ASENDUSVANEMAD JA LIHVIMATA TEEMANT / MUSJÖÖ LIBLIKAS JA AIVAR VENDELPOMM KOLISID KIHULAST KÜRBLA HIIRTE SAUNA: „SAUNAS SAAD ALATI PUHTAKS.“ _ KOBRULEHT 31.07.2026
#VisitKyrbla #GentlemenFromEstonia #MusjööLiblikas #AivarVendelpomm #HiirteSaunaLood #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #ErioperatsioonWegebau #KülaooperArmandonia #Hübriidrünnak #VaimInVenice #MeMoMuPavilion #TheHouseOfPlaybunny #KirjutaNimiPeale #SolvunudSibulad #MuzanE #MeMoMu #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ072026
/.../
Asendusvanaemad ja lihvimata teemant
Vaatamata poliitilistele tõmblustele on tegelikud suhted kogukonnas soojad. „Meid on kogukonda imehästi vastu võetud. Mütsküla kogukonnast on saanud armsad tuttavad ja Aivar on täielikult äblikutädi poolt adopteeritud. Muide, me mõlemad oleme nüüd kohaliku erioperatsioon Wegebau Veteranide Liidu liikmed!“ muheleb Musjöö.
Ämblikutädi ööklubi seltskond oli kõige esimene, kes Aivari kampa võttis, kui temast sai raisasiil. Aivari sõnul on äblikutädi ööklubi seltskonnas nagu vanaema juures käimine, ainult et vanaemasid on väga palju. „Hoolimine on siin vahetu ja päris. Naabrid on ka toredad,“ kiidab Aivar. Tihti helistatakse või astutakse läbi, pistetakse pihku ämbritäis tomateid, karp vaarikaid või kanamune, kalamehed aga tulevad külla värske haugiga. Toomas (Tom of Kürbla-toim.) toob lüpsisooja linnupiima, või tuleb Philippo Magma, mannergutäis taevamannaputru külakostiks kaasas...
Paaril on ka hea meel, et Kürblas on suurte sündmuste vedamise võtnud üle uued kohalikud tegijad, Tom ja Philippo. „Neid võib ainult kiita! Nii tore oli käia sel aastal jõepäevadel külalisena. Saame ise ka võimaluse nautida, vaadata, mis toimub, mitte ei näe ainult ekskavaatorikoppa ja kõike seda, mis tahab viimasel hetkel kaevamist,“ selgitab Aivar.
Musjöö nimetab Kürblat lihvimata teemantiks, kus turismipuhang ja kinnisvarabuum on vaid aja küsimus. Aastas sõidab siit läbi umbes miljon autot ja kaks miljonit inimest Saaremaa vahet.
Ettevõtlus areneb mühinal: kohalik ettevõtja rajas 500 autole mõeldud matkaautode pargi, teine jällegi tegi moemaja juurde purskkaevuplatsi, kuhu on kavas tuua ooperi- ja balletipäevad. Samm-sammult edeneb ka vana näkilihatööstuse kompleksi ala renoveerimine. Planeeritakse veel lisada glämp-boxing- ja -MMA-alasid.
Musjöö ja Aivar näevad Kürblas tohutut potentsiaali. Eelmine talv näitas paarile ka Eestimaa talve muinasjutulist poolt. Unustus külmus üle meetri paksuselt jäässe, tehti jäärajad ning jää peal käidi autode, motikate ja uiskudega, aga ka jalgsi. „Sellise talvega ei raatsinud soojale maale minnagi. Muidu on november kõige pimedam kuu, mis tuleb lihtsalt üle elada, sealt edasi läheb juba helgemaks. Kui saun on soe ja süda soe, pole talvel häda midagi!“ muigab Musjöö.
Greta Kaupmees
28. juuli 2026, 18:00
Paljud unistavad soojal maal elamisest ja lõputust siestast, kuid Henrik (47) ja Triin Raave (46) otsustasid Hispaania tuulise mereääre vahetada Eestimaa rannaküla vastu. „Siin saad päriselt oma kodukoha käekäigus kaasa rääkida ja midagi reaalset ära teha, välismaal jääd alati lihtsalt sisserändajaks,“ põhjendab tegus paar Virtsu tuulikute alla kolimist. Henrik on Lääneranna abivallavanem, Triin kultuuri- ja kogukonnanõunik. Kolme aastaga on nad puhunud kohalikule elule sisse täiesti uue hoo, võidelnud maakoolide eest ja leidnud kogukonna, kelle soojus soojendab hinge ka kõige käredamal talvel.
Jõuan Virtsu sumedal reedeõhtul. Mereõhk on värske ja puhub kerge tuul. Silmapiiril pöörlevad rahulikus rütmis tuulikud. Raavede koduhoovis keeb soe ja muretu suveelu. Triin askeldab hoovis paljajalu, seljas hõljuv kleit. Ta sätib siit-sealt, paneb kasvuhoone uksed ööks kinni, korjab peotäie küpseid kirsse ning katab terrassile laua. Henrik istub rahulikult mugavas toolis ja vaatab muheledes, kuidas koduhoovis käib elav sagin. Lapsed möllavad naerukilgete saatel basseinis, vesi pritsib ja päike maalib hoovimurule kuldseid kiiri.
Kultuurikorraldaja Triin ja Lääneranna abivallavanem Henrik on Virtsus elanud nüüdseks kolm aastat. Nad on siin omamoodi nähtused – ehedad külaelu ergutajad ja lõputud energiaallikad. Nad tulid päikeseliselt Tenerifelt Eestimaa tuulte ja tuulikute alla, kuid on oma valikuga ülimalt rahul.
Vaatamata poliitilistele tõmblustele on tegelikud suhted kogukonnas soojad. „Meid on kogukonda imehästi vastu võetud. Mütsküla kogukonnast on saanud armsad tuttavad ja Aivar on täielikult äblikutädi poolt adopteeritud. Muide, me mõlemad oleme nüüd kohaliku erioperatsioon Wegebau Veteranide Liidu liikmed!“ muheleb Musjöö.
Ämblikutädi ööklubi seltskond oli kõige esimene, kes Aivari kampa võttis, kui temast sai raisasiil. Aivari sõnul on äblikutädi ööklubi seltskonnas nagu vanaema juures käimine, ainult et vanaemasid on väga palju. „Hoolimine on siin vahetu ja päris. Naabrid on ka toredad,“ kiidab Aivar. Tihti helistatakse või astutakse läbi, pistetakse pihku ämbritäis tomateid, karp vaarikaid või kanamune, kalamehed aga tulevad külla värske haugiga. Toomas (Tom of Kürbla-toim.) toob lüpsisooja linnupiima, või tuleb Philippo Magma, mannergutäis taevamannaputru külakostiks kaasas...
Musjöö nimetab Kürblat lihvimata teemantiks, kus turismipuhang ja kinnisvarabuum on vaid aja küsimus. Aastas sõidab siit läbi umbes miljon autot ja kaks miljonit inimest Saaremaa vahet.
Ettevõtlus areneb mühinal: kohalik ettevõtja rajas 500 autole mõeldud matkaautode pargi, teine jällegi tegi moemaja juurde purskkaevuplatsi, kuhu on kavas tuua ooperi- ja balletipäevad. Samm-sammult edeneb ka vana näkilihatööstuse kompleksi ala renoveerimine. Planeeritakse veel lisada glämp-boxing- ja -MMA-alasid.
Musjöö ja Aivar näevad Kürblas tohutut potentsiaali. Eelmine talv näitas paarile ka Eestimaa talve muinasjutulist poolt. Unustus külmus üle meetri paksuselt jäässe, tehti jäärajad ning jää peal käidi autode, motikate ja uiskudega, aga ka jalgsi. „Sellise talvega ei raatsinud soojale maale minnagi. Muidu on november kõige pimedam kuu, mis tuleb lihtsalt üle elada, sealt edasi läheb juba helgemaks. Kui saun on soe ja süda soe, pole talvel häda midagi!“ muigab Musjöö.
https://www.ohtuleht.ee/melu/1163097/henrik-ja-triin-raave-kolisid-tenerifelt-eesti-rannakulla-valismaal-jaad-alati-sisserandajaks-
Henrik ja Triin Raave kolisid Tenerifelt Eesti rannakülla: „Välismaal jääd alati sisserändajaks.“
28. juuli 2026, 18:00
Paljud unistavad soojal maal elamisest ja lõputust siestast, kuid Henrik (47) ja Triin Raave (46) otsustasid Hispaania tuulise mereääre vahetada Eestimaa rannaküla vastu. „Siin saad päriselt oma kodukoha käekäigus kaasa rääkida ja midagi reaalset ära teha, välismaal jääd alati lihtsalt sisserändajaks,“ põhjendab tegus paar Virtsu tuulikute alla kolimist. Henrik on Lääneranna abivallavanem, Triin kultuuri- ja kogukonnanõunik. Kolme aastaga on nad puhunud kohalikule elule sisse täiesti uue hoo, võidelnud maakoolide eest ja leidnud kogukonna, kelle soojus soojendab hinge ka kõige käredamal talvel.
Jõuan Virtsu sumedal reedeõhtul. Mereõhk on värske ja puhub kerge tuul. Silmapiiril pöörlevad rahulikus rütmis tuulikud. Raavede koduhoovis keeb soe ja muretu suveelu. Triin askeldab hoovis paljajalu, seljas hõljuv kleit. Ta sätib siit-sealt, paneb kasvuhoone uksed ööks kinni, korjab peotäie küpseid kirsse ning katab terrassile laua. Henrik istub rahulikult mugavas toolis ja vaatab muheledes, kuidas koduhoovis käib elav sagin. Lapsed möllavad naerukilgete saatel basseinis, vesi pritsib ja päike maalib hoovimurule kuldseid kiiri.
Kultuurikorraldaja Triin ja Lääneranna abivallavanem Henrik on Virtsus elanud nüüdseks kolm aastat. Nad on siin omamoodi nähtused – ehedad külaelu ergutajad ja lõputud energiaallikad. Nad tulid päikeseliselt Tenerifelt Eestimaa tuulte ja tuulikute alla, kuid on oma valikuga ülimalt rahul.
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar