«ANONÜÜMNE ANU» TÜHISTAB HOOGSALT HELI JÜRGENSONI _ POSTIMEES 13.07.2026 

#RahvusooperEstonia #AnonüümneAnu #Armandonia #KumariVaim #HeliJürgenson #MusjööLiblikas #AivarMäe #AivarVendelpomm #PTKNews #KyrblaTapestry #KirjadUnustuseÕhtukaldalt #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #TheGardenOfMensFashionDelights #GardenKirbla #ErioperatsioonWegebau  #StrukturaalneKorruptsioon #Aluspüksipäkapikud #TheSilenceOfOthers #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia  #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet  #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026    
https://kultuur.postimees.ee/8507754/anonuumne-anu-tuhistab-hoogsalt-heli-jurgensoni  

Eesti Ekspress kahjustab Heli Jürgensoni mainet enne faktide selgumist.

Juhtunu on võrreldav Aivar Mäe 2020. aasta «tühistamisega», aga mis siis lõpuks selgus?

Autor kutsub ajakirjanikke järgima eetikakoodeksit ja vältima inimese hävitamist enne kohtuotsust.

Juuli alguses ilmunud Eesti Ekspressi lugu «Suur tüli rahvusooperi kooris: töökiusu süüdistused, pisarad ja koorijuhi ootamatu ametist vabastamine» ja sellele järgnenud podcast on ehitatud anonüümse «Anu» hüsteeriaga piirnevale nutuloole, mille najal sildistatakse dirigent Heli Jürgenson vallandatuks ja ooperikoori «vaimse tervise lõhkujaks». 

Nii astub ajaleht taas samale rajale, millega 2020. aastal käivitati Aivar Mäe tühistamine – enne, kui faktid ja kohtuotsused üldse jõuavad lauale. 

Suure innuga Rahvusooper Estonia probleemidest kirjutades ei tohi väärikaid loomeinimesi tühistada. Ajakirjanik Kristi Vainküla ründab koos «Anuga» Estonia ooperikoori nimel dirigent Heli Jürgensoni. Piinlik ja kurb lugemine. Ühekülgne, kallutatud kirjutis meenutab aastal 2020 Estonia teatri juhi Aivar Mäe kangutamist... Ikka ajalehes Eesti Ekspress, millest tänaseks on kadunud kultuuritoimetus ja kultuur.

Üha enam tundub, et EE on hüljanud legendaarse moto, millega Hans Luik 22. septembril 1989 oma nädalalehe turule tõi: «Ära koba pimeduses!». Eesti Ekspress ja ajalehe valgustuslik loosung oli toonases ajas kui värske sõõm, mis lõhkus nõukogudeaegset ajakirjandusmudelit. Nüüd lõhub EE inimesi. Sotsiaalmeedias jätkab EE dirigendi sildistamist ja tutvustab artiklit nii: «Rahvusooperi juhtkond sundis päevapealt lahkuma ooperi peakoormeistri Heli Jürgensoni.» (Facebook. Eesti Ekspress 1.07.2026 kl 06:00)

Mõned päevad hiljem ilmub veebiavarustesse Eesti Ekspressi värske podcast «Mis toimub rahvusooper Estonia kulisside taga?» (EE PODCAST 3.07.2026). Sõna saab Kristi Vainküla, küsimusi esitab Eesti Ekspressi veebitoimetaja, endine spordiajakirjanik Christopher Krutto. EE podcasti tutvustus – «Kirsti Vainküla telefon hakkas helisema siis, kui Rahvusooper Estonia töötajad tundsid, et nende muredest on liiga kaua mööda vaadatud» – meenutab aegu, mil Vainküla töötas Õhtulehes (1996–2007). Näitlejatel oli toona Vainküla telefoninumber salves kui hoiatus: sellele telefonikõnele ei tohi vastata! 

EE podcastis väidab Christopher Krutto: «Heli Jürgenson lasti lahti.» On see vale, laim või halva lõpuga muinasjutt? Heli Jürgensoni ei vallandatud. Dirigent lahkus ise enne lepingu lõppemist poolte kokkuleppel.
/.../
Nagu kuus aastat tagasi, on Eesti Ekspress AD 2026 langetanud jälle süüdimõistva otsuse. Paraku ratsutab Kristi Vainküla tühistamisartikli seljas ka andekas, kogenud ajakirjanik Vilja Kiisler ja ründab raevukalt Delfi intervjuus Heli Jürgensoni. (Delfi LP 7.07.2026)

Meedia roll avaliku arvamuse kujundamisel on ülisuur. Ajakirjandus on demokraatia valvekoer. Neljas võim. 1998 võttis Eesti Ajalehtede Liit (tänane Eesti Meediaettevõtete Liit) vastu Eesti ajakirjanduseetika koodeksi. Juunis 2025 avaldas üks meedekontsern Delfi Meedia eetikakoodeksi.

Ajakirjanikul on alati võimalus teha valik. Kas kirjutada skandaalimaiguline kõmulugu või võtta hetk mõtlemiseks... Õhku paisatud valesüüdistusest ei saa inimene iial vabaks.


https://kultuur.postimees.ee/8507754/anonuumne-anu-tuhistab-hoogsalt-heli-jurgensoni 


«Anonüümne Anu» tühistab hoogsalt Heli Jürgensoni 


Margot Visnap

Eesti Ekspress kahjustab Heli Jürgensoni mainet enne faktide selgumist.

Juhtunu on võrreldav Aivar Mäe 2020. aasta «tühistamisega», aga mis siis lõpuks selgus?

Autor kutsub ajakirjanikke järgima eetikakoodeksit ja vältima inimese hävitamist enne kohtuotsust.


Juuli alguses ilmunud Eesti Ekspressi lugu «Suur tüli rahvusooperi kooris: töökiusu süüdistused, pisarad ja koorijuhi ootamatu ametist vabastamine» ja sellele järgnenud podcast on ehitatud anonüümse «Anu» hüsteeriaga piirnevale nutuloole, mille najal sildistatakse dirigent Heli Jürgenson vallandatuks ja ooperikoori «vaimse tervise lõhkujaks». 

Nii astub ajaleht taas samale rajale, millega 2020. aastal käivitati Aivar Mäe tühistamine – enne, kui faktid ja kohtuotsused üldse jõuavad lauale.


Suure innuga Rahvusooper Estonia probleemidest kirjutades ei tohi väärikaid loomeinimesi tühistada. Ajakirjanik Kristi Vainküla ründab koos «Anuga» Estonia ooperikoori nimel dirigent Heli Jürgensoni. Piinlik ja kurb lugemine. Ühekülgne, kallutatud kirjutis meenutab aastal 2020 Estonia teatri juhi Aivar Mäe kangutamist... Ikka ajalehes Eesti Ekspress, millest tänaseks on kadunud kultuuritoimetus ja kultuur.

Üha enam tundub, et EE on hüljanud legendaarse moto, millega Hans Luik 22. septembril 1989 oma nädalalehe turule tõi: «Ära koba pimeduses!». Eesti Ekspress ja ajalehe valgustuslik loosung oli toonases ajas kui värske sõõm, mis lõhkus nõukogudeaegset ajakirjandusmudelit. Nüüd lõhub EE inimesi. Sotsiaalmeedias jätkab EE dirigendi sildistamist ja tutvustab artiklit nii: «Rahvusooperi juhtkond sundis päevapealt lahkuma ooperi peakoormeistri Heli Jürgensoni.» (Facebook. Eesti Ekspress 1.07.2026 kl 06:00)

Mõned päevad hiljem ilmub veebiavarustesse Eesti Ekspressi värske podcast «Mis toimub rahvusooper Estonia kulisside taga?» (EE PODCAST 3.07.2026). Sõna saab Kristi Vainküla, küsimusi esitab Eesti Ekspressi veebitoimetaja, endine spordiajakirjanik Christopher Krutto. EE podcasti tutvustus – «Kirsti Vainküla telefon hakkas helisema siis, kui Rahvusooper Estonia töötajad tundsid, et nende muredest on liiga kaua mööda vaadatud» – meenutab aegu, mil Vainküla töötas Õhtulehes (1996–2007). Näitlejatel oli toona Vainküla telefoninumber salves kui hoiatus: sellele telefonikõnele ei tohi vastata! 

EE podcastis väidab Christopher Krutto: «Heli Jürgenson lasti lahti.» On see vale, laim või halva lõpuga muinasjutt? Heli Jürgensoni ei vallandatud. Dirigent lahkus ise enne lepingu lõppemist poolte kokkuleppel.

Ajakirjanik Vainküla muretseb EE podcastis inimeste vaimse tervise pärast ja rõõmustab «diivatseva» tegelase (Heli Jürgenson?) vallandamise üle: «Kui keegi hakkab lõhkuma, siis peab vaatama, kas ta on õige inimene kollektiivis.» Saates keskendub ajakirjanik pigem oma «suurele avastusele» kiusust ooperikooris, mis hävitavat lauljate vaimset tervist kuni suitsiidimõteteni välja. Et laiemat pilti näha, võinuks Ekspressi ajakirjanik pisut süveneda, enne eetrit pilgu peale visata eelmisel päeval Postimehes ilmunud Neeme Raua artiklile «Ain Anger ja teised maailmastaarid: nüüd on vaja Estonia juhtidega maha istuda ja midagi muuta!» (Postimees, 2.07. 2026)


Ei mõista, kuis mõned ajakirjanikud ebausaldusväärse konksu alla neelavad? «Anu» helistab ja sünnib lugu tragöödiast Estonia ooperikooris. Miks laseb ajakirjanik end õngitseda ja pimesi kobama jääda? Et kinnitada oma ajakirjanduslikule reväärile «tühistamisorden», millel suurte tähtedega kirjas Heli Jürgenson. Ajalehe Postimees aasta inimene 2025 – laulupeo «Iseoma» kunstiline juht Heli Jürgenson.

Jaanuaris 2026, aasta inimese auhinnatseremoonial, andis Heli Jürgenson intervjuu Madis Jürgenile. Üks mõte väärib tsiteerimist: «Koorilaul ei ole korvpall, et lähed ja viskad kolmese. Koorilaulja peab kuulama teist enda kõrval. Ta peab ego maha suruma. Peab sulanduma kokku tuhandete teistega. Lauluväljakul võtab see rahvusliku mõõtme. Inimesed, kes laululaval ära on käinud, saavad paremaks inimeseks – just Eestis elamise väärtustest arusaamise mõttes.» (Postimees, 7.01.2026) Kas Estonia ooperikoori lauljate kohta see soovitus ei kehti? 


Vaatan ajas tagasi. On juuni 2020. Paar päeva enne jaanilaupäeva ilmub Eesti Ekspressis rubriigis KUUM Greete Lehepuu artikkel «Rahvusooper Estonia töötajad: direktor Aivar Mäe alandab ja ahistab naisi». (Eesti Ekspress 21.06.2020) Alguse saab Estonia juhi Aivar Mäe tühistamine. Estonia töötajad «Maarja», «Mari», «Karin» esitavad Eesti Ekspressis ahistamissüüdistuse. «Kolme aasta jooksul läksin töölt vähemalt kümme korda koju nuttes,» kurdab «Maarja» EE artiklis. Tuleb tuttav ette? Džinn on lendu lastud ja vallutab orkaanimõõtu lainena Eesti meediamaastiku... Vuih! Seksuaalne ahistamine Estonias.

Ei möödu aastatki, kui veebruaris 2021 tühistab Harju maakohus endisele rahvusooper Estonia peadirektorile Aivar Mäele seksuaalse ahistamise eest määratud 400-eurose väärteotrahvi. Eesti Ekspressi lõksu astunud Politsei- ja Piirivalveamet esitab Riigikohtule kassatsioonikaebuse. 20. mail 2021 otsustab Riigikohus, et ei võta kaebust arutlusele. Aivar mäe ei pea maksma trahvi ega ole seksuaalse ahistamise paragrahvi järgi süüdi mõistetud.

Järgmisel päeval kirjutab toonane Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora: «Ekspress ei kirjutanud, et Aivar Mäe on kurjategija, et teda tuleks karistada. Isegi seda ei kirjutanud Ekspress mitte kordagi, et ta ei sobi Estoniat juhtima ning peaks tagasi astuma. Ekspress ei süüdistanud teda seksuaalses ahistamises õiguslikus mõttes, mis on karistusseadustikus paragrahviga kaetud väärtegu. /---/ Meie loo pärast ega järel Aivar Mäe tagasi ei astunud.» (Eesti Ekspress 21.05.2021)


Nagu kuus aastat tagasi, on Eesti Ekspress AD 2026 langetanud jälle süüdimõistva otsuse. Paraku ratsutab Kristi Vainküla tühistamisartikli seljas ka andekas, kogenud ajakirjanik Vilja Kiisler ja ründab raevukalt Delfi intervjuus Heli Jürgensoni. (Delfi LP 7.07.2026)

Meedia roll avaliku arvamuse kujundamisel on ülisuur. Ajakirjandus on demokraatia valvekoer. Neljas võim. 1998 võttis Eesti Ajalehtede Liit (tänane Eesti Meediaettevõtete Liit) vastu Eesti ajakirjanduseetika koodeksi. Juunis 2025 avaldas üks meedekontsern Delfi Meedia eetikakoodeksi.

Ajakirjanikul on alati võimalus teha valik. Kas kirjutada skandaalimaiguline kõmulugu või võtta hetk mõtlemiseks... Õhku paisatud valesüüdistusest ei saa inimene iial vabaks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused