JUHTKIRI | TAGASITEE PEAB IGAÜHELE JÄÄMA _ DELFI 16.07.2026
#TallinnaFilharmoonia #KülaooperArmandonia #GentlemenFromEstonia #JukoMartKõlar #MusjööLiblikas #WhereHaveAllTheFlowersGone #KolodaTuda #UbiSunt #Armandonia #MartinTeeSuviKirblas #KumariImedemaa #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #TheGardenOfMensFashionDelights #GardenKirbla #Aluspüksipäkapikud #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597724/juhtkiri-tagasitee-peab-igauhele-jaama
Konkursil Tallinna filharmoonia juhiks valitud, kuid eelmisel töökohal toime pandud ahistava käitumise meenutamise tõttu juhikohast loobunud Juko-Mart Kõlari juhtumi puhul ei ole raske öelda, mis oli valesti.
Raske on otsustada, mis peab järgnema.
/.../
Andestuseta ei saa ükski kogukond ega ka ühiskond toimida.
Andestamine ei tähenda unustamist ega tehtu pisendamist. See tähendab võimalust eksimust tunnistada, tagajärgi kanda, õppida ja ühiskonda tagasi tulla. Muidu ei nõua me vastutust, vaid eluaegset pagendust.
Tagasitee ei saa kulgeda vaikselt, justkui midagi poleks juhtunud. Eriti kehtib see juhiameti kohta. Juhtimine põhineb usaldusel. Töötajad peavad teadma, et võivad oma murest rääkida kartmata ja häbenemata. Naasmine nõuab vastutuse võtmist, vabandamist ja usutavat selgitust, miks varasem ei kordu.
Andestamine ei tähenda unustamist ega tehtu pisendamist. See tähendab võimalust eksimust tunnistada, tagajärgi kanda, õppida ja ühiskonda tagasi tulla. Muidu ei nõua me vastutust, vaid eluaegset pagendust.
Tagasitee ei saa kulgeda vaikselt, justkui midagi poleks juhtunud. Eriti kehtib see juhiameti kohta. Juhtimine põhineb usaldusel. Töötajad peavad teadma, et võivad oma murest rääkida kartmata ja häbenemata. Naasmine nõuab vastutuse võtmist, vabandamist ja usutavat selgitust, miks varasem ei kordu.
/.../
Küps ühiskond suudab teo hukka mõista, kuulutamata inimest lootusetuks. Andestus peab olema võimalik. Juhil tuleb usaldus aga uuesti välja teenida – ausalt, nähtavalt ja seades esikohale nende turvatunde, kelle üle tal on võim.
Tallinna filharmoonia juhi konkursi korraldajad tegid endale, võitjale ja osalejatele karuteene.
Konkursil Tallinna filharmoonia juhiks valitud, kuid eelmisel töökohal toime pandud ahistava käitumise meenutamise tõttu juhikohast loobunud Juko-Mart Kõlari juhtumi puhul ei ole raske öelda, mis oli valesti.
Raske on otsustada, mis peab järgnema.
Viljandi kultuuriakadeemia juhina käitus Kõlar oma noore alluvaga sügavalt sobimatult. Juhi võim, töötaja jälgimine, tema eraelu üksikasjade talletamine ja seksuaalfantaasiate sajaleheküljelise päevikuna üleandmine ei ole lihtsalt piinlik armumine. See lõhub töösuhte piire ja inimese turvatunnet. Neil, keda see juhtum tugevalt häiris, on selleks õigus.
Kannatanu kogu ses loos on siiski ennekõike too noor naine, mitte ametist ilma jäänud juht.
Kuid inimene ei tohiks jääda elu lõpuni oma halvima teo vangiks. See ei saa jäädagi ainsaks episoodiks, mis inimese defineerib. Keegi meist pole eksimatu ja kellegi inimeseks olemist ei määra üksnes tema suurimad vead.
Andestuseta ei saa ükski kogukond ega ka ühiskond toimida.
Andestamine ei tähenda unustamist ega tehtu pisendamist. See tähendab võimalust eksimust tunnistada, tagajärgi kanda, õppida ja ühiskonda tagasi tulla. Muidu ei nõua me vastutust, vaid eluaegset pagendust.
Tagasitee ei saa kulgeda vaikselt, justkui midagi poleks juhtunud. Eriti kehtib see juhiameti kohta. Juhtimine põhineb usaldusel. Töötajad peavad teadma, et võivad oma murest rääkida kartmata ja häbenemata. Naasmine nõuab vastutuse võtmist, vabandamist ja usutavat selgitust, miks varasem ei kordu.
Seekordsete haavade lahtikiskumise eest lasub suurim vastutus Tallinna värbajatel. Võimalik, et nad kaalusid Kõlari minevikku põhjalikult, kuid avalikkusele ega filharmoonia töötajatele seda ei näidatud. Määramisest teatati üksnes kiidusõnadega tema võimete kohta. Kõige raskem küsimus vaikiti maha.
Nii paisati Kõlar, tema kunagine alluv ja uus kollektiiv uuesti valusasse avalikku konflikti.
Kõlari loobumine oli mõistetav ja viitab, et ta võib olla oma viga mõistnud. See on edasi liikumise esimene eeldus.
Küps ühiskond suudab teo hukka mõista, kuulutamata inimest lootusetuks. Andestus peab olema võimalik. Juhil tuleb usaldus aga uuesti välja teenida – ausalt, nähtavalt ja seades esikohale nende turvatunde, kelle üle tal on võim.
Delfi/ARVAMUS _ 16.07.2026, 19:00
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597724/juhtkiri-tagasitee-peab-igauhele-jaama JUHTKIRI | Tagasitee peab igaühele jääma
___________________________________
____________________________________________________________________________
Viljandi kultuuriakadeemia juhina käitus Kõlar oma noore alluvaga sügavalt sobimatult. Juhi võim, töötaja jälgimine, tema eraelu üksikasjade talletamine ja seksuaalfantaasiate sajaleheküljelise päevikuna üleandmine ei ole lihtsalt piinlik armumine. See lõhub töösuhte piire ja inimese turvatunnet. Neil, keda see juhtum tugevalt häiris, on selleks õigus.
Kannatanu kogu ses loos on siiski ennekõike too noor naine, mitte ametist ilma jäänud juht.
Kuid inimene ei tohiks jääda elu lõpuni oma halvima teo vangiks. See ei saa jäädagi ainsaks episoodiks, mis inimese defineerib. Keegi meist pole eksimatu ja kellegi inimeseks olemist ei määra üksnes tema suurimad vead.
Andestuseta ei saa ükski kogukond ega ka ühiskond toimida.
Andestamine ei tähenda unustamist ega tehtu pisendamist. See tähendab võimalust eksimust tunnistada, tagajärgi kanda, õppida ja ühiskonda tagasi tulla. Muidu ei nõua me vastutust, vaid eluaegset pagendust.
Tagasitee ei saa kulgeda vaikselt, justkui midagi poleks juhtunud. Eriti kehtib see juhiameti kohta. Juhtimine põhineb usaldusel. Töötajad peavad teadma, et võivad oma murest rääkida kartmata ja häbenemata. Naasmine nõuab vastutuse võtmist, vabandamist ja usutavat selgitust, miks varasem ei kordu.
Seekordsete haavade lahtikiskumise eest lasub suurim vastutus Tallinna värbajatel. Võimalik, et nad kaalusid Kõlari minevikku põhjalikult, kuid avalikkusele ega filharmoonia töötajatele seda ei näidatud. Määramisest teatati üksnes kiidusõnadega tema võimete kohta. Kõige raskem küsimus vaikiti maha.
Nii paisati Kõlar, tema kunagine alluv ja uus kollektiiv uuesti valusasse avalikku konflikti.
Kõlari loobumine oli mõistetav ja viitab, et ta võib olla oma viga mõistnud. See on edasi liikumise esimene eeldus.
Küps ühiskond suudab teo hukka mõista, kuulutamata inimest lootusetuks. Andestus peab olema võimalik. Juhil tuleb usaldus aga uuesti välja teenida – ausalt, nähtavalt ja seades esikohale nende turvatunde, kelle üle tal on võim.
Kommentaarid
Postita kommentaar