EESTI PANKADE OSA MOLDOVA SAJANDI VARGUSES OLI KAHTLAST RAHA SEGADA _ DELFI ÄRILEHT _ 7.08.2019
Rahapesus süüdimõistetud skeemimeister, Moldova ärimees Ilan Shor omanimelise partei parlamendivalimise üritusel Orheis
FOTO: Daniel Mihailescu / Scanpix/AF // Kumari Vaim /MeMoMu
FOTO: Daniel Mihailescu / Scanpix/AF // Kumari Vaim /MeMoMu
#Rahapesu #GentlemenFromMoldova #IlanShor #KirjadUnustuseÕhtukaldalt #MartinTeeSuviKirblas #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #TeedeniAed #GardenKirbla #ErioperatsioonWegebau #StrukturaalneKorruptsioon #Aluspüksipäkapikud #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
https://arileht.delfi.ee/artikkel/87056489/eesti-pankade-osa-moldova-sajandi-varguses-oli-kahtlast-raha-segada
https://arileht.delfi.ee/artikkel/87056489/eesti-pankade-osa-moldova-sajandi-varguses-oli-kahtlast-raha-segada
Hiljuti vapustas maailma skandaal Moldova rahapesu pärast, millega riigi kolmest pangast viidi välja ligi miljard USA dollarit. Eestilgi on oma osa skeemiga seotud kõrvalises rahapesus.
/.../
Rahapesu algfaasis kasutati Moldova firmade laenuraha, mis kanti üle ABLV-sse ja Privatbanki. Teises ehk kihitamisfaasis (ingl layering) oli eesmärk raha segada ja selle päritolu hägustada, kandes seda kiiresti eri kontodele, kasutades ka valuutatehinguid.
Puhastusfaasis koguti raha pärast kihitamisfaasi kokku, jättes mulje, et see on saadud legitiimse äritegevuse käigus. Sel viisil maksti kolmele Moldova pangale ja teistelegi pankadele laenud enne tähtaega tagasi.
Puhastusfaasis koguti raha pärast kihitamisfaasi kokku, jättes mulje, et see on saadud legitiimse äritegevuse käigus. Sel viisil maksti kolmele Moldova pangale ja teistelegi pankadele laenud enne tähtaega tagasi.
/.../
Pärast rahapesu algfaasi kanti raha Läti ja Eesti pangakontodele, kus seda segati muu rahaga. Teises faasis avastati, et Eesti pankade kontosid kasutati ilmselt koordineeritud rahapesuskeemis. Paljudel juhtudel segati seal musta raha niisugusega, mis ei pärinenud põhilisest rahapesuskeemist.
/.../
Maksekorraldustes on näha kokkusobimatuid tehinguid, mille käigus liigutati raha mitme konto vahel ilma mingisuguse majandusliku loogikata ja kahtlase makseinfoga. Tegelik loogika viitab, et nii Läti kui ka Eesti kontosid kasutati eesmärgiga hägustada raha päritolu.
/.../
Versobanki rahapesuks kasutamise ja teisteski skeemides osalemise tõttu tühistas finantsinspektsioon panga tegevusloa. Danske Banki Eesti filiaali kaudu kahtlaste hiiglaslike summade liigutamise ja määrustele vilistamise tõttu peab pank Eestis tegevuse lõpetama.
/.../
Kurikuulus aadress Londonis
Aadress 43 Bedford Street on tuntud kahtlast päritolu äride poolest.
„Kui rääkida raskesti hoomatavatest Briti firmadest, mille taha eraisikud end peidavad, siis tasub vaadata 43 Bedford Steerti,” kirjutas 2016. aastal Reuters. Esimesel korrusel paikneb ridamisi postkaste, mistõttu sarnaneb asutus rohkem postkontori kui tavalise kontoriga. Ettevõte kannab nime Mail Boxes Etc. ning pakub teistele firmadele postiteenuseid.
Sellel aadressil on viie aasta jooksul registreeritud üle 1600 ettevõtte või partnerluse. Kui Reutersi ajakirjanikud vaatasid läbi seal registreeritud firmased, siis ei pruukinud nime põhjal selguda midagi ettevõtete tegevuse kohta.
Aadress 43 Bedford Street on tuntud kahtlast päritolu äride poolest.
„Kui rääkida raskesti hoomatavatest Briti firmadest, mille taha eraisikud end peidavad, siis tasub vaadata 43 Bedford Steerti,” kirjutas 2016. aastal Reuters. Esimesel korrusel paikneb ridamisi postkaste, mistõttu sarnaneb asutus rohkem postkontori kui tavalise kontoriga. Ettevõte kannab nime Mail Boxes Etc. ning pakub teistele firmadele postiteenuseid.
Sellel aadressil on viie aasta jooksul registreeritud üle 1600 ettevõtte või partnerluse. Kui Reutersi ajakirjanikud vaatasid läbi seal registreeritud firmased, siis ei pruukinud nime põhjal selguda midagi ettevõtete tegevuse kohta.
/.../
Seaduse järgi peavad äriteenuste pakkujad nagu Mail Boxes Etc. pettuste vältimiseks tegema kindlaks oma klientide tausta. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata maksuvabades piirkondades loodud ettevõtetele. 55 firmat, mis on oma aadressiks märkinud 43 Bedford Streeti, on registreeritud maksuvabades piirkondades, näiteks Vanuatus, Belizes või Panamas. Mail Boxes Etc. kontori juht Rikesh Nichani pole aga vaevunud uurima ettevõtete tegelikku päritolu.
„Me ei tea, kes on nende ettevõtete taga,” lausus ta. „Meil pole õrna aimugi, kes nad on.”
Reuters ei suutnud peaaegu ühegi sellel aadressil asuva firma kohta leida mingit reaalset asukohta ega veebilehte. Postkasti nr 11 kaudu tegutseb ettevõtteid registreeriv kompanii, mis on samale aadressile kirjutanud üle saja ettevõtte.
„Me ei tea, kes on nende ettevõtete taga,” lausus ta. „Meil pole õrna aimugi, kes nad on.”
Reuters ei suutnud peaaegu ühegi sellel aadressil asuva firma kohta leida mingit reaalset asukohta ega veebilehte. Postkasti nr 11 kaudu tegutseb ettevõtteid registreeriv kompanii, mis on samale aadressile kirjutanud üle saja ettevõtte.
Delfi/Ärileht/ EESTI MAJANDUS_ 07.08.2019, 00:05
https://arileht.delfi.ee/artikkel/87056489/eesti-pankade-osa-moldova-sajandi-varguses-oli-kahtlast-raha-segada
Eesti pankade osa Moldova sajandi varguses oli kahtlast raha segada
Romet Kreek
https://arileht.delfi.ee/artikkel/87056489/eesti-pankade-osa-moldova-sajandi-varguses-oli-kahtlast-raha-segada
Eesti pankade osa Moldova sajandi varguses oli kahtlast raha segada
Romet Kreek
Põhipesu käis Läti ABLV ja Privatbanki kontode kaudu, selgub ettevõtte Kroll teisest analüüsist, mille avaldas Moldova parlament. Nimetatud firma uurib pettusi ja aitab nende vastu võidelda.
Raporti andmetel käis väiksemas mahus rahapesu ka kahe Eesti panga kaudu, millest üks on Versobank.
Krolli analüüsi kohaselt liigutati rahapesu eesmärgil 2012. aasta jaanuarist 2014. aasta aprillini Läti ABLV panga kontode kaudu laenuraha, mis oli välja petetud kolmest Moldova pangast. 2014. aasta maist novembri lõpuni liikus raha läbi Läti Privatbanki.
Rahapesu algfaasis kasutati Moldova firmade laenuraha, mis kanti üle ABLV-sse ja Privatbanki. Teises ehk kihitamisfaasis (ingl layering) oli eesmärk raha segada ja selle päritolu hägustada, kandes seda kiiresti eri kontodele, kasutades ka valuutatehinguid.
Puhastusfaasis koguti raha pärast kihitamisfaasi kokku, jättes mulje, et see on saadud legitiimse äritegevuse käigus. Sel viisil maksti kolmele Moldova pangale ja teistelegi pankadele laenud enne tähtaega tagasi.
Moldova kolmest pangast ABLV-sse ja Privatbanki kantud raha liikus ettevõtete kontode vahel kogumahus ligi 2,6 miljardit dollarit. Kuigi jäeti mulje, et need on Shor Groupi Molodva pankadest võetud laenud, polnud otseselt tegemist laenurahaga. See raha pärines peamiselt hoopis Venemaa kontodelt, mida on seostatud Shor Groupiga. Enamik raha tuli Moldova pankade kaudu Läti omadesse, kus seda segati rahaga, mida on otseselt seostatud pettusega.
Moldova ja Läti pankade kontode väljavõtted omavahel ei klapi, järelikult neid võltsiti. Kroll tegi kindlaks, et rahapesumehhanismi tuli raha kahest Vene pangast: Alef-Bankist (108,2 miljonit dollarit) ja Metrobankist (90,2 miljonit dollarit).
Põhilisele mehhanismi kantud rahale lisati mõningal määral raha ka väljastpoolt Lätit – Venemaalt, Eestist ja Küproselt.
Pärast rahapesu algfaasi kanti raha Läti ja Eesti pangakontodele, kus seda segati muu rahaga. Teises faasis avastati, et Eesti pankade kontosid kasutati ilmselt koordineeritud rahapesuskeemis. Paljudel juhtudel segati seal musta raha niisugusega, mis ei pärinenud põhilisest rahapesuskeemist.
Eesti ja Läti finantsinspektsioon tegid koostööd ning tuvastasid pangakontode väljavõtteid uurides, et varastatud raha segati muu rahaga. Selle käigus kanti raha laiali, makseinfos kirjeldati kaupa segaselt, mitut kontot kasutas üks isik või variisik ning tehti igasuguse loogikata valuutavahetustehingud. Sageli liigutati suuri summasid, kuid lõpuks oli rahaliikumise jääk null.
Eesti kontode väljavõtted näitavad, et osa raha, mis kanti Eesti pankadesse, liikus hiljem tagasi teistele Läti kliendikontodele – enne seda, kui raha edasi pesti. Kihitamisfaasis kasutati kahte siinset panka, millest üks on Versobank. Rahapesuks kasutatud kontosid võidi hallata ühest kohast. Näiteks kanti raha Eestist Lätti, kust see liikus edasi Türgi ja Hiina pangakontodele ja saadeti sealt omakorda tagasi Lätti.
2014. aasta 27. ja 28. oktoobril anti Storad Group SRL-ile laenu viis miljonit dollarit. Laenudokumendid, millest nähtub, et summa oli mõeldud riiete ostmiseks, saadi kätte. Viiest miljonist dollarist 3,4 miljonit eurot (väärtus 4,1 miljonit dollarit) kanti Suurbritannia firma Formisold LLP kontole. Pankadest saadi kätte Storad Groupi ja Formisoldi leping, mille järgi toimetati ostetud kaubad Saksamaale Bremerhavenisse. Osteti umbes 320 luksuskasukat hinnaga 8059–63 080 eurot.
Moldova pangast leiti ka ettevõtte äriplaan, mis oli lisatud laenuavaldusele. Selle päises ilutses Molint Grup SRL-i logo, see ettevõte kuulub samuti Shor Groupi ja on segatud pettusse. Äriplaanist selgub, et ettevõte on loodud peamiselt jalatsite ja ehitusmaterjalidega kauplemiseks.
Storad Groupist liikus raha kiiresti nelja Läti panga kliendikontodele, mis on seotud Dufremol SRL-iga. Esialgsest Formisold LLP-le ja Welentas LP-le antud laenust kanti samal päeval 2,3 miljonit dollarit Versobanki ühe Briti firma kontole. Maksti kodutehnika eest, mis, nagu näha, ei lähe mingit pidi kokku ettevõtte äriplaaniga.
Maksekorraldustes on näha kokkusobimatuid tehinguid, mille käigus liigutati raha mitme konto vahel ilma mingisuguse majandusliku loogikata ja kahtlase makseinfoga. Tegelik loogika viitab, et nii Läti kui ka Eesti kontosid kasutati eesmärgiga hägustada raha päritolu.
Kihitamise teine näide Versobankist on Banca de Economii 55 miljoni eurone (73,1 miljon dollarit) laen Caritas Groupile. Raha liikus rahapesu põhiskeemi kontode vahel ja sealt Victoriabanki, enne kui kanti mitmele Versobankis asuvale kontole. Seejärel kanti raha edasi väga paljudesse piirkondadesse, sealhulgas Hiinasse, USA-sse ja Lätti. Seega kanti 2014. aasta 20. novembril BEM-ilt Caritas SRL-ile kokku 85 miljonit dollarit. Sellest 55 miljonit eurot jõudis Lätti Privatbanki Spectra Ventures LLP kontole. Maksekirjelduses olid märgitud mööbel ja ehitusmaterjalid.
Spectra Ventures LLP-le kantud 55 miljonist eurost saadeti 32,5 miljonit eurot edasi teisele kontole. Selle makse kirjelduses oli mainitud kontojäägi miinuse tasaarveldust. Kogu summa kanti viivitamatult edasi. Zenit Managementi kontoväljavõttest selgub, et 32,5 miljonist eurost 13,6 miljonit kanti tagasi Moldovasse Victoriabanki Terios Holdingsi kontole. Seegi makse toimus samal päeval ehk 20. novembril 2014. Konto väljavõte näitab ka, et mingil põhjusel jõudis raha kontole alles sama aasta 27. novembril. Viivituse põhjus on ebaselge. 12. detsembril kanti summa tagasi Zenit Management LP-le. Sellest 13,6 miljonist eurost 10,8 miljonit vahetati 13,5 miljoniks dollariks, millest 3,2 miljonit dollarit saadeti Versobanki Jerdor Business Group LLP (Panama) kontole. Sealt hajutati raha laiali. 200 000 dollarit kanti Lätti, 1,5 miljonit dollarit Hiinasse, 500 000 dollarit ühe Briti firma kontole ja 700 000 dollarit Panama ettevõtte kontole.
Paljudel Ühendkuningriigi ettevõtetel, mis neis kahes pangas kontot pidasid, oli sama aadress, mille põhjal võib arvata, et need on loonud sama agent. Seitse ettevõtet oli registreeritud Londonisse aadressile 43 Bedfort Street. Selle aadressi kaudu seostatakse neid põhirahapesuskeemi ettevõttega, millel oli Lätis pangakonto. Ka paljud Läti pangas kontot pidanud ettevõtted olid registreeritud samale aadressile.
Uurijad analüüsisid Eesti pangakontode kasutajate internetipanka logimise IP-aadresse. Iga ettevõtte puhul kasutati proksi IP-aadressi, et varjata tehingu tegeliku algataja asukohta. Sisselogimised toimusid üliväikese ajavahega mitmes riigis. Kokku kasutasid ettevõtted 1950 eri IP-aadressi. Enamikku neid sai seostada eri riikides registreeritud proksiteenuseid pakkuvate firmadega. Teenusepakkujate analüüs näitas, et paljude ettevõtete kasutatud IP-aadressid olid seotud väikese arvu teenusepakkujatega, mis viitab, et mitme firma pangatehinguid organiseeriti koordineeritult ja firmasid juhiti ühest kohast. Seetõttu ongi põhjust arvata, et kontode põhieesmärk polnud miski muu kui rahapesu.
Versobanki rahapesuks kasutamise ja teisteski skeemides osalemise tõttu tühistas finantsinspektsioon panga tegevusloa. Danske Banki Eesti filiaali kaudu kahtlaste hiiglaslike summade liigutamise ja määrustele vilistamise tõttu peab pank Eestis tegevuse lõpetama.
___________________________
Kurikuulus aadress Londonis
Aadress 43 Bedford Street on tuntud kahtlast päritolu äride poolest.
„Kui rääkida raskesti hoomatavatest Briti firmadest, mille taha eraisikud end peidavad, siis tasub vaadata 43 Bedford Steerti,” kirjutas 2016. aastal Reuters. Esimesel korrusel paikneb ridamisi postkaste, mistõttu sarnaneb asutus rohkem postkontori kui tavalise kontoriga. Ettevõte kannab nime Mail Boxes Etc. ning pakub teistele firmadele postiteenuseid.
Sellel aadressil on viie aasta jooksul registreeritud üle 1600 ettevõtte või partnerluse. Kui Reutersi ajakirjanikud vaatasid läbi seal registreeritud firmased, siis ei pruukinud nime põhjal selguda midagi ettevõtete tegevuse kohta. Ühendkuningriigi valitsus püüab panna ettevõtteid avaldama selget informatsiooni oma tegevuse ja tegelike omanike kohta. Paljud firmad seda ka teevad, kuid vähe pole niisuguseidki, millel ei ole iial plaanis selget infot avaldada. Seaduse järgi peavad äriteenuste pakkujad nagu Mail Boxes Etc. pettuste vältimiseks tegema kindlaks oma klientide tausta. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata maksuvabades piirkondades loodud ettevõtetele. 55 firmat, mis on oma aadressiks märkinud 43 Bedford Streeti, on registreeritud maksuvabades piirkondades, näiteks Vanuatus, Belizes või Panamas. Mail Boxes Etc. kontori juht Rikesh Nichani pole aga vaevunud uurima ettevõtete tegelikku päritolu.
„Me ei tea, kes on nende ettevõtete taga,” lausus ta. „Meil pole õrna aimugi, kes nad on.”
Reuters ei suutnud peaaegu ühegi sellel aadressil asuva firma kohta leida mingit reaalset asukohta ega veebilehte. Postkasti nr 11 kaudu tegutseb ettevõtteid registreeriv kompanii, mis on samale aadressile kirjutanud üle saja ettevõtte.
Kommentaarid
Postita kommentaar