LÄÄNEMETS: MINA POLEKS KAPOSSE TOIMIKUID LUGEMA LÄINUD _ ERR 20.07.2026
 

https://www.err.ee/1610081665/laanemets-mina-poleks-kaposse-toimikuid-lugema-lainud   

Endine siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles praeguse siseministri Igor Taro (Eesti 200) kaitsepolitseisse tehtud kontrollkäiku kommenteerides, et tema poleks ise toimikuid lugema läinud, kuna selleks on olemas pädevad ametnikud. Samas avaldas ta muret õiguskaitseasutuste töövõime õõnestamise pärast, mis tema hinnangul praegu avalikkuses käib. 
/.../
Avalikkuses pälvis eelmisel nädalal tähelepanu ja tekitas küsimusi Taro teade Äripäeva raadios, et ta käis hiljuti kapos järelevalvet tegemas ning tutvus selle käigus sealse töökorraldusega ja luges ka suletud toimikuid, et olla veendunud põhiõiguste kaitse järgimises. 
/.../
"See, et minister huvitub asjadest, on hea. Mul see info puudutab, kas tal oli seal plaan ja konkreetne süsteem ka taga. Üldiselt juhuslike kaustade lugemist ja pistelist kontrolli võib teha ja seda ka tehakse, aga tavaliselt järelevalve puhul on mingisugune loogika seal juures, et mida otsitakse, kuidas tehakse, mingisugune süsteem," ütles aastatel 2022-25 kolmes valitsuses siseministrina töötanud Läänemets. 

"Ma selles usaldaks pigem mitte neid inimesi, kes on rahva poolt poliitikutena ametisse pandud, vaid neid, kes spetsialistidena on ametisse pandud - seesama ministeeriumi osakond on piisavalt pädev mingisuguseid mustreid, konkreetseid olukordi otsima, tuvastama," lisas Läänemets. "Kui minnakse tegema kaitsepolitseisse auditit või järelevalvet, siis on arvatavasti ka mingisugune konkreetne põhjus või ajend ja selle põhjal siis koostatakse plaan, et mida vaadatakse ja kuidas vaadatakse," täpsustas ta.

"Aga selle jaoks ei ole minu hinnangul ministrit vaja, see käib pigem sellise poliitilise show juurde natukene, et avalikkusele näidata," leidis Läänemets. 
/.../
"Ma ootaks valitsuselt või ka siseministrilt, mitte seda, et siseminister käiks kaitsepolitseis ise asju vaatamas, vaid selgitaks avalikkusele neid asjaolusid. Sest praegu mulle tundub, et on väga palju neid, keda ei huvita turvalisuse pool, vaid nad räägivad lihtsalt enda õigustest näiteks kihutada kiiremini ja kõike muud, aga teevad sellega tegelikult hästi palju halba nendele institutsioonide usaldusväärsusele. Ja see minu arvates on hoopis suurem probleem, millega tahaks, et valitsus tegeleks – tahaks näha, et peaminister seletaks, tahaks näha, et siseminister seletaks, argumenteeriks, käiks debattidel. Aga tegelikult ollakse vait ja sellega lastakse domineerima mingisugused arvamused, mis on poolikult pädevad – ei vaadata turvalisuse poolt, vaid ainult loetakse juristile omaselt näpuga järge [pidades], hoomamata seda, et ühiskonna toimimine on terviklik, mitte nii, et iga asi toimib ühiskonnas eraldi," rääkis endine siseminister.


https://www.err.ee/1610081665/laanemets-mina-poleks-kaposse-toimikuid-lugema-lainud 

Läänemets: mina poleks kaposse toimikuid lugema läinud 

EESTI
Eile kell 15.12  

Endine siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles praeguse siseministri Igor Taro (Eesti 200) kaitsepolitseisse tehtud kontrollkäiku kommenteerides, et tema poleks ise toimikuid lugema läinud, kuna selleks on olemas pädevad ametnikud. Samas avaldas ta muret õiguskaitseasutuste töövõime õõnestamise pärast, mis tema hinnangul praegu avalikkuses käib.

"Ma ei pea mõistlikuks või vajalikuks seda, et minister ise kohapeale läheb. /---/ Siseministeeriumis on selleks eraldi osakond, kes vajadusel teeb erineval tasemel järelevalvet omale alluvates asutustes ja seda vastavalt plaanile, mis kinnitatakse ministri poolt," ütles Läänemets esmaspäeval ERR-ile.

Avalikkuses pälvis eelmisel nädalal tähelepanu ja tekitas küsimusi Taro teade Äripäeva raadios, et ta käis hiljuti kapos järelevalvet tegemas ning tutvus selle käigus sealse töökorraldusega ja luges ka suletud toimikuid, et olla veendunud põhiõiguste kaitse järgimises.

"Kui ministeeriumil või ministril on soov, et järelevalvetoiminguid tehtaks, siis selle jaoks on olemas siseministeeriumil vastav osakond, vastavad inimesed, kellest ma saan aru, et mõni käis ka ministriga kaitsepolitseis kaasas. Aga ma ei tea, kas on kõige otstarbekam selleks ministri aega kulutada, et ta istub ja loeb läbi mingisuguseid pabereid. Tavaliselt teevad seda ametnikud ja kui nad midagi avastavad, siis nad kannavad ministrile ette ja sealt saab edasisi korraldusi anda," rääkis Läänemets.

"See, et minister huvitub asjadest, on hea. Mul see info puudutab, kas tal oli seal plaan ja konkreetne süsteem ka taga. Üldiselt juhuslike kaustade lugemist ja pistelist kontrolli võib teha ja seda ka tehakse, aga tavaliselt järelevalve puhul on mingisugune loogika seal juures, et mida otsitakse, kuidas tehakse, mingisugune süsteem," ütles aastatel 2022-25 kolmes valitsuses siseministrina töötanud Läänemets. 

"Ma selles usaldaks pigem mitte neid inimesi, kes on rahva poolt poliitikutena ametisse pandud, vaid neid, kes spetsialistidena on ametisse pandud - seesama ministeeriumi osakond on piisavalt pädev mingisuguseid mustreid, konkreetseid olukordi otsima, tuvastama," lisas Läänemets. "Kui minnakse tegema kaitsepolitseisse auditit või järelevalvet, siis on arvatavasti ka mingisugune konkreetne põhjus või ajend ja selle põhjal siis koostatakse plaan, et mida vaadatakse ja kuidas vaadatakse," täpsustas ta.

"Aga selle jaoks ei ole minu hinnangul ministrit vaja, see käib pigem sellise poliitilise show juurde natukene, et avalikkusele näidata," leidis Läänemets.

Ta meenutas ka seda, et andis oma ametiajal korralduse auditi tegemiseks politsei- ja piirivalveametis, kui esitati süüdistusi politseijuhtide vastu.

"Ma ei mõista kuidagi Tarot hukka, et ta seal käis, aga ma arvan, et see ei omanud mingisugust uut lisandväärtust. Ma kujutan ette, et minister, tutvudes nende juba suletud toimikutega, olid tal kõrval ametnikud või spetsialistid, kes oskavad sinna sisse vaadata, teavad mida vaadata, arvatavasti nad juhendasid teda. Ega see mingit uut väärtust peale avaliku kommunikatsiooni suure tõenäosusega ei andnud," rääkis Läänemets. "Loomulikult minister võib seda teha. Aga tavaliselt reeglina minister viib oma tahet ellu läbi spetsialistide, kes on ministeeriumis tööl või läbi asutuste, ta ei pea ise käsipidi sinna juurde minema," lisas ta. 

Läänemets tunnistas, et käis ministrina ka ise kaitsepolitseis, aga mitte pooleliolevaid või lõpetatud juhtumeid uurimas: "Ma käisin tõesti tutvumas sellega, et milline on see protsess, mis puudutab jälitustoiminguid, millised on need erinevad etapid ja kuidas see nii paberi kujul kui ka digitaalselt välja näeb alates lubade saamisest kuni lõpuks ülesannete andmiseni ja teostamiseni. Seda ma ministrina tegin ka, et olla kursis ja veendunud, et mismoodi seda kaitsepolitseis tehakse."

Poliitikud ei tohi mõjutada pooleliolevaid menetlusi

Küll aga rõhutas Läänemets, et poliitikud tuleb hoida eemal käimasolevatest uurimistest, rõhutades võimude lahususe põhimõtet.

"Mis puudutab neid juhtumeid, mis on aktiivsed ja mis pole veel kohtust lõplikku hinnangut saanud ja mille puhul tegevused pole näiteks kaitsepolitseiametis lõpetatud, siis seal on mõistlikum, et järelevalvet teostab näiteks õiguskantsler või parlament – nii nagu seadus neile selle kohustuse on pannud," rääkis ta.

"See on varasematel aastatel olnud ka avalikkuses teemaks, et kas ja kui palju poliitikud tegelikult sekkuma peaks. Praegu ma saan aru, et Taro ei vaadanud neid teemasid, mis on hetkel avatud ja mille suhtes menetlus käib, vaid neid, mis on suletud ja kus saab tagasivaadet teha, et ei oleks võimude lahususe rikkumist," ütles Läänemets.

"Päris paljud juhtumid, millest täna räägitakse, on aktiivsed ja nende juhtumite puhul oleks võib-olla hea, kui see ei ole poliitik, kes läheb sinna sisse vaatama noh. Sest see tähendab seda, et talle võib-olla avaneb hulk informatsiooni, mida menetluse puhul võib-olla ei peaks poliitikutega jagama. Tavaliselt hoitakse ministreid ja valitsust kursis üldiste loogikate ja arengutega, aga mitte väga detailse infoga," tõdes ta. 


Läänemets ootaks valitsuselt rohkem selgitamist

Läänemets rääkis ka sellest, et ehkki ilmselt on põhiõiguste riivet riigiasutuste poolt ka toimunud, ootaks ta valitsuse liikmetelt rohkem seda, et nad kaitseksid avalikkuses samme, mis on vajalikud õiguskaitseasutuste tõhusa töö tagamiseks ja inimeste turvalisuse tagamiseks.

"Mulle teeb muret see, kuhu poole väga palju avalikust debatist läheb, mis puudutab näiteks sideandmete kasutamist ja kõike seda. Minu arvates me ei saa rääkida ainult inimeste õiguste riivest, vaid tuleb rääkida turvalisusest. Ma julgeks öelda, et kui turvalisus lõppkokkuvõttes kannatab, kuna me ei luba enam õigusasutustel midagi teha, siis on ka tegemist olulise põhiseadusliku riivega, sest Eesti Vabariik ja meie põhiseadus on öelnud, et meil kõigil on ka õigus elada turvalises riigis ja saada osa selle heaolust. Aga kui see heaolu kannatama hakkab, siis seda tuleb oluliselt kaaluda," ütles ta.

"Ma ootaks valitsuselt või ka siseministrilt, mitte seda, et siseminister käiks kaitsepolitseis ise asju vaatamas, vaid selgitaks avalikkusele neid asjaolusid. Sest praegu mulle tundub, et on väga palju neid, keda ei huvita turvalisuse pool, vaid nad räägivad lihtsalt enda õigustest näiteks kihutada kiiremini ja kõike muud, aga teevad sellega tegelikult hästi palju halba nendele institutsioonide usaldusväärsusele. Ja see minu arvates on hoopis suurem probleem, millega tahaks, et valitsus tegeleks – tahaks näha, et peaminister seletaks, tahaks näha, et siseminister seletaks, argumenteeriks, käiks debattidel. Aga tegelikult ollakse vait ja sellega lastakse domineerima mingisugused arvamused, mis on poolikult pädevad – ei vaadata turvalisuse poolt, vaid ainult loetakse juristile omaselt näpuga järge [pidades], hoomamata seda, et ühiskonna toimimine on terviklik, mitte nii, et iga asi toimib ühiskonnas eraldi," rääkis endine siseminister.

Toimetaja: Mait Ots

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused