SOTSIAALTEADLANE JUKO-MART KÕLARI AHISTAMISKAASUSEST: MA KARDAN, ET KAKS AASTAT EI OLE PIISAV AEG _ ERR 15.07.2026
#TallinnaFilharmoonia #JukoMartKõlar #MariaMurumaaMengel #Armandonia #MusjööLiblikas #AnonüümneSipsik #MartinTeeSuviKirblas #KirjadUnustuseÕhtukaldalt #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #TheGardenOfMensFashionDelights #GardenKirbla #StrukturaalneKorruptsioon #Aluspüksipäkapikud #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
https://kultuur.err.ee/1610078131/sotsiaalteadlane-juko-mart-kolari-ahistamiskaasusest-ma-kardan-et-kaks-aastat-ei-ole-piisav-aeg
Linnavalitsus valis Tallinna filharmoonia uueks juhiks Juko-Mart Kõlari, kes jälgis Viljandi kultuuriakadeemia juhina pikalt oma naissoost alluvat ning lahkus selle juhtumi tõttu direktori kohalt. Sotsiaalteadlase Maria Murumaa-Mengeli sõnul on oluline küsimus, kuidas see juhtum hakkab mõjutama tema tööd uue asutuse juhina.
Linnavalitsus valis Tallinna filharmoonia uueks juhiks Juko-Mart Kõlari, kes jälgis Viljandi kultuuriakadeemia juhina pikalt oma naissoost alluvat ning lahkus selle juhtumi tõttu direktori kohalt. Sotsiaalteadlase Maria Murumaa-Mengeli sõnul on oluline küsimus, kuidas see juhtum hakkab mõjutama tema tööd uue asutuse juhina.
Eesti Ekspress kirjutas 2024. aastal, et Viljandi kultuuriakadeemia toonane juht Juko-Mart Kõlar jälgis pikalt ja salaja oma naisalluvat, lõpuks andis ta alluvale mälupulga, kus oli 99 lehekülge Kõlari märkmeid seksuaalfantaasiatest sama naisega. Sama aasta juulis teatas Kõlar, et astub Viljandi kultuuriakadeemia direktori kohalt tagasi.
Murumaa-Mengeli sõnul oli üllatav, et nii ruttu saab sellise asjaga hakkama saanud inimene uuesti juhi positsioonile. Mõistlikku piiri, millal inimese uuesti juhiks valida, on tema arvates aga raske paika panna.
"Eelkõige on see seotud mäletamisega. Me sageli unustame inimeste kohta käiva informatsiooni, ajakirjandus on siinkohal meie mälu, aga inimene areneb kogu aeg. Me ei ole ajas fikseeritud, me muutume loodetavasti paremuse poole, siinkohal ma kardan siiski, et kaks aastat ei ole piisav," lausus Murumaa-Mengel.
Ta tõi välja, et juht ei ole lihtsalt delegeerija ja asjade käigus hoidja, vaid juhi ülesanne on juhtida inimesi ja see tekitab antud juhul õigustatud küsimusi. "Kujutame ette, et teie organisatsiooni juhiks tuleb inimene, kellel on üsna värskelt olnud ahistamiskaasus, mille puhul selget avalikku vabandamist pole olnud," ütles teadlane ja tõstatas küsimuse selle mõjust tööelule.
"Kujutame ette, et mul on vaja minna delikaatse murega juhi juurde, aga kas ma sellisel juhul läheksin? Või millised näevad välja arenguvestlused? Kuidas võivad ennast tunda nooremapoolsed naised selles organisatsioonis? See lõhestab kindlasti ka tööorganisatsiooni ennast," nentis Murumaa-Mengel.
/.../
"Eelkõige on see seotud mäletamisega. Me sageli unustame inimeste kohta käiva informatsiooni, ajakirjandus on siinkohal meie mälu, aga inimene areneb kogu aeg. Me ei ole ajas fikseeritud, me muutume loodetavasti paremuse poole, siinkohal ma kardan siiski, et kaks aastat ei ole piisav," lausus Murumaa-Mengel.
Ta tõi välja, et juht ei ole lihtsalt delegeerija ja asjade käigus hoidja, vaid juhi ülesanne on juhtida inimesi ja see tekitab antud juhul õigustatud küsimusi. "Kujutame ette, et teie organisatsiooni juhiks tuleb inimene, kellel on üsna värskelt olnud ahistamiskaasus, mille puhul selget avalikku vabandamist pole olnud," ütles teadlane ja tõstatas küsimuse selle mõjust tööelule.
Ta tõi välja, et juht ei ole lihtsalt delegeerija ja asjade käigus hoidja, vaid juhi ülesanne on juhtida inimesi ja see tekitab antud juhul õigustatud küsimusi. "Kujutame ette, et teie organisatsiooni juhiks tuleb inimene, kellel on üsna värskelt olnud ahistamiskaasus, mille puhul selget avalikku vabandamist pole olnud," ütles teadlane ja tõstatas küsimuse selle mõjust tööelule.
/.../
"Tühistamine on desintegratiivne sanktsioneerimine. See tähendab, et inimene heidetakse kogukonnast välja, keegi ei räägi temaga, keegi suhtle temaga, tal ei ole võimalik leiba teenida, ta on täiesti eraldatud teistest, sest kuritegu on olnud nii suur, et koos otsustatakse: see meile ei sobi," selgitas teadlane ja tõi välja, et sellist reaktsiooni näeme üliharva.
https://kultuur.err.ee/1610078131/sotsiaalteadlane-juko-mart-kolari-ahistamiskaasusest-ma-kardan-et-kaks-aastat-ei-ole-piisav-aeg
Sotsiaalteadlane Juko-Mart Kõlari ahistamiskaasusest: ma kardan, et kaks aastat ei ole piisav aeg
KULTUURIPOLIITIKA
Eile kell 14.38
Eile kell 14.38
Eesti Ekspress kirjutas 2024. aastal, et Viljandi kultuuriakadeemia toonane juht Juko-Mart Kõlar jälgis pikalt ja salaja oma naisalluvat, lõpuks andis ta alluvale mälupulga, kus oli 99 lehekülge Kõlari märkmeid seksuaalfantaasiatest sama naisega. Sama aasta juulis teatas Kõlar, et astub Viljandi kultuuriakadeemia direktori kohalt tagasi.
Murumaa-Mengeli sõnul oli üllatav, et nii ruttu saab sellise asjaga hakkama saanud inimene uuesti juhi positsioonile. Mõistlikku piiri, millal inimese uuesti juhiks valida, on tema arvates aga raske paika panna.
"Eelkõige on see seotud mäletamisega. Me sageli unustame inimeste kohta käiva informatsiooni, ajakirjandus on siinkohal meie mälu, aga inimene areneb kogu aeg. Me ei ole ajas fikseeritud, me muutume loodetavasti paremuse poole, siinkohal ma kardan siiski, et kaks aastat ei ole piisav," lausus Murumaa-Mengel.
Ta tõi välja, et juht ei ole lihtsalt delegeerija ja asjade käigus hoidja, vaid juhi ülesanne on juhtida inimesi ja see tekitab antud juhul õigustatud küsimusi. "Kujutame ette, et teie organisatsiooni juhiks tuleb inimene, kellel on üsna värskelt olnud ahistamiskaasus, mille puhul selget avalikku vabandamist pole olnud," ütles teadlane ja tõstatas küsimuse selle mõjust tööelule.
"Kujutame ette, et mul on vaja minna delikaatse murega juhi juurde, aga kas ma sellisel juhul läheksin? Või millised näevad välja arenguvestlused? Kuidas võivad ennast tunda nooremapoolsed naised selles organisatsioonis? See lõhestab kindlasti ka tööorganisatsiooni ennast," nentis Murumaa-Mengel.
Pärast Tallinna linnavalitsuse otsuse teatavaks tegemist leiavad mõned, et inimesel tuleb lasta edasi liikuda. "Teiselt poolt on inimesed, kes ütlesid, et kunagi võis olla sotsiaalne norm selline, kus me aktsepteerisime selliseid suhteid, aga praegu enam mitte, kuna ootused juhtidele on oluliselt muutunud," ütles ta.
Murumaa-Mengeli sõnul tuleb selles kontekstis rääkida ka tühistamise mõistest.
"Tühistamine on desintegratiivne sanktsioneerimine. See tähendab, et inimene heidetakse kogukonnast välja, keegi ei räägi temaga, keegi suhtle temaga, tal ei ole võimalik leiba teenida, ta on täiesti eraldatud teistest, sest kuritegu on olnud nii suur, et koos otsustatakse: see meile ei sobi," selgitas teadlane ja tõi välja, et sellist reaktsiooni näeme üliharva. "Mul tuli ainult Avo Viiol meelde või ka Johanna-Maria Lehtme viimasest ajast."
"Kui vaatame teisi, just nimelt seksuaalse ahistamisega seotud küsimusi, siis sageli läheme väga kiiresti reintegratiivse sanktsioneerimise juurde, mille eesmärk on inimene tagasi tuua ühiste sotsiaalsete normide juurde: tunnista, vabanda ja näita, et sa oled muutunud, siis me võtame su kampa tagasi," sõnas Murumaa-Mengel, lisades, et praegu räägime just juhipositsioonist.
"Väga sageli tuuakse välja, et mida see vaene inimene tegema peab, kas ta peab näljasena tänaval kerjama hakkama. Aga valik ei ole ju must ja valge, kas juht või kõigest eemaldunud töötu. Seal vahel on nii palju muid töökohti ja eneseteostuse võimalusi," tõdes Murumaa-Mengel.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Sten Teppan ja Kirke Ert
Murumaa-Mengeli sõnul tuleb selles kontekstis rääkida ka tühistamise mõistest.
"Tühistamine on desintegratiivne sanktsioneerimine. See tähendab, et inimene heidetakse kogukonnast välja, keegi ei räägi temaga, keegi suhtle temaga, tal ei ole võimalik leiba teenida, ta on täiesti eraldatud teistest, sest kuritegu on olnud nii suur, et koos otsustatakse: see meile ei sobi," selgitas teadlane ja tõi välja, et sellist reaktsiooni näeme üliharva. "Mul tuli ainult Avo Viiol meelde või ka Johanna-Maria Lehtme viimasest ajast."
"Kui vaatame teisi, just nimelt seksuaalse ahistamisega seotud küsimusi, siis sageli läheme väga kiiresti reintegratiivse sanktsioneerimise juurde, mille eesmärk on inimene tagasi tuua ühiste sotsiaalsete normide juurde: tunnista, vabanda ja näita, et sa oled muutunud, siis me võtame su kampa tagasi," sõnas Murumaa-Mengel, lisades, et praegu räägime just juhipositsioonist.
"Väga sageli tuuakse välja, et mida see vaene inimene tegema peab, kas ta peab näljasena tänaval kerjama hakkama. Aga valik ei ole ju must ja valge, kas juht või kõigest eemaldunud töötu. Seal vahel on nii palju muid töökohti ja eneseteostuse võimalusi," tõdes Murumaa-Mengel.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Sten Teppan ja Kirke Ert
Kommentaarid
Postita kommentaar