TÄNUKALLI VÕI KÄPERDAMINE? VILJANDI KIRIKU ORELIMÄNGIJA KAOTAS AHISTAVA KÄITUMISE PÕHJENDUSEL TÖÖ _ EESTI EKSPRESS 15.07.2026
#ViljandiPauluseKogudus #Armandonia #PoslednjiTangoUKirblu #MartinTeeSuviKirblas #GentlemenFromEstonia #MarekRoots #DonArmandoMustvunts #KirjadUnustuseÕhtukaldalt #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #GardenKirbla #ErioperatsioonWegebau #StrukturaalneKorruptsioon #Aluspüksipäkapikud #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
Nii kirjutas 8. juunil Facebookis Anu, kes töötas 12 aastat Viljandi Pauluse kirikus organistina. Nüüd pidi ta ootamatult lahkuma – väidetava ahistava käitumise pärast.
8. juunil kutsuti Anu (67) Viljandi Pauluse kiriku juhatuse koosolekule, et arutada organisti rolli kirikutöös.
Koosolekul aga sai Anu teada, et ta ei sobi enam kirikus orelit mängima. Anu ütleb, et talle heideti ette „tänukallistust“ – nii ta seda nimetab –, mis ta tegi õpetaja Marek Rootsile.
Rohkem sellest vahejuhtumist Anu sõnul juttu polnud, ta töötas poolteist aastat orelimängijana kirikus edasi. Kuni too juhtum 8. juunil kiriku juhatuses üles võeti.
Neli allkirja
Juhatus heitis Anule veel ette, et Anu otsib õpetajaga kokkusaamisi ning kahekesi jäämist.
„See on täielik vaht,“ on Anu häiritud. „Üldiselt õpetajaga tahetaksegi kokku saada ja rääkida, pärast teenistust on tal alati keegi või mitu n-ö järjekorras rääkimas.“
Marek Rootsi vaatest olid need olukorrad teistsugused. „Ta otsis tihti võimalusi minuga vestelda, ilmus sageli kirikusse niipea, kui olin auto Pauluse kiriku juurde parkinud,“ kirjeldab Roots.
Anu sõnul läks ta tõesti alguses Rootsile tolle kirikusse saabudes „tere“ ütlema. „Elan ju seal kiriku kõrval, tahtsin näidata, et Roots on kogudusse hästi vastu võetud.“
Roots ütleb, et Anu tegi õhtuti kirikusse asja siis, kui õpetaja oli seal lõpetanud leeritunni või piiblikursuse. „Neil kordadel ei lahkunud Anu kirikust enne, kui lõpetasin oma töö, kuigi tal endal polnud kirikus hilisel tunnil mingisugust ülesannet,“ ütleb Roots.
Aja möödudes tundus taoline käitumine õpetajale üha imelikumana. „Sellist erilist tähelepanu koguduse töötegijalt polnud ma kunagi varem kogenud. Anu omapärast käitumist panid tähele ka mitmed teised koguduseliikmed, samuti minu perekond,“ ütleb ta.
Õpetaja Rootsi segamisele leerikooli pidamisel on Anul oma seletus. Tal oli matustele vaja pikendusjuhet, kuid kodus käis remont ja oma kodust Anu seda ei leidnud. Nii läkski ta päev varem kirikusse pikendusjuhtme järele.
„Aga leerikool käis, ei julgenud õpetajat sel ajal segada – see on õpetajale püha toiming. Kui kool lõppes, läksin käärkambrisse ja küsisin pikendusjuhet. Roots oli seal koos abikaasaga – ja küsisin, kas tohib võtta...“
Pärast Anu töölt vabastamist kustutas Marek Roots oma konto Facebookis. Anu aga oli enne jõudnud kõik vestlused Rootsiga salvestada. Anu on need üle vaadanud, kas seal võis olla midagi isiklikku. Tema arvates ei olnud. „Soovime õnnistatud sünnipäeva, olgu uus aasta lootusrikas,“ kirjutas Roots Anule möödunud aasta detsembris sünnipäevaks.
Maikuu alguses tegi Roots vestluses juttu 21. juunil toimuvast laulatusest, soovides teada, mis lugusid tavaliselt sisse- ja väljamängul kasutatakse. Sellest järeldas Anu, et veel maikuus eeldas Roots, et Anu tollel juunikuisel laulatusel mängib. „Aga kuu aja jooksul mõtles ümber, et lõpetab töösuhte, sest ahistan,“ imestab Anu.
Anu arvab, et temast taheti kirikus lihtsalt lahti saada. Tõrjuvat suhtumist tajus ta enda sõnul juba maikuus. Talle tundus, et tema muusikakooli lapsed pole eriti oodatud jumalateenistusele mängima. „Heideti ette, et lapsed lahkuvad pärast oma etteastet ega jää teenistuse lõpuni,“ kirjeldab Anu.
Ta selgitas, et kirik on üsna jahe, lapsed aga on enne proovi varakult kohal, ning nad lahkuvad vaikselt. „Üks koguduse liige tuli minuga vaidlema, et miks nad peavad siin mängima, mängigu mujal, igasugu muusika ei sobi ja on saatanast. Tundsin, et solvati mind ja kõiki neid lapsi, kes siin 6–7 korda aastas esinevad.“
Anu käsunduslepingu lõpetamises on põhjusena kirjas temapoolne ahistav käitumine, mis on kahjustanud usaldussuhet ega võimalda lepingulise suhte jätkamist. All on nelja koguduse juhatuse liikme nimed.
Roots ütleb, et koguduse juhatuse poole sundis teda tänavu kevadel pöörduma sisemine häiritus. „Olin eneses pidevalt maha surunud seda väärtuskonflikti, mida tajusin Anu suhtes üsna algusest peale. Olin enese jaoks teinud halva olukorra juures head nägu,“ tõdeb ta. Roots oli enda sõnul lootnud, et ehk aja jooksul midagi muutub.
„Et Anu hindab oma mineviku teod Pauluse kirikus moraalselt ümber, hoiab minu kui kirikuõpetaja ja abielus oleva mehega normaalset distantsi, vabandab minu näo käperdamise pärast. Paraku läks aga teisiti,“ ütleb ta.
Roots lisab veel ühe olulise erinevuse tema ja Anu väärtustes. Nimelt eeldab Roots, et tema olulised töötajad jagavad kiriku usulisi vaateid. „Anu on nii mulle kui ka teistele koguduse liikmetele korduvalt öelnud, et kristlik usk ei ühti tema maailmavaatega, ta ei saa kristlikust usutunnistusest aru,“ ütleb Roots. „See ainult süvendas minus arusaama, et koostöö Anuga ei ole enam jätkusuutlik.“
Kevadeks oli Roots jõudnud arusaamisele, et töösuhte jätkumine Anuga pole pikemas perspektiivis enam võimalik, kuna selleks vajalik usaldus oli tema jaoks kadunud.
Õpetaja Roots ütleb veel, et koguduse praeguste kaastööliste hulgas viiakse praegu koostöös juhatusega läbi ka mõningaid muudatusi. Mai alguses lahkus ametist koguduse kauaaegne juhatuse esimees, nüüdne juhatuse liige Kalle Lillemets.
Etteheide väärtuskonfliktist tuleb Anule aga ootamatult. Ta soovib, et koguduse juhatus tunnistaks oma viga ja nimetaks väärtuskonflikti siis ka ametlikult lepingu lõpetamise põhjuseks. „Mõelgu selle all siis, mis nad tahavad,“ ütleb Anu, küsides: „Kas see saab tulla nagu välk selgest taevast? Kas sellele ei peaks eelnema viisakas läbirääkimine, arutelu, selgitus? Kus mujal kui kirikus see võiks juhtuda?“
Anu möönab, et võib-olla ei sobi tõesti kirikuõpetaja nägu käte vahele võtta. Aga muid etteheiteid ta omaks ei võta.
Anu ütleb, et teinekord ongi inimestel erinevad arusaamad asjadest, kuid sel juhul tulebki rääkida. Et saaks leppida. „Meil oli igati töine ja tavaline suhtlemine. Ei olnud mingit tõrjumist ega ka mingit ülearust suhtlemist.“
Käsunduslepingu vaidlus ei kuulu üldjuhul ka töövaidluskomisjoni ega tööinspektsiooni pädevusse, kui see polnud just töösuhe. Kui Anu leiab, et leping lõpetati õigusvastaselt või talle heideti alusetult ette ahistavat käitumist, saab ta minna kohtusse. Ka näiteks selleks, et oma au ja hea nime kaitsta.
Anu aga sooviks pigem koguduselt või kiriku juhtorganitelt lepitusmenetlust, kui mõlemad pooled on selleks valmis. Anu tahab organistina jätkata, usalduslikud suhted taastada ning lepitust leida. Ja kui ta on milleski eksinud, siis paluda vabandust ja ka andeksandmist.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120596274/kiriku-orelimangija-kaotas-ahistava-kaitumise-pohjendusel-too
Viljandi Pauluse kogudus lõpetas organistiga lepingu, viidates tema ahistavale käitumisele. Organist peab süüdistusi alusetuks.
„Olin hingega muusika, oreli ja kiriku juures. Nüüd öeldi – töösuhe on lõppenud. Kõik. Kas lähen mina või õpetaja. See oli šokk. Olen nii kurb, löödud, nõutu.“
8. juunil kutsuti Anu (67) Viljandi Pauluse kiriku juhatuse koosolekule, et arutada organisti rolli kirikutöös.
Koosolekul aga sai Anu teada, et ta ei sobi enam kirikus orelit mängima. Anu ütleb, et talle heideti ette „tänukallistust“ – nii ta seda nimetab –, mis ta tegi õpetaja Marek Rootsile.
/.../
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120596274/kiriku-orelimangija-kaotas-ahistava-kaitumise-pohjendusel-too Tänukalli või käperdamine? Viljandi kiriku orelimängija kaotas ahistava käitumise põhjendusel töö
Õpetaja Roots mäletab toda hetke hoopis teisiti. „Ilmselt rääkis Anu väga lühidalt midagi oma Hispaanias elavast tütrest ning haaras siis järsku kahe käega minu näost kinni,“ kirjeldab Roots. „Rõhutan, et sellele käperdamisele ei eelnenud mingisugust hingehoidlikku vestlust, samuti mitte mingit tänukallistust. Anu pole mind kunagi kallistanud. Ta lihtsalt haaras ühel hetkel minu näo oma käte vahele. Olin šokis,“ kirjutab ta vastuses Ekspressile.
Roots kahetseb, et ta juba tolle korra järel töösuhet Anuga ei lõpetanud.
Järgmisel päeval sõitis Anu koos õpetaja Rootsiga Viiratsisse teenistusele. Tagasiteel ütles Roots enda sõnul Anule: „See, mida sa mulle käärkambris tegid, on mulle vastuvõetamatu.“
Roots kahetseb, et ta juba tolle korra järel töösuhet Anuga ei lõpetanud.
Järgmisel päeval sõitis Anu koos õpetaja Rootsiga Viiratsisse teenistusele. Tagasiteel ütles Roots enda sõnul Anule: „See, mida sa mulle käärkambris tegid, on mulle vastuvõetamatu.“
/.../
Anu käsunduslepingu lõpetamises on põhjusena kirjas temapoolne ahistav käitumine, mis on kahjustanud usaldussuhet ega võimalda lepingulise suhte jätkamist. All on nelja koguduse juhatuse liikme nimed.
Roots ütleb, et koguduse juhatuse poole sundis teda tänavu kevadel pöörduma sisemine häiritus. „Olin eneses pidevalt maha surunud seda väärtuskonflikti, mida tajusin Anu suhtes üsna algusest peale. Olin enese jaoks teinud halva olukorra juures head nägu,“ tõdeb ta. Roots oli enda sõnul lootnud, et ehk aja jooksul midagi muutub.
„Et Anu hindab oma mineviku teod Pauluse kirikus moraalselt ümber, hoiab minu kui kirikuõpetaja ja abielus oleva mehega normaalset distantsi, vabandab minu näo käperdamise pärast. Paraku läks aga teisiti,“ ütleb ta.
Roots ütleb, et koguduse juhatuse poole sundis teda tänavu kevadel pöörduma sisemine häiritus. „Olin eneses pidevalt maha surunud seda väärtuskonflikti, mida tajusin Anu suhtes üsna algusest peale. Olin enese jaoks teinud halva olukorra juures head nägu,“ tõdeb ta. Roots oli enda sõnul lootnud, et ehk aja jooksul midagi muutub.
„Et Anu hindab oma mineviku teod Pauluse kirikus moraalselt ümber, hoiab minu kui kirikuõpetaja ja abielus oleva mehega normaalset distantsi, vabandab minu näo käperdamise pärast. Paraku läks aga teisiti,“ ütleb ta.
/.../
Pauluse kiriku juhatuse esimees Aino Saavaste ei ole nõus Anu vabastamise põhjust selgitama. „Küsige politseist, mis on ahistamine,“ soovitab ta. Politseisse avaldust kogudus siiski teinud ei ole.
Anu palus pärast lepingu lõpetamist kogudusel kirjalikult täpsustada, millised konkreetsed asjaolud ahistavale käitumisele viitasid, kuid kogudus keeldus seda tegemast. See õigus kogudusel tõesti on, sest käsundusleping allub võlaõigusseadusele ning sellise lepingu lõpetamisel ei pea üksikasjalikke kirjalikke põhjendusi esitama.
Anu palus pärast lepingu lõpetamist kogudusel kirjalikult täpsustada, millised konkreetsed asjaolud ahistavale käitumisele viitasid, kuid kogudus keeldus seda tegemast. See õigus kogudusel tõesti on, sest käsundusleping allub võlaõigusseadusele ning sellise lepingu lõpetamisel ei pea üksikasjalikke kirjalikke põhjendusi esitama.
Etteheide väärtuskonfliktist tuleb Anule aga ootamatult. /.../
/.../Anu möönab, et võib-olla ei sobi tõesti kirikuõpetaja nägu käte vahele võtta. Aga muid etteheiteid ta omaks ei võta.
/.../
Käsunduslepingu vaidlus ei kuulu üldjuhul ka töövaidluskomisjoni ega tööinspektsiooni pädevusse, kui see polnud just töösuhe. Kui Anu leiab, et leping lõpetati õigusvastaselt või talle heideti alusetult ette ahistavat käitumist, saab ta minna kohtusse. Ka näiteks selleks, et oma au ja hea nime kaitsta.
Anu aga sooviks pigem koguduselt või kiriku juhtorganitelt lepitusmenetlust, kui mõlemad pooled on selleks valmis. Anu tahab organistina jätkata, usalduslikud suhted taastada ning lepitust leida. Ja kui ta on milleski eksinud, siis paluda vabandust ja ka andeksandmist.
Anu aga sooviks pigem koguduselt või kiriku juhtorganitelt lepitusmenetlust, kui mõlemad pooled on selleks valmis. Anu tahab organistina jätkata, usalduslikud suhted taastada ning lepitust leida. Ja kui ta on milleski eksinud, siis paluda vabandust ja ka andeksandmist.
Eesti Ekspress/KUUM _ 15.07.2026, 00:00
______________________
Viljandi Pauluse kogudus lõpetas organistiga lepingu, viidates tema ahistavale käitumisele. Organist peab süüdistusi alusetuks.
________________________________
„Olin hingega muusika, oreli ja kiriku juures. Nüüd öeldi – töösuhe on lõppenud. Kõik. Kas lähen mina või õpetaja. See oli šokk. Olen nii kurb, löödud, nõutu.“
Nii kirjutas 8. juunil Facebookis Anu, kes töötas 12 aastat Viljandi Pauluse kirikus organistina. Nüüd pidi ta ootamatult lahkuma – väidetava ahistava käitumise pärast.
8. juunil kutsuti Anu (67) Viljandi Pauluse kiriku juhatuse koosolekule, et arutada organisti rolli kirikutöös.
Koosolekul aga sai Anu teada, et ta ei sobi enam kirikus orelit mängima. Anu ütleb, et talle heideti ette „tänukallistust“ – nii ta seda nimetab –, mis ta tegi õpetaja Marek Rootsile.
Anu ei eita, et selline vahejuhtum mullu jaanuaris tõesti oli, tema jaoks aasta raskeimal päeval, mil ta pidi välismaale saatma oma seal elava tütre. Pärast hüvastijättu läks Anu raske südamega kodu kõrval asuvasse Viljandi Pauluse kirikusse, et saada tröösti. „See lahkumine on alati tohutu valu,“ ütleb Anu.
Juhuslikult oli kirikus ka õpetaja Roots. „Eks ta nägi, et olen emotsionaalselt katki ja lohutas mind. Ja siis ma võtsin ümbert kinni, tänasin. Ja käed läksid vastu tema põski, nagu lapsele ütlesin „aitäh“. Mulle oli nii tähtis, et keegi kuulas mu sel hetkel ära.“
Õpetaja Roots mäletab toda hetke hoopis teisiti. „Ilmselt rääkis Anu väga lühidalt midagi oma Hispaanias elavast tütrest ning haaras siis järsku kahe käega minu näost kinni,“ kirjeldab Roots. „Rõhutan, et sellele käperdamisele ei eelnenud mingisugust hingehoidlikku vestlust, samuti mitte mingit tänukallistust. Anu pole mind kunagi kallistanud. Ta lihtsalt haaras ühel hetkel minu näo oma käte vahele. Olin šokis,“ kirjutab ta vastuses Ekspressile.
Roots kahetseb, et ta juba tolle korra järel töösuhet Anuga ei lõpetanud.
Järgmisel päeval sõitis Anu koos õpetaja Rootsiga Viiratsisse teenistusele. Tagasiteel ütles Roots enda sõnul Anule: „See, mida sa mulle käärkambris tegid, on mulle vastuvõetamatu.“
Anu ütleb, et ei saanud aru – mis ta täpselt valesti tegi? „Tema hääletoon oli selline, et tundsin, nagu oleksin pattu teinud. Nagu koolitüdrukut noomiti,“ meenutab ta endast 17 aastat noorema õpetaja juttu. „Õpetaja ütles, et tema pole nagu eelmine õpetaja, kes kõiki kallistas.“
8. juunil kutsuti Anu (67) Viljandi Pauluse kiriku juhatuse koosolekule, et arutada organisti rolli kirikutöös.
Koosolekul aga sai Anu teada, et ta ei sobi enam kirikus orelit mängima. Anu ütleb, et talle heideti ette „tänukallistust“ – nii ta seda nimetab –, mis ta tegi õpetaja Marek Rootsile.
Anu ei eita, et selline vahejuhtum mullu jaanuaris tõesti oli, tema jaoks aasta raskeimal päeval, mil ta pidi välismaale saatma oma seal elava tütre. Pärast hüvastijättu läks Anu raske südamega kodu kõrval asuvasse Viljandi Pauluse kirikusse, et saada tröösti. „See lahkumine on alati tohutu valu,“ ütleb Anu.
Juhuslikult oli kirikus ka õpetaja Roots. „Eks ta nägi, et olen emotsionaalselt katki ja lohutas mind. Ja siis ma võtsin ümbert kinni, tänasin. Ja käed läksid vastu tema põski, nagu lapsele ütlesin „aitäh“. Mulle oli nii tähtis, et keegi kuulas mu sel hetkel ära.“
Õpetaja Roots mäletab toda hetke hoopis teisiti. „Ilmselt rääkis Anu väga lühidalt midagi oma Hispaanias elavast tütrest ning haaras siis järsku kahe käega minu näost kinni,“ kirjeldab Roots. „Rõhutan, et sellele käperdamisele ei eelnenud mingisugust hingehoidlikku vestlust, samuti mitte mingit tänukallistust. Anu pole mind kunagi kallistanud. Ta lihtsalt haaras ühel hetkel minu näo oma käte vahele. Olin šokis,“ kirjutab ta vastuses Ekspressile.
Roots kahetseb, et ta juba tolle korra järel töösuhet Anuga ei lõpetanud.
Järgmisel päeval sõitis Anu koos õpetaja Rootsiga Viiratsisse teenistusele. Tagasiteel ütles Roots enda sõnul Anule: „See, mida sa mulle käärkambris tegid, on mulle vastuvõetamatu.“
Anu ütleb, et ei saanud aru – mis ta täpselt valesti tegi? „Tema hääletoon oli selline, et tundsin, nagu oleksin pattu teinud. Nagu koolitüdrukut noomiti,“ meenutab ta endast 17 aastat noorema õpetaja juttu. „Õpetaja ütles, et tema pole nagu eelmine õpetaja, kes kõiki kallistas.“
Rohkem sellest vahejuhtumist Anu sõnul juttu polnud, ta töötas poolteist aastat orelimängijana kirikus edasi. Kuni too juhtum 8. juunil kiriku juhatuses üles võeti.
Neli allkirja
Juhatus heitis Anule veel ette, et Anu otsib õpetajaga kokkusaamisi ning kahekesi jäämist.
„See on täielik vaht,“ on Anu häiritud. „Üldiselt õpetajaga tahetaksegi kokku saada ja rääkida, pärast teenistust on tal alati keegi või mitu n-ö järjekorras rääkimas.“
Marek Rootsi vaatest olid need olukorrad teistsugused. „Ta otsis tihti võimalusi minuga vestelda, ilmus sageli kirikusse niipea, kui olin auto Pauluse kiriku juurde parkinud,“ kirjeldab Roots.
Anu sõnul läks ta tõesti alguses Rootsile tolle kirikusse saabudes „tere“ ütlema. „Elan ju seal kiriku kõrval, tahtsin näidata, et Roots on kogudusse hästi vastu võetud.“
Roots ütleb, et Anu tegi õhtuti kirikusse asja siis, kui õpetaja oli seal lõpetanud leeritunni või piiblikursuse. „Neil kordadel ei lahkunud Anu kirikust enne, kui lõpetasin oma töö, kuigi tal endal polnud kirikus hilisel tunnil mingisugust ülesannet,“ ütleb Roots.
Aja möödudes tundus taoline käitumine õpetajale üha imelikumana. „Sellist erilist tähelepanu koguduse töötegijalt polnud ma kunagi varem kogenud. Anu omapärast käitumist panid tähele ka mitmed teised koguduseliikmed, samuti minu perekond,“ ütleb ta.
Õpetaja Rootsi segamisele leerikooli pidamisel on Anul oma seletus. Tal oli matustele vaja pikendusjuhet, kuid kodus käis remont ja oma kodust Anu seda ei leidnud. Nii läkski ta päev varem kirikusse pikendusjuhtme järele.
„Aga leerikool käis, ei julgenud õpetajat sel ajal segada – see on õpetajale püha toiming. Kui kool lõppes, läksin käärkambrisse ja küsisin pikendusjuhet. Roots oli seal koos abikaasaga – ja küsisin, kas tohib võtta...“
Pärast Anu töölt vabastamist kustutas Marek Roots oma konto Facebookis. Anu aga oli enne jõudnud kõik vestlused Rootsiga salvestada. Anu on need üle vaadanud, kas seal võis olla midagi isiklikku. Tema arvates ei olnud. „Soovime õnnistatud sünnipäeva, olgu uus aasta lootusrikas,“ kirjutas Roots Anule möödunud aasta detsembris sünnipäevaks.
Maikuu alguses tegi Roots vestluses juttu 21. juunil toimuvast laulatusest, soovides teada, mis lugusid tavaliselt sisse- ja väljamängul kasutatakse. Sellest järeldas Anu, et veel maikuus eeldas Roots, et Anu tollel juunikuisel laulatusel mängib. „Aga kuu aja jooksul mõtles ümber, et lõpetab töösuhte, sest ahistan,“ imestab Anu.
Anu arvab, et temast taheti kirikus lihtsalt lahti saada. Tõrjuvat suhtumist tajus ta enda sõnul juba maikuus. Talle tundus, et tema muusikakooli lapsed pole eriti oodatud jumalateenistusele mängima. „Heideti ette, et lapsed lahkuvad pärast oma etteastet ega jää teenistuse lõpuni,“ kirjeldab Anu.
Ta selgitas, et kirik on üsna jahe, lapsed aga on enne proovi varakult kohal, ning nad lahkuvad vaikselt. „Üks koguduse liige tuli minuga vaidlema, et miks nad peavad siin mängima, mängigu mujal, igasugu muusika ei sobi ja on saatanast. Tundsin, et solvati mind ja kõiki neid lapsi, kes siin 6–7 korda aastas esinevad.“
Anu käsunduslepingu lõpetamises on põhjusena kirjas temapoolne ahistav käitumine, mis on kahjustanud usaldussuhet ega võimalda lepingulise suhte jätkamist. All on nelja koguduse juhatuse liikme nimed.
Roots ütleb, et koguduse juhatuse poole sundis teda tänavu kevadel pöörduma sisemine häiritus. „Olin eneses pidevalt maha surunud seda väärtuskonflikti, mida tajusin Anu suhtes üsna algusest peale. Olin enese jaoks teinud halva olukorra juures head nägu,“ tõdeb ta. Roots oli enda sõnul lootnud, et ehk aja jooksul midagi muutub.
„Et Anu hindab oma mineviku teod Pauluse kirikus moraalselt ümber, hoiab minu kui kirikuõpetaja ja abielus oleva mehega normaalset distantsi, vabandab minu näo käperdamise pärast. Paraku läks aga teisiti,“ ütleb ta.
Roots lisab veel ühe olulise erinevuse tema ja Anu väärtustes. Nimelt eeldab Roots, et tema olulised töötajad jagavad kiriku usulisi vaateid. „Anu on nii mulle kui ka teistele koguduse liikmetele korduvalt öelnud, et kristlik usk ei ühti tema maailmavaatega, ta ei saa kristlikust usutunnistusest aru,“ ütleb Roots. „See ainult süvendas minus arusaama, et koostöö Anuga ei ole enam jätkusuutlik.“
Õpetaja Roots ütleb veel, et koguduse praeguste kaastööliste hulgas viiakse praegu koostöös juhatusega läbi ka mõningaid muudatusi. Mai alguses lahkus ametist koguduse kauaaegne juhatuse esimees, nüüdne juhatuse liige Kalle Lillemets.
Otsib lepitust
Pauluse kiriku juhatuse esimees Aino Saavaste ei ole nõus Anu vabastamise põhjust selgitama. „Küsige politseist, mis on ahistamine,“ soovitab ta. Politseisse avaldust kogudus siiski teinud ei ole.
Anu palus pärast lepingu lõpetamist kogudusel kirjalikult täpsustada, millised konkreetsed asjaolud ahistavale käitumisele viitasid, kuid kogudus keeldus seda tegemast. See õigus kogudusel tõesti on, sest käsundusleping allub võlaõigusseadusele ning sellise lepingu lõpetamisel ei pea üksikasjalikke kirjalikke põhjendusi esitama.
Pauluse kiriku juhatuse esimees Aino Saavaste ei ole nõus Anu vabastamise põhjust selgitama. „Küsige politseist, mis on ahistamine,“ soovitab ta. Politseisse avaldust kogudus siiski teinud ei ole.
Anu palus pärast lepingu lõpetamist kogudusel kirjalikult täpsustada, millised konkreetsed asjaolud ahistavale käitumisele viitasid, kuid kogudus keeldus seda tegemast. See õigus kogudusel tõesti on, sest käsundusleping allub võlaõigusseadusele ning sellise lepingu lõpetamisel ei pea üksikasjalikke kirjalikke põhjendusi esitama.
Etteheide väärtuskonfliktist tuleb Anule aga ootamatult. Ta soovib, et koguduse juhatus tunnistaks oma viga ja nimetaks väärtuskonflikti siis ka ametlikult lepingu lõpetamise põhjuseks. „Mõelgu selle all siis, mis nad tahavad,“ ütleb Anu, küsides: „Kas see saab tulla nagu välk selgest taevast? Kas sellele ei peaks eelnema viisakas läbirääkimine, arutelu, selgitus? Kus mujal kui kirikus see võiks juhtuda?“
Anu möönab, et võib-olla ei sobi tõesti kirikuõpetaja nägu käte vahele võtta. Aga muid etteheiteid ta omaks ei võta.
Anu ütleb, et teinekord ongi inimestel erinevad arusaamad asjadest, kuid sel juhul tulebki rääkida. Et saaks leppida. „Meil oli igati töine ja tavaline suhtlemine. Ei olnud mingit tõrjumist ega ka mingit ülearust suhtlemist.“
Käsunduslepingu vaidlus ei kuulu üldjuhul ka töövaidluskomisjoni ega tööinspektsiooni pädevusse, kui see polnud just töösuhe. Kui Anu leiab, et leping lõpetati õigusvastaselt või talle heideti alusetult ette ahistavat käitumist, saab ta minna kohtusse. Ka näiteks selleks, et oma au ja hea nime kaitsta.
Anu aga sooviks pigem koguduselt või kiriku juhtorganitelt lepitusmenetlust, kui mõlemad pooled on selleks valmis. Anu tahab organistina jätkata, usalduslikud suhted taastada ning lepitust leida. Ja kui ta on milleski eksinud, siis paluda vabandust ja ka andeksandmist.
Kommentaarid
Postita kommentaar