LSLK_023 LENDJÄNESTE PISARAPÄRLIKEED UNUSTUSE ÕHTUKALDAPAJUURBADEL / PÄRMUTTERNÖÖP MÄLU PÕRANDAPRAOS
#ViiveKaplan #KristaKumberg #KumariVaim #KaieIlves #EstonianGothic #Väärtusruum #VillyLopmanFanClub #ErioperatsioonWegebau #TeemajaAmbroosia #GentlemensFloralCabinet #MeMoMu #LSLK #LiigaSuurLuukere #KumariVaimuMultiversum #MEEZ112025

https://www.facebook.com/photo?fbid=867254719194866&set=a.230823502837994
*
https://www.facebook.com/photo/?fbid=122102653767114055&set=a.122100504837114055

MEEZ :
Viive Kaplan: lendjäneste pisarapärlikeed Unustuse õhtukaldapajuurbadel

Viive Kaplan
17. november 2025 18:43

Kaie Viles Kumari Vaimu meestepiltide raamatut inspireerinud Endel Lepa kardina taustal Kasari õpetajate majas Kirblas. Foto: Kumari Vaim

Kumari Vaim
Liiga suur luukere
Illustreerinud Endel Lepp
Kürbla, 2025
Mulje, mis jääb raamatut „Liiga suur luukere” lugedes (ja vaadates), on klaar, õhuline, habras, jätab ruumi oma mõtetele ja kujutluspiltidele. Oleks justkui valdavalt visuaalne vabavärss, aga ootamatult tõded, et pildiriim on olemas – mõnikord paarisriim, mõnikord kõlksuvad kokku pildirea esimene ja viimane motiiv. Mõnikord ei kõlksu miski, aga silmale mõjub ikka hästi. Piltide reastamises puudub range ülesehitus, aga aimub aastaring ja aimub ka meesterahva elukaar – muljetes, piltides, tunnetes, mitte sündmusi meenutades. Tjah, kes tahaks siit paljaste meeste pilte või sünnipäevakaarti välja lõigata, see pettub. Leida võib hoopis muud.

Kumari Vaim on oma uues meesteraamatus piltidega kokkuhoidlik ja valiv. Tal on oma lemmikud. Nagu sõrmi klaveriklahvidele asetades pildistab Kumari meelismehi ja -päkapikke uude poosi pannes värskeid kõlasid, harmooniaid, muljeid, tagamõtteid ; )

*
https://online.le.ee/.../krista-kumberg-parlmutternoop.../

Krista Kumberg: pärlmutternööp mälu põrandapraos

Krista Kumberg
30. jaanuar 2019 15:35

Kaie Ilves luuleraamatiu illustreerinud Lex Zoozi maalide taustal Haaspalus Krimmi holmil. Foto: Urmas Lauri

Kaie Ilves
Klaasipuhuja
Illustreerinud Lex Zooz
Haapsalu, 2019
Mulje, mis jääb „Klaasipuhujat” lugedes (ja vaadates), on klaar, õhuline, habras, jätab ruumi oma mõtetele ja kujutluspiltidele. Oleks justkui valdavalt vabavärss, aga ootamatult tõded, et riim on olemas – mõnikord paarisriim, mõnikord kõlksuvad kokku luuletuse esimene ja viimane rida. Mõnikord ei kõlksu miski, aga kõlab ikka hästi. Luuletuste reastamises puudub range ülesehitus, aga aimub aastaring ja aimub ka inimese elukaar – muljetes, piltides, tunnetes, mitte sündmusi meenutades. Tjah, kes tahaks siit tähtpäevaluulet või sünnipäevasalmi leida, see pettub. Leida võib hoopis muud.

Kaie Ilves on oma uues luulekogus sõnadega kokkuhoidlik ja valiv. Tal on oma lemmikud. Nagu sõrmi klaveriklahvidele asetades tekitab luuletaja meelissõnu ja -väljendeid uude konteksti pannes värskeid kõlasid, harmooniaid, muljeid, tagamõtteid. 

Kuva vähem