ILMAR RAAG ⟩ MUL ON RASKE KAASA TUNDA SOLVUNUD SIBULATELE _ POSTIMEES 26.07.2026
#SolvunudSibulad #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #KumariVaim #VaimInVenice #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #VisitKyrbla #KülaooperArmandonia #MeMoMu #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ072026
Ilmar Raag
Venelaseks olemine täna ei ole ühetähenduslik.
Kõik minu venelastest sõbrad toetavad Ukraina võitlust oma vabaduse eest. Nad ei ole sibulad.
Sibulaid tunneb tegelikult ära empaatiapuuduse järgi.
Halvustav väljend «sibul» eksisteerib ainult selleks, et osutada võrdselt «vantide», «orkide» ja «tibladega» neile venelastele, kes arvavad, et venelastest vanemad on neile sündides kaasa andnud jumaliku üleoleku teiste rahvaste suhtes, kirjutab Ilmar Raag (Parempoolsed).
1) Maailm on ebaõiglane. Kõik emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed ei ole terroristid ega toeta Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ometi on Vladimir Putin võtnud pantvangi kogu venekeelse kogukonna, sest tema ja ta kaaslased on korduvalt sidunud selle sõja vene identiteedi, vene tsivilisatsiooni, vene kodumaa ja vene õigeusuga. Venelaseks olemine täna ei ole ühetähenduslik.
2) Rannarootsi grill-liha reklaam ei oleks sündinud ilma Venemaa agressioonisõjata. Kui võtame appi semiootika, siis ükskõik milline sõna ei ole iseenesest halvustav. Halvustav hoiak viitab alati mingile väärtusnarratiivile, millele viidatakse, kui soovitakse halvustada. Näiteks kui vene muinasjuttudes on korduvaks motiiviks kohtlane, ent sümpaatne tegelane Loll-Ivan, siis kasutades tavaelus nimetust Loll-Ivan, viidatakse taas sellele vene muinasjuttudes traditsioonile. Nimetatud reklaam loob aga ise konteksti. Väljaspool väga konkreetset Ukraina sõja konteksti ei ole antud märkide/tähistajate seas sibulatel mingit peidetud sõnumit, kuna agressioon Ukrainas on väga domineeriv tähistaja. Halvustav väljend «sibul» eksisteerib ainult selleks, et osutada võrdselt «vantide», «orkide» ja «tibladega» neile venelastele, kes arvavad, et venelastest vanemad on neile sündides kaasa andnud jumaliku üleoleku teiste rahvaste suhtes. Kõik teised venelased ei ole sibulad. Huvitav, miks mõned keskerakondlased tahavad laiendada «sibula» tähendust. Mina ei taha. Ma ei näe põhjust, miks ma peaksin head sõpra Sergeid või Jevgenit või Aleksandrit kutsuma sibulaks, sest nende käitumine ühtib minu arusaamaga humanismist.
3) Kõik moslemid ei ole terroristid ega mõtle maailmavallutusest. Kõik ameeriklased ei ole madalalaubalised imperialistid, kõik juudid ei põle ihast araablasi tappa jne. Seda enam on oluline igaühe isiklik hoiak. Kui aga venelane peab täna häbenema oma rahvust, siis tuleneb see sellest, et venelaste identiteet ei sümboliseeri kogu maailmale printsipiaalset võitlust Moskoovia impeeriumi kurjuse vastu.
Muutke seda! Ma olen esimene, kes seda tervitab. Kõik minu venelastest sõbrad toetavad Ukraina võitlust oma vabaduse eest. Nad ei ole sibulad. Kui mina pean suhestuma solvunud «sibulatega» Eestis, siis sarnanevad nende mõtteavaldused tegelikult nende vene sotsiaalmeedia klippidega, kus heal järjel venelased imestavad, miks Venemaal kütust ei jagu või miks ukrainlased on muutunud nii ebainimlikuks, et pommitavad Wildberriese ladusid. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Tegelikult sarnaneb taoline solvumine hoopis katsega juttu eemale viia kõnealuse reklaami domineerivalt kontekstilt, milleks on agressioon Ukrainas. See on kui katse luua venelastest ohvri narratiivi ajal, kui kõik teised räägivad Vene impeeriumi agressiivsusest ja ajal, mil venelased suures enamuses on seni väliselt vaikides toetanud igapäevast tapmist Ukrainas. See on justkui ettepanek: «Räägime venelaste diskrimineerimisest, selle asemel, et rääkida ukrainlaste genotsiidist.»
4) Ja siis ma vastan ühe Kiievi sõbra mõttega: «Võib-olla Tšaikovski ja Dostojevski on tõepoolest olemas, aga kui meiega kõneldakse ainult rakettide ja droonide keeles, siis meie jaoks neid tegelikult ei ole.»
Kui mina nägin pommitamise öödel, kuidas mu ukraina filmigrupi liikmed vahetasid oma kodustega taas ja taas sõnumeid, et olla kindel, et nad ikka veel elavad, siis on mul raske kaasa tunda solvunud sibulatele.
Sibulaid tunneb tegelikult ära empaatiapuuduse järgi, mis kohustab keskenduma ainult nende kannatustele ja välistab kõikide teiste kannatused.
https://arvamus.postimees.ee/8515671/ilmar-raag-mul-on-raske-kaasa-tunda-solvunud-sibulatele ILMAR RAAG ⟩ Mul on raske kaasa tunda solvunud sibulatele
Kõik minu venelastest sõbrad toetavad Ukraina võitlust oma vabaduse eest. Nad ei ole sibulad.
Sibulaid tunneb tegelikult ära empaatiapuuduse järgi.
Halvustav väljend «sibul» eksisteerib ainult selleks, et osutada võrdselt «vantide», «orkide» ja «tibladega» neile venelastele, kes arvavad, et venelastest vanemad on neile sündides kaasa andnud jumaliku üleoleku teiste rahvaste suhtes, kirjutab Ilmar Raag (Parempoolsed).
2) Rannarootsi grill-liha reklaam ei oleks sündinud ilma Venemaa agressioonisõjata. Kui võtame appi semiootika, siis ükskõik milline sõna ei ole iseenesest halvustav. Halvustav hoiak viitab alati mingile väärtusnarratiivile, millele viidatakse, kui soovitakse halvustada. Näiteks kui vene muinasjuttudes on korduvaks motiiviks kohtlane, ent sümpaatne tegelane Loll-Ivan, siis kasutades tavaelus nimetust Loll-Ivan, viidatakse taas sellele vene muinasjuttudes traditsioonile. Nimetatud reklaam loob aga ise konteksti. Väljaspool väga konkreetset Ukraina sõja konteksti ei ole antud märkide/tähistajate seas sibulatel mingit peidetud sõnumit, kuna agressioon Ukrainas on väga domineeriv tähistaja. Halvustav väljend «sibul» eksisteerib ainult selleks, et osutada võrdselt «vantide», «orkide» ja «tibladega» neile venelastele, kes arvavad, et venelastest vanemad on neile sündides kaasa andnud jumaliku üleoleku teiste rahvaste suhtes. Kõik teised venelased ei ole sibulad. Huvitav, miks mõned keskerakondlased tahavad laiendada «sibula» tähendust. Mina ei taha. Ma ei näe põhjust, miks ma peaksin head sõpra Sergeid või Jevgenit või Aleksandrit kutsuma sibulaks, sest nende käitumine ühtib minu arusaamaga humanismist.
Muutke seda! Ma olen esimene, kes seda tervitab. Kõik minu venelastest sõbrad toetavad Ukraina võitlust oma vabaduse eest. Nad ei ole sibulad. Kui mina pean suhestuma solvunud «sibulatega» Eestis, siis sarnanevad nende mõtteavaldused tegelikult nende vene sotsiaalmeedia klippidega, kus heal järjel venelased imestavad, miks Venemaal kütust ei jagu või miks ukrainlased on muutunud nii ebainimlikuks, et pommitavad Wildberriese ladusid. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Tegelikult sarnaneb taoline solvumine hoopis katsega juttu eemale viia kõnealuse reklaami domineerivalt kontekstilt, milleks on agressioon Ukrainas. See on kui katse luua venelastest ohvri narratiivi ajal, kui kõik teised räägivad Vene impeeriumi agressiivsusest ja ajal, mil venelased suures enamuses on seni väliselt vaikides toetanud igapäevast tapmist Ukrainas. See on justkui ettepanek: «Räägime venelaste diskrimineerimisest, selle asemel, et rääkida ukrainlaste genotsiidist.»
4) Ja siis ma vastan ühe Kiievi sõbra mõttega: «Võib-olla Tšaikovski ja Dostojevski on tõepoolest olemas, aga kui meiega kõneldakse ainult rakettide ja droonide keeles, siis meie jaoks neid tegelikult ei ole.»
Kui mina nägin pommitamise öödel, kuidas mu ukraina filmigrupi liikmed vahetasid oma kodustega taas ja taas sõnumeid, et olla kindel, et nad ikka veel elavad, siis on mul raske kaasa tunda solvunud sibulatele.
Sibulaid tunneb tegelikult ära empaatiapuuduse järgi, mis kohustab keskenduma ainult nende kannatustele ja välistab kõikide teiste kannatused.
Kommentaarid
Postita kommentaar