VÕIMUVÕITLUS VIRTSU MOODI / HENRIK JA TRIIN RAAVE KOLISID TENERIFELT EESTI RANNAKÜLLA: „VÄLISMAAL JÄÄD ALATI SISSERÄNDAJAKS.“ _ ÕHTULEHT 28.07.2026
#Virtsu #Lääneranna #GentlemenFromEstonia #HenrikRaave #HiirteSaunaLood #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #ErioperatsioonWegebau #KülaooperArmandonia #Hübriidrünnak #VaimInVenice #MeMoMuPavilion #TheHouseOfPlaybunny #KirjutaNimiPeale #SolvunudSibulad #MuzanE #MeMoMu #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ072026
/.../
Greta Kaupmees
28. juuli 2026, 18:00
Paljud unistavad soojal maal elamisest ja lõputust siestast, kuid Henrik (47) ja Triin Raave (46) otsustasid Hispaania tuulise mereääre vahetada Eestimaa rannaküla vastu. „Siin saad päriselt oma kodukoha käekäigus kaasa rääkida ja midagi reaalset ära teha, välismaal jääd alati lihtsalt sisserändajaks,“ põhjendab tegus paar Virtsu tuulikute alla kolimist. Henrik on Lääneranna abivallavanem, Triin kultuuri- ja kogukonnanõunik. Kolme aastaga on nad puhunud kohalikule elule sisse täiesti uue hoo, võidelnud maakoolide eest ja leidnud kogukonna, kelle soojus soojendab hinge ka kõige käredamal talvel.
Jõuan Virtsu sumedal reedeõhtul. Mereõhk on värske ja puhub kerge tuul. Silmapiiril pöörlevad rahulikus rütmis tuulikud. Raavede koduhoovis keeb soe ja muretu suveelu. Triin askeldab hoovis paljajalu, seljas hõljuv kleit. Ta sätib siit-sealt, paneb kasvuhoone uksed ööks kinni, korjab peotäie küpseid kirsse ning katab terrassile laua. Henrik istub rahulikult mugavas toolis ja vaatab muheledes, kuidas koduhoovis käib elav sagin. Lapsed möllavad naerukilgete saatel basseinis, vesi pritsib ja päike maalib hoovimurule kuldseid kiiri.
Kultuurikorraldaja Triin ja Lääneranna abivallavanem Henrik on Virtsus elanud nüüdseks kolm aastat. Nad on siin omamoodi nähtused – ehedad külaelu ergutajad ja lõputud energiaallikad. Nad tulid päikeseliselt Tenerifelt Eestimaa tuulte ja tuulikute alla, kuid on oma valikuga ülimalt rahul.
Kui võtame terrassile istet, sätib Triin end viimasesse sooja päikeselaiku. Päike annab talle jõudu ning naine kasutab iga võimalust, et sellest viimast võtta – Eestimaa suvi on ju lühike. Nende avar kodu on ehitatud suurte akendega, et ruumid oleksid aasta ringi täidetud valgusega.
Kui päike hakkab tasapisi horisondi taha vajuma ja taevas värvub punakaks, viivad Raaved külalise mere äärde. Paadile pannakse hääled sisse ja laineharjadel võetakse suund naaberkülla Viirelaiule. Sõidu ajal kuuleme ja näeme kividel peesitavaid hülgeid, teeme saarele tiiru peale ja kui meri muutub peegelsiledaks, sõidame tagasi. See on muinasjutuline suveidüll.
Enne kui jõuame rääkida Tenerifest, suhtest ja tulevikuplaanidest, liigub jutt paratamatult kohalikule elule ja poliitikale.
Võimuvõitlus Virtsu moodi
Muusikasõbrad mäletavad Henrikut menubändidest Rumal Noorkuu ja Up’n’Down. Tänavuse aasta alguses osales ta kohalikel valimistel valimisliidu „Terve vald“ nimekirjas ning valiti volikogusse, kuid õige pea asus ta Lääneranna abivallavanema kohale. Sellega kaotasid Virtsus võimu inimesed, kes olid piirkonda juhtinud alates 2017. või 2018. aastast, jäädes ilma juhtrollist kõiges, mida olid nn Ühendvalla näol aastate jooksul üles ehitanud.
Poliitiliste pingete ja võimukaotuse foonil kujunes valus vahejuhtum, mis leidis aset tänavu märtsis Mutionu baaris. Püstijalakoomik Maiduki esinemise järel puhkes Raavede vahel sõnelus. Alkoholi ja emotsioonide koosmõjul tekkinud tüli paisus kohalikus ühismeedias ja pressis kiiresti avalikuks skandaaliks.
Praegu vaatavad Henrik ja Triin juhtunule tagasi rahulikult ja võtavad seda kui õppetundi. Nende liitu ja tiimitööd see ei kõigutanud. „Väikestes kogukondades on teadagi seintel kõrvad ja see, mis seal toimus, oli puhtalt pahatahtlik meie vastu. Pigem teeme nüüd sõpradega pidu omaette koduhoovis,“ muigab Henrik.
Raaved nendivad, et muutustega kohanemine võtabki kogukonnas aega ja kaotusega on mõnikord raske leppida, kuid nad on lepitusmeelsed. „Oleme siiani seda meelt, et see vald peab saama terveks. Kõik ei pea olema sõbrad, aga kõik peavad saama omavahel suhelda. Meie terekäsi on pikk. Olen endised valla töötajad ja opositsionäärid endale sotsiaalmeedias sõbraks lisanud ja nendega juttu ajanud,“ selgitab Henrik.
Vastasseis läks vallas teravaks eelkõige koolide tõttu. Eelmise võimu ajal kärbiti Virtsu kool neljaklassiliseks, Metsküla, Koonga ja Varbla koolid said samuti kärpehoobid. Virtsu ja Metsküla palusid lahendusi, kuid endine vallavõim ei mõistnud väikeste maakoolide kui kogukondade südameasja, asuti isegi kohtuteele, mis läks vallarahvale maksma märkimisväärseid summasid.
Lääneranna on suur vald, kuid elanikke on vähe – 5000 inimest. Inimesi sureb rohkem, kui juurde sünnib. Suur osa elanikest on eakad, kes on tegevustest taandunud. „Neid, kes reaalselt midagi ära teeksid, ongi vähe, ja kui me omavahel sõdime, ei jõua me kaugele. Peame ju konkureerima teiste valdadega elanike ja turistide pärast. Töökohti oleks, aga inimesi pole. Näiteks otsime praegu lasteaia juhatajat, kelle palk oleks 2800 eurot. Poolteist kuud oleme otsinud, aga juhtimiskogemusega kandidaate lihtsalt pole võtta,“ räägib Henrik murelikult.
Võimule tulles tehti Virtsu koolile üks klass juurde. Virtsus saab nüüd käia kuueklassilises koolis. Raavede lapsed käivad aga Muhus koolis. Poeg Oskaril on käsil 9. klass, ta lõpetab põhikooli kevadel. Ta plaanib edasi õppima minna Tallinna. Tütar Linda, kes käib 6.klassis, sel aastal Virtsu tagasi ei kippunud, sest on leidnud juba uued sõbrad. „Lapsed on muutunud ülimalt iseseisvaks, nad teevad ise süüa ja aitavad suvel puhkemaju koristada, teenides nii taskuraha,“ kiidab Triin.
Tenerifelt tagasi kodumaale
Kummalgi Raavel polnud varem Virtsuga otsest seost. Nad on pärit Tartust ja elanud pikalt Tallinna lähedal Sakus. Mõte maale kolimisest polnud aga sugugi uus: juba 2009. aastal, kui nad kokku said, hakati üheskoos korda tegema Henrikule kuulunud Pärnumaal Kidisel asuvat talukohta. Maaelu meeldis mõlemale, kuid samal ajal kutsus päikeseline Tenerife.
Elu viiski pere neljaks aastaks Eestist eemale Hispaaniasse. Seal tundsid nad end aga aja möödudes võõrana ja otsustasid tulla tagasi kodumaale. Juhuse tahtel leidsid nad Virtsus maja ja maatüki. Nad panid püsti külalistemaja ning hakkasid hooga kohalikku elu ja ettevõtlust arendama.
Side Tenerifega on siiski säilinud. Igal aastal käiakse seal kaks korda koolivaheaegadel. „Just mõtlesin selle peale, et kui oleksimegi sinna jäänud, poleks meil olnud võimalust siin koolide eest võidelda ega lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Vaid oma kodus saad neid asju teha, seal jääksid ikkagi sisserändajaks,“ räägib Henrik.
Triin lisab, et neil ei olnud Virtsu kolides vähimatki plaani poliitikasse minna. „Pigem oli idealistlik mõte, et oh, äge maaelu! Ent olud ja vajadus lihtsalt viisid selleni. See on olnud vägev õppetund.“
Kui küsitakse, miks nad peavad mitmel rindel rabama, on vastus lihtne: kui tahad, et midagi toimuks, tuleb ise käed külge panna. Elav kultuurielu pakub Triinule suurt rõõmu. „Näiteks Margus Tabor on käinud rahvamajas juba kolm või neli korda. Iga kord on maja viimseni välja müüdud ja ikka tuleb pärast mõni proua küsima, kas saaks Marguse jälle siia tuua,“ naerab Triin.
Ka sõpradest ei ole nad rannakülla kolides ilma jäänud. „Sõbrad käivad tihti külas. Need kolm aastat Virtsus on meid sõpradega isegi lähendanud. Tallinna sõbrad käivad usinalt külas,“ ütleb Henrik ja tunnistab, et nad ise pealinna väga ei kipu. „Kui tekib linnatunnetuse vajadus, on Pärnu meie jaoks see linn,“ lisab Triin.
Ajutisest alaliseks koduks
Kui paari esimene aasta möödus Virtsus kui ajutises kodus, siis nüüd ehitatakse ja rajatakse hoolega püsivat elamist.
Henrik ehitas hoovi peale sauna ja terrassi. Poeg oli abiks. „Oskar dokumenteeris terrassi ehitusprotsessi alates vundamendist oma 8. klassi praktilise töö raames. Kui koolis küsiti, miks ta võttis terrassi teha, vastas Oskar – et emal oleks rohkem ruumi päevitada. Nagu mul oleks aega siin päevitada,“ naerab Triin.
Triinul on aiamaal kurgi- ja tomatitaimed, maapirn ning vanad õunapuud.
Mereäärse elu juurde kuulub ka paadisõit. Henrikul olid paadijuhiload juba üle kümne aasta, kuid mullu osteti Soomest oma paat. Nüüd saab tuulikute all asuvast väikesadamast sõita otse Viirelaiule, Kesselaiule või Muhu sadamasse kontserdile. Nii on käidud oma paadiga ka I Land Soundil.
Sügisel ootab Henrikut ees uus põnev peatükk: ta astus Tartu ülikooli magistrantuuri haridusinnovatsiooni erialale. Algne kokkulepe oli, et Triin läheb enne magistrisse, kuid kevadel haridusregistrisse sisse logides selgus meeldiv üllatus, et Triinul on varasemad avaliku halduse ja ärijuhtimise õpingud on juba magistrikraadiga võrdsustatud. Nii saigi Henrik rohelise tule.
„Ostsin juba Tartu ülikooli pusa ära ja sügisel hakkan kaks nädalavahetust kuus Tartus olema. Magistritöö teemaks saab see, kuidas teha Metsküla kooli moodi elujõulisi koole suure valla ühiskooli raames ning kuidas selline mudel omavalitsusele kokkuhoidu ja kvaliteeti toob. Eks näis, mida me seal koos välja nuputame,“ räägib Henrik elevusega. Triin ütleb, et see on neile suhtes olles esimene selline periood, kus ollakse teineteisest pikemalt eemal. Triin on aga rahul, sest tal ei hakka Virtsus igav ka üksi olles.
Asendusvanaemad ja avastamata pärl
Vaatamata poliitilistele tõmblustele on tegelikud suhted kogukonnas soojad. „Meid on kogukonda imehästi vastu võetud. Metsküla kogukonnast on saanud armsad tuttavad ja Triin on täielikult Virtsu eakate poolt adopteeritud. Muide, me mõlemad oleme nüüd kohaliku 60+ klubi liikmed!“ muheleb Henrik.
Eakate seltskond oli kõige esimene, kes võttis Triinu kampa võttis, kui temast sai rahvamaja juhataja. Triinu sõnul on Virtsu eakate seltskonnas nagu vanaema juures käimine, ainult et vanaemasid on väga palju. „Hoolimine on siin vahetu ja päris. Naabrid on ka toredad,“ kiidab Triin. Tihti helistatakse või astutakse läbi, pistetakse pihku ämbritäis tomateid, karp vaarikaid või kanamune, kalamehed aga tulevad külla värske haugiga.
Paaril on ka hea meel, et Virtsus on suurte sündmuste vedamise võtnud üle uued kohalikud tegijad, Anni ja Ivika. „Neid võib ainult kiita! Nii tore oli käia sel aastal merepäevadel külalisena. Saame ise ka võimaluse nautida, vaadata, mis toimub, mitte ei näe ainult kaableid ja kõike seda, mis tahab viimasel hetkel parandamist,“ selgitab Triin.
Henrik nimetab Virtsut avastamata pärliks, kus turismipuhang ja kinnisvarabuum on vaid aja küsimus. Aastas sõidab siit läbi umbes miljon autot ja kaks miljonit inimest Saaremaa vahet.
Ettevõtlus areneb mühinal: kohalik ettevõtja rajas 50 autole mõeldud matkaautode pargi, teine jällegi tegi tankla juurde purskkaevuplatsi, kuhu on kavas tuua käsitöö- ja aiasaaduste laat. Samm-sammult edeneb ka vana kalatööstuse kompleksi ala renoveerimine. Planeeritakse veel lisada glämping-alasid.
Raaved näevad Virtsus tohutut potentsiaali. Eelmine talv näitas paarile ka Eestimaa talve muinasjutulist poolt. Meri külmus üle meetri paksuselt jäässe, tehti jäärajad ning jää peal käidi autode, motikate ja uiskudega, aga ka jalgsi. „Sellise talvega ei raatsinud soojale maale minnagi. Muidu on november kõige pimedam kuu, mis tuleb lihtsalt üle elada, sealt edasi läheb juba helgemaks. Kui maja on soe ja süda soe, pole talvel häda midagi!“ muigab Henrik.
Võimuvõitlus Virtsu moodi
Muusikasõbrad mäletavad Henrikut menubändidest Rumal Noorkuu ja Up’n’Down. Tänavuse aasta alguses osales ta kohalikel valimistel valimisliidu „Terve vald“ nimekirjas ning valiti volikogusse, kuid õige pea asus ta Lääneranna abivallavanema kohale. Sellega kaotasid Virtsus võimu inimesed, kes olid piirkonda juhtinud alates 2017. või 2018. aastast, jäädes ilma juhtrollist kõiges, mida olid nn Ühendvalla näol aastate jooksul üles ehitanud.
Poliitiliste pingete ja võimukaotuse foonil kujunes valus vahejuhtum, mis leidis aset tänavu märtsis Mutionu baaris. Püstijalakoomik Maiduki esinemise järel puhkes Raavede vahel sõnelus. Alkoholi ja emotsioonide koosmõjul tekkinud tüli paisus kohalikus ühismeedias ja pressis kiiresti avalikuks skandaaliks.
Praegu vaatavad Henrik ja Triin juhtunule tagasi rahulikult ja võtavad seda kui õppetundi. Nende liitu ja tiimitööd see ei kõigutanud. „Väikestes kogukondades on teadagi seintel kõrvad ja see, mis seal toimus, oli puhtalt pahatahtlik meie vastu. Pigem teeme nüüd sõpradega pidu omaette koduhoovis,“ muigab Henrik.
Raaved nendivad, et muutustega kohanemine võtabki kogukonnas aega ja kaotusega on mõnikord raske leppida, kuid nad on lepitusmeelsed. „Oleme siiani seda meelt, et see vald peab saama terveks. Kõik ei pea olema sõbrad, aga kõik peavad saama omavahel suhelda. Meie terekäsi on pikk. Olen endised valla töötajad ja opositsionäärid endale sotsiaalmeedias sõbraks lisanud ja nendega juttu ajanud,“ selgitab Henrik.
Vastasseis läks vallas teravaks eelkõige koolide tõttu. Eelmise võimu ajal kärbiti Virtsu kool neljaklassiliseks, Metsküla, Koonga ja Varbla koolid said samuti kärpehoobid. Virtsu ja Metsküla palusid lahendusi, kuid endine vallavõim ei mõistnud väikeste maakoolide kui kogukondade südameasja, asuti isegi kohtuteele, mis läks vallarahvale maksma märkimisväärseid summasid.
Muusikasõbrad mäletavad Henrikut menubändidest Rumal Noorkuu ja Up’n’Down. Tänavuse aasta alguses osales ta kohalikel valimistel valimisliidu „Terve vald“ nimekirjas ning valiti volikogusse, kuid õige pea asus ta Lääneranna abivallavanema kohale. Sellega kaotasid Virtsus võimu inimesed, kes olid piirkonda juhtinud alates 2017. või 2018. aastast, jäädes ilma juhtrollist kõiges, mida olid nn Ühendvalla näol aastate jooksul üles ehitanud.
Praegu vaatavad Henrik ja Triin juhtunule tagasi rahulikult ja võtavad seda kui õppetundi. Nende liitu ja tiimitööd see ei kõigutanud. „Väikestes kogukondades on teadagi seintel kõrvad ja see, mis seal toimus, oli puhtalt pahatahtlik meie vastu. Pigem teeme nüüd sõpradega pidu omaette koduhoovis,“ muigab Henrik.
Raaved nendivad, et muutustega kohanemine võtabki kogukonnas aega ja kaotusega on mõnikord raske leppida, kuid nad on lepitusmeelsed. „Oleme siiani seda meelt, et see vald peab saama terveks. Kõik ei pea olema sõbrad, aga kõik peavad saama omavahel suhelda. Meie terekäsi on pikk. Olen endised valla töötajad ja opositsionäärid endale sotsiaalmeedias sõbraks lisanud ja nendega juttu ajanud,“ selgitab Henrik.
/.../
https://www.ohtuleht.ee/melu/1163097/henrik-ja-triin-raave-kolisid-tenerifelt-eesti-rannakulla-valismaal-jaad-alati-sisserandajaks- Henrik ja Triin Raave kolisid Tenerifelt Eesti rannakülla: „Välismaal jääd alati sisserändajaks.“
28. juuli 2026, 18:00
Paljud unistavad soojal maal elamisest ja lõputust siestast, kuid Henrik (47) ja Triin Raave (46) otsustasid Hispaania tuulise mereääre vahetada Eestimaa rannaküla vastu. „Siin saad päriselt oma kodukoha käekäigus kaasa rääkida ja midagi reaalset ära teha, välismaal jääd alati lihtsalt sisserändajaks,“ põhjendab tegus paar Virtsu tuulikute alla kolimist. Henrik on Lääneranna abivallavanem, Triin kultuuri- ja kogukonnanõunik. Kolme aastaga on nad puhunud kohalikule elule sisse täiesti uue hoo, võidelnud maakoolide eest ja leidnud kogukonna, kelle soojus soojendab hinge ka kõige käredamal talvel.
Jõuan Virtsu sumedal reedeõhtul. Mereõhk on värske ja puhub kerge tuul. Silmapiiril pöörlevad rahulikus rütmis tuulikud. Raavede koduhoovis keeb soe ja muretu suveelu. Triin askeldab hoovis paljajalu, seljas hõljuv kleit. Ta sätib siit-sealt, paneb kasvuhoone uksed ööks kinni, korjab peotäie küpseid kirsse ning katab terrassile laua. Henrik istub rahulikult mugavas toolis ja vaatab muheledes, kuidas koduhoovis käib elav sagin. Lapsed möllavad naerukilgete saatel basseinis, vesi pritsib ja päike maalib hoovimurule kuldseid kiiri.
Kultuurikorraldaja Triin ja Lääneranna abivallavanem Henrik on Virtsus elanud nüüdseks kolm aastat. Nad on siin omamoodi nähtused – ehedad külaelu ergutajad ja lõputud energiaallikad. Nad tulid päikeseliselt Tenerifelt Eestimaa tuulte ja tuulikute alla, kuid on oma valikuga ülimalt rahul.
Kui võtame terrassile istet, sätib Triin end viimasesse sooja päikeselaiku. Päike annab talle jõudu ning naine kasutab iga võimalust, et sellest viimast võtta – Eestimaa suvi on ju lühike. Nende avar kodu on ehitatud suurte akendega, et ruumid oleksid aasta ringi täidetud valgusega.
Kui päike hakkab tasapisi horisondi taha vajuma ja taevas värvub punakaks, viivad Raaved külalise mere äärde. Paadile pannakse hääled sisse ja laineharjadel võetakse suund naaberkülla Viirelaiule. Sõidu ajal kuuleme ja näeme kividel peesitavaid hülgeid, teeme saarele tiiru peale ja kui meri muutub peegelsiledaks, sõidame tagasi. See on muinasjutuline suveidüll.
Enne kui jõuame rääkida Tenerifest, suhtest ja tulevikuplaanidest, liigub jutt paratamatult kohalikule elule ja poliitikale.
Muusikasõbrad mäletavad Henrikut menubändidest Rumal Noorkuu ja Up’n’Down. Tänavuse aasta alguses osales ta kohalikel valimistel valimisliidu „Terve vald“ nimekirjas ning valiti volikogusse, kuid õige pea asus ta Lääneranna abivallavanema kohale. Sellega kaotasid Virtsus võimu inimesed, kes olid piirkonda juhtinud alates 2017. või 2018. aastast, jäädes ilma juhtrollist kõiges, mida olid nn Ühendvalla näol aastate jooksul üles ehitanud.
Praegu vaatavad Henrik ja Triin juhtunule tagasi rahulikult ja võtavad seda kui õppetundi. Nende liitu ja tiimitööd see ei kõigutanud. „Väikestes kogukondades on teadagi seintel kõrvad ja see, mis seal toimus, oli puhtalt pahatahtlik meie vastu. Pigem teeme nüüd sõpradega pidu omaette koduhoovis,“ muigab Henrik.
Raaved nendivad, et muutustega kohanemine võtabki kogukonnas aega ja kaotusega on mõnikord raske leppida, kuid nad on lepitusmeelsed. „Oleme siiani seda meelt, et see vald peab saama terveks. Kõik ei pea olema sõbrad, aga kõik peavad saama omavahel suhelda. Meie terekäsi on pikk. Olen endised valla töötajad ja opositsionäärid endale sotsiaalmeedias sõbraks lisanud ja nendega juttu ajanud,“ selgitab Henrik.
Lääneranna on suur vald, kuid elanikke on vähe – 5000 inimest. Inimesi sureb rohkem, kui juurde sünnib. Suur osa elanikest on eakad, kes on tegevustest taandunud. „Neid, kes reaalselt midagi ära teeksid, ongi vähe, ja kui me omavahel sõdime, ei jõua me kaugele. Peame ju konkureerima teiste valdadega elanike ja turistide pärast. Töökohti oleks, aga inimesi pole. Näiteks otsime praegu lasteaia juhatajat, kelle palk oleks 2800 eurot. Poolteist kuud oleme otsinud, aga juhtimiskogemusega kandidaate lihtsalt pole võtta,“ räägib Henrik murelikult.
Võimule tulles tehti Virtsu koolile üks klass juurde. Virtsus saab nüüd käia kuueklassilises koolis. Raavede lapsed käivad aga Muhus koolis. Poeg Oskaril on käsil 9. klass, ta lõpetab põhikooli kevadel. Ta plaanib edasi õppima minna Tallinna. Tütar Linda, kes käib 6.klassis, sel aastal Virtsu tagasi ei kippunud, sest on leidnud juba uued sõbrad. „Lapsed on muutunud ülimalt iseseisvaks, nad teevad ise süüa ja aitavad suvel puhkemaju koristada, teenides nii taskuraha,“ kiidab Triin.
Tenerifelt tagasi kodumaale
Kummalgi Raavel polnud varem Virtsuga otsest seost. Nad on pärit Tartust ja elanud pikalt Tallinna lähedal Sakus. Mõte maale kolimisest polnud aga sugugi uus: juba 2009. aastal, kui nad kokku said, hakati üheskoos korda tegema Henrikule kuulunud Pärnumaal Kidisel asuvat talukohta. Maaelu meeldis mõlemale, kuid samal ajal kutsus päikeseline Tenerife.
Elu viiski pere neljaks aastaks Eestist eemale Hispaaniasse. Seal tundsid nad end aga aja möödudes võõrana ja otsustasid tulla tagasi kodumaale. Juhuse tahtel leidsid nad Virtsus maja ja maatüki. Nad panid püsti külalistemaja ning hakkasid hooga kohalikku elu ja ettevõtlust arendama.
Side Tenerifega on siiski säilinud. Igal aastal käiakse seal kaks korda koolivaheaegadel. „Just mõtlesin selle peale, et kui oleksimegi sinna jäänud, poleks meil olnud võimalust siin koolide eest võidelda ega lüüa kaasa kohalikus poliitikas. Vaid oma kodus saad neid asju teha, seal jääksid ikkagi sisserändajaks,“ räägib Henrik.
Triin lisab, et neil ei olnud Virtsu kolides vähimatki plaani poliitikasse minna. „Pigem oli idealistlik mõte, et oh, äge maaelu! Ent olud ja vajadus lihtsalt viisid selleni. See on olnud vägev õppetund.“
Kui küsitakse, miks nad peavad mitmel rindel rabama, on vastus lihtne: kui tahad, et midagi toimuks, tuleb ise käed külge panna. Elav kultuurielu pakub Triinule suurt rõõmu. „Näiteks Margus Tabor on käinud rahvamajas juba kolm või neli korda. Iga kord on maja viimseni välja müüdud ja ikka tuleb pärast mõni proua küsima, kas saaks Marguse jälle siia tuua,“ naerab Triin.
Ka sõpradest ei ole nad rannakülla kolides ilma jäänud. „Sõbrad käivad tihti külas. Need kolm aastat Virtsus on meid sõpradega isegi lähendanud. Tallinna sõbrad käivad usinalt külas,“ ütleb Henrik ja tunnistab, et nad ise pealinna väga ei kipu. „Kui tekib linnatunnetuse vajadus, on Pärnu meie jaoks see linn,“ lisab Triin.
Ajutisest alaliseks koduks
Kui paari esimene aasta möödus Virtsus kui ajutises kodus, siis nüüd ehitatakse ja rajatakse hoolega püsivat elamist.
Henrik ehitas hoovi peale sauna ja terrassi. Poeg oli abiks. „Oskar dokumenteeris terrassi ehitusprotsessi alates vundamendist oma 8. klassi praktilise töö raames. Kui koolis küsiti, miks ta võttis terrassi teha, vastas Oskar – et emal oleks rohkem ruumi päevitada. Nagu mul oleks aega siin päevitada,“ naerab Triin.
Triinul on aiamaal kurgi- ja tomatitaimed, maapirn ning vanad õunapuud.
Mereäärse elu juurde kuulub ka paadisõit. Henrikul olid paadijuhiload juba üle kümne aasta, kuid mullu osteti Soomest oma paat. Nüüd saab tuulikute all asuvast väikesadamast sõita otse Viirelaiule, Kesselaiule või Muhu sadamasse kontserdile. Nii on käidud oma paadiga ka I Land Soundil.
Sügisel ootab Henrikut ees uus põnev peatükk: ta astus Tartu ülikooli magistrantuuri haridusinnovatsiooni erialale. Algne kokkulepe oli, et Triin läheb enne magistrisse, kuid kevadel haridusregistrisse sisse logides selgus meeldiv üllatus, et Triinul on varasemad avaliku halduse ja ärijuhtimise õpingud on juba magistrikraadiga võrdsustatud. Nii saigi Henrik rohelise tule.
„Ostsin juba Tartu ülikooli pusa ära ja sügisel hakkan kaks nädalavahetust kuus Tartus olema. Magistritöö teemaks saab see, kuidas teha Metsküla kooli moodi elujõulisi koole suure valla ühiskooli raames ning kuidas selline mudel omavalitsusele kokkuhoidu ja kvaliteeti toob. Eks näis, mida me seal koos välja nuputame,“ räägib Henrik elevusega. Triin ütleb, et see on neile suhtes olles esimene selline periood, kus ollakse teineteisest pikemalt eemal. Triin on aga rahul, sest tal ei hakka Virtsus igav ka üksi olles.
Asendusvanaemad ja avastamata pärl
Vaatamata poliitilistele tõmblustele on tegelikud suhted kogukonnas soojad. „Meid on kogukonda imehästi vastu võetud. Metsküla kogukonnast on saanud armsad tuttavad ja Triin on täielikult Virtsu eakate poolt adopteeritud. Muide, me mõlemad oleme nüüd kohaliku 60+ klubi liikmed!“ muheleb Henrik.
Eakate seltskond oli kõige esimene, kes võttis Triinu kampa võttis, kui temast sai rahvamaja juhataja. Triinu sõnul on Virtsu eakate seltskonnas nagu vanaema juures käimine, ainult et vanaemasid on väga palju. „Hoolimine on siin vahetu ja päris. Naabrid on ka toredad,“ kiidab Triin. Tihti helistatakse või astutakse läbi, pistetakse pihku ämbritäis tomateid, karp vaarikaid või kanamune, kalamehed aga tulevad külla värske haugiga.
Paaril on ka hea meel, et Virtsus on suurte sündmuste vedamise võtnud üle uued kohalikud tegijad, Anni ja Ivika. „Neid võib ainult kiita! Nii tore oli käia sel aastal merepäevadel külalisena. Saame ise ka võimaluse nautida, vaadata, mis toimub, mitte ei näe ainult kaableid ja kõike seda, mis tahab viimasel hetkel parandamist,“ selgitab Triin.
Henrik nimetab Virtsut avastamata pärliks, kus turismipuhang ja kinnisvarabuum on vaid aja küsimus. Aastas sõidab siit läbi umbes miljon autot ja kaks miljonit inimest Saaremaa vahet.
Ettevõtlus areneb mühinal: kohalik ettevõtja rajas 50 autole mõeldud matkaautode pargi, teine jällegi tegi tankla juurde purskkaevuplatsi, kuhu on kavas tuua käsitöö- ja aiasaaduste laat. Samm-sammult edeneb ka vana kalatööstuse kompleksi ala renoveerimine. Planeeritakse veel lisada glämping-alasid.
Raaved näevad Virtsus tohutut potentsiaali. Eelmine talv näitas paarile ka Eestimaa talve muinasjutulist poolt. Meri külmus üle meetri paksuselt jäässe, tehti jäärajad ning jää peal käidi autode, motikate ja uiskudega, aga ka jalgsi. „Sellise talvega ei raatsinud soojale maale minnagi. Muidu on november kõige pimedam kuu, mis tuleb lihtsalt üle elada, sealt edasi läheb juba helgemaks. Kui maja on soe ja süda soe, pole talvel häda midagi!“ muigab Henrik.
Kommentaarid
Postita kommentaar