JUHTKIRI ⟩ ALASTI KISTUD KODANIKUD / SAUNAHIIRED _ POSTIMEES 29.07.2026 / MEEZ 30.07.2026  

#HiirteSaunaLood #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #ErioperatsioonWegebau #KülaooperArmandonia  #Hübriidrünnak #VaimInVenice #MeMoMuPavilion #TheHouseOfPlaybunny #KirjutaNimiPeale #SolvunudSibulad #MuzanE #MeMoMu #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa  #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ072026  

https://arvamus.postimees.ee/8517829/juhtkiri-alasti-kistud-kodanikud 

JUHTKIRI ⟩ Alasti kistud kodanikud 

Postimees

29. juuli 2026, 19:35 

Isikuandmeid muudetakse kergekäeliselt avalikuks.

AKI ja õiguskantsler juhivad sellele probleemile tähelepanu.

Seevastu avalikku huvi teenivat infot püütakse varjata.


Demokraatia tugevus on avalikku huvi teenivate andmete avalikustamine. Samal ajal peab riik kaitsma oma kodanike isikuandmeid. Eestis aga on kujunenud olukord, kus avalikku huvi teenivat infot tahetakse salastada, ent isikuandmed tehakse ilmaasjata kõigile nähtavaks. 

Seda viimast on märganud ka andmekaitse inspektsioon (AKI), mille töötajad tegid juba kolm aastat tagasi suured silmad, kui justiitsministeerium otsustas äriregistri andmestiku otsingumootoritele avada. See tähendas, et Google sai ligipääsu isikukoodidele ja teistele isikuandmetele ning sel moel kahjustati eraelu puutumatust.


Ministeerium võiks mõista, et isikukoodide vabalt laiali jagamine on vastutustundetu. Näiteks, ajakirjanduses on eneseregulatsioon, et isikukoode ei avalikustata – vajaduse korral need varjatakse. Mida annab inimeste andmete ilmaasjata jagamine?

Andmekaitseinspektorid on sama meelt ja nad olid varem sama tegevuse eest teinud ettekirjutusi erakätes infoportaalidele. Mullu algatati järelevalvemenetlus justiits- ja digiministeeriumi suhtes, sest äriregister avaldab inimese kohta liiga palju asjassepuutumatut infot. Kusjuures, AKI ise on justiits- ja digiministeeriumi allasutus.

AKI on sel teemal järelevalvemenetlusi alustanud teistegi avaliku sektori asutuste suhtes. Selle aasta alguses pidi kliimaministeeriumi alla kuuluv maa- ja ruumiamet piirama ligipääsu ehitisregistrile, sest sealtkaudu sai igaüks piiluda oma naabri magamistuppa. 

Maa- ja ruumiamet sai mullu ka õiguskantslerilt noomida selle eest, et ameti hallatava geoportaali ortofotod kujutavad liiga detailselt inimeste elumaju ja riivavad eraelu puutumatust.

On positiivne, et AKI ja õiguskantsler nendele probleemidele tähelepanu juhivad. Kui igaühe kohta on nende isikuandmed kergelt leitavad, siis võivad nad lihtsasti sattuda petturite manipulatsioonide ohvriks. Andmete kogumine ja nende kurjasti kasutamine on tehisaru ajastul pättidele lihtsam kui iial varem. 

Samal ajal tasub tegeleda ka probleemi teise poolega ehk nende andmete avalikustamisega, mis on avalikes huvides. Üks hiljutine rahandusministeeriumi plaan oli hakata äriregistris piirama võimalusi näha, kes on ettevõtete tegelikud kasusaajad. See tähendas, et kasusaajate infot näha soovivad ajakirjanikud peaksid ministeeriumile taotluse esitama ning seejärel saavad ametnikud otsustada, kas taotleja on piisavalt ajakirjanik.

Dokumentide liigne salastamine ametkondades on paraku ammune praktika, kuid salastama kiputakse valet liiki andmeid. Eestist võiks saada riik, kus avalikku huvi teeniv info oleks võimalikult vähe salastatud, aga tavainimeste eraelu kohta käivat infot võiks riik internetti paisata ainult nii palju, kui on hädatarvilik. AKI tegevus võiks aidata riigil pool rehkendust ära teha.