juht ei ole lihtsalt delegeerija või tööprotsesside korraldaja, vaid see, kes juhib inimesi,“ ütles ta. Tema sõnul võib organisatsioonis tekkida küsimus, kas töötajad julgevad delikaatsete muredega sellise juhi poole pöörduda ning kuidas tunnevad end eeskätt nooremad naised.
Murumaa-Mengeli hinnangul võib see lõhestada kogu töökollektiivi, sest ühiskonnas on endiselt kaks vastandlikku hoiakut: ühed leiavad, et inimene peaks saama edasi liikuda, teised aga ootavad juhtidelt varasemast märksa kõrgemat eetilist standardit.
Juhtimine pole ainus võimalus
Vestluses käsitleti ka niinimetatud tühistamise mõistet. Murumaa-Mengeli sõnul kasutatakse seda avalikus arutelus sageli valesti. Tema sõnul tähendab tegelik tühistamine inimese täielikku kogukonnast väljaheitmist; olukorda, kus tal puudub võimalus töötada või ühiskonnas osaleda. Eestis näeb selliseid juhtumeid tema hinnangul väga harva. Enamasti püütakse inimest hoopis ühiskonda tagasi lõimida tingimusel, et ta tunnistab juhtunut, vabandab ning näitab, et on muutunud.
Küsimus ei ole selles, kas inimene peaks üldse tööd saama, vaid kas ta peaks naasma kohe juhirolli. „Valik ei ole ju ainult juht või mitte midagi,“ ütles Murumaa-Mengel. Tema sõnul on olemas palju teisi töö- ja eneseteostusvõimalusi, mille kaudu oleks võimalik aja jooksul usaldust taastada.
Erinevad standardid
Murumaa-Mengel ei soovinud spekuleerida, miks valikukomisjon Kõlari kasuks otsustas. Küll aga märkis ta, et seksuaalse ahistamise juhtumitesse suhtutakse ühiskonnas endiselt väga erinevalt ning osa inimesi kipub sellist käitumist pisendama.
Tema sõnul muutub hinnang aga sageli siis, kui kujutada ette, et samasuguse kogemuse osaks saab oma lähedane. Selline empaatiaharjutus aitab mõista, miks võimupositsioonil oleva inimese käitumine võib olla eriti problemaatiline.
Murumaa-Mengel sedastas, et Kõlari ametisse nimetamise küsimust tuleb vaadata kolmel tasandil: seaduste, organisatsioonisiseste reeglite ja ühiskondlike normide kaudu. Seadus võib sellist ametisse nimetamist lubada, kuid organisatsioonidel on õigus kehtestada rangemaid eetilisi ootusi ning ühiskond alles kujundab arusaama sellest, millist käitumist aktsepteeritakse.
Kommentaarid
Postita kommentaar